Katri Reinsalu / foto: Miss Raplamaa.
Ilmselt nii mõnigi maakonna noor neiu ootas pikisilmi 16. detsembrit, sest just sel päeval toimus Miss Raplamaa 2018 eelvoor. Missiks pürgijaid oli sel korral ühtekokku 12. Igaüks sai end põgusalt tutvustada ning näidata oma kõnni- ning tantsuoskusi.
Samal ajal kui Sadolini spordihoone alumisel korrusel käis jõululaat ja tihe sagimine viimaste kinkide hankimiseks, oli üleval aeroobikasaalis hoopis ärevam olemine. Iga uksest sisse astunud neiu sai näppu ankeedi, kuhu oma põhilised andmed üles märkida. Nii mõnigi neist paistis parasjagu närveerivat. Nagu hiljem vestlusest selgus, oli tüdrukute hulgas palju viimase hetkeni kahtlejaid.
Tüdrukuid tervitasid korraldajad ja teised asjaosalised. Korraldajate naiskond on tänavu laienenud. Viimased neli aastat on ettevõtmist vedanud Maris Laev ja Kaisa Kuusemets. Sel korral on peakorraldajatele abiks tulnud veel Getter Toome ja Evelin Mitt.
Tüdrukuid oli tulnud tervitama ka lavalise liikumise juhendaja Kadi Saks, kes aitab rühid paika ning teeb selgeks kontsadega käimise. Finaalürituse avatantsu koreograaf on JJ-Street tantsukooli treener Brita Kikas. „See aasta teeme midagi teistsugust,“ vihjas Kikas. Tantsimine on tihtipeale tüdrukute murekoht. Korraldajad püüdsid neid hirme kummutada ja selgitasid, et treener arvestab individuaalsete oskustega ning vajadusel tehakse ka eratrenne. Lõpuks on kõik alati tantsima saadud.
Võit ei ole eesmärk
Parima aimduse eesootavast saavad anda loomulikult eelmise aasta osalejad. Kohale on tulnud eelmise aasta võitja Grit Tarvis ning teine printsess Elina Rassmann. „Mul on väga hea meel näha, et teid on siin nii palju,“ ütles Grit. Ta pani tüdrukutele südamele mitte osaleda ainult võidu ja auhindade nimel. Selle asemel tasuks leida oma isiklik eesmärk, mida saavutada. Veel lisas Grit, et kindlust ja usku iseendasse tuleb protsessi käigus nagunii juurde.
Elina lisas, et kõige suurem ja raskem samm ongi eelvooru tulemine ja see on nüüd seljataga. Edasi minnakse juba koos ja üksteist toetades. Elina on tänavu ka korraldustoimkonnas ning hakkab tüdrukutega kaasas käima ning aitab nende muresid lahendada.
Maris jätkas sama mõttelõnga ning soovitas enda jaoks lahti mõtestada, mida iga tüdruk soovib sellest kogemusest saada. Põhieesmärk ei peaks olema võit. „Proovige mitte lihtsalt kaasa kulgeda, vaid maksimum saada,“ ütles Maris. Mõistagi tekib missikooli ajal hetki, kui motivatsioon langeb, kuid sellest hoolimata tasuks alati kohal olla ja pakutavat infot ammutada. Selle väärtus saab selgeks enamasti alles hiljem.
Viimaste aastate suund on olnud muuta võistlus pigem koolitusekeskseks. Kaisa sõnul ei ole eesmärk lihtsalt missikandidaate näitamas käia, vaid pakkuda neile uusi kogemusi ja teadmisi.
Maris lisas, et neile on oluline, et särada saaks tüdrukute sisemaailm. „Meie ei rõhu ilule täna siin,“ selgitas ta. Need ajad, kui misse valiti vaid klassikaliste mõõtude järgi, on möödanik. Täna tahetakse näha sisemist ilu ja enesekindlust.
Mugavustsoonist välja
Sõna said ka potentsiaalsed missikandidaadid. Enamik neist on 17-18-aastased gümnaasiumiõpilased. Esindatud on nii Märjamaa gümnaasium, Rapla ühisgümnaasium kui ka Vesiroosi gümnaasium. Kuid oli tulnud ka Tallinna Ülikooli, Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi ning Tallinna tööstushariduskeskuse õpilasi.
Enesetutvustuste käigus selgus, et sel korral oli tüdrukute lemmikharrastuseks jõusaali külastamine. Muuhulgas võis aga kuulda, et tegeletakse ka rahvatantsu, laulmise, käsitöö, matkamise, jumestuskunsti, spordi ning sisekujundusega.
Tüdrukutel paluti ka öelda, mis ajendas neid laupäeval kohale tulema. Selgus, et paljud olid üritusega ammu kursis. Eelnevatel aastatel oli jäädud tulemata kas vanuse või julguse puudumise tõttu. Mõni tuli koos sõbrannaga, et natuke julgem oleks, mõned said inspiratsiooni eelmiste aastate osalejatelt. Peamiselt tuldi aga selleks, et teha midagi oma mugavustsoonist väljaspool ning ammutada uut enesekindlust.
Korraldajatel oli loomulikult hea meel kuulda, et tulemise põhjuseks on just nimelt eneseareng. Seda püütakse tüdrukutele järgneva kolmekuulise missikooli ajal kindlasti ka pakkuda. Toonitati ka seda, et just nimelt lõppvõistlusele eelnev on oluline osa. Finaalvõistlus möödub tegelikult märkamatult kiiresti.
Veel panid korraldajad tüdrukutele südamele olla võimalikult aus. Raskuste ja murede tekkimisel tasuks neist alati ausalt rääkida. Teadmata probleeme, on ka korraldajatel raske toeks olla.
Lõpetuseks ütles Kadi Saks, et iga aasta on tüdrukud eelvoorus häbelikud, ei tunne veel üksteist ning väldivad silmsidet. Kiiresti kasvatakse aga väga tugevasti kokku ning moodustub sõpruskond, kes üksteist tulihingeliselt toetab ja innustab.
Eelvooruväliselt kohtuvad korraldajad veel ühe neiuga, kellele laupäev ajaliselt ei sobinud. Maris ütles, et neil on kindlasti hea meel, et osaleda soovijaid on rohkem kui kümme. „Kõik eelvoorus osalenud neiud olid väga julged ja armsad. Rõõmu teeb, et kõik teadsid, miks nad tulid, ja tundus, et on endale lahti mõtestanud, mida nad missikoolilt ootavad,“ ütles Maris.
Enne jõule plaanitakse langetada lõplik otsus, kes tüdrukutest pääseb kümne missikandidaadi hulka.
Missikool saab avalöögi õige pea, sest esimene laager algab juba 3. jaanuaril. Seal saavad tüdrukud arendada oma tantsu- ja kõnnioskusi. Neile jagatakse infot ka näiteks toitumise, etiketi ja suhtekorralduse valdkonnast.
