Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Aasta alguses koostas politsei maakonna probleemikeskse tegevuskava, kuhu läks kirja, millega plaanitakse aasta jooksul tegeleda, et Raplamaal oleks turvalisem. Esikohale seati vägivallakuriteod. Vägivald ja just lähisuhtevägivald ning laste vastu suunatud vägivald on ka tänavusel aastal esikohal.
Lisaks vägivallale sõnastati 2017 probleemideks kogukonda häirivad korduvad probleemid (näiteks avalikku korda rikkuvad noored kaubanduskeskuses), alaealistele sõltuvusainete kättesaadavus, liiklus, narkootikumide levik maakonnas ning vähene teadlikkus turvalisuse küsimustes. Viimase probleemi puhul sai eesmärgiks inimesi nõustada, kuidas käituda seni, kuni politsei kohale jõuab või millistes olukordades ja kuidas ise hakkama saada. Alati ei olegi politsei sekkumine vajalik. Sellest, kuidas möödunud aasta politsei jaoks kulges, rääkis Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus.
Politseisisesed muutused
- aastal toimusid nii maakonnas kui ka politseiorganisatsioonis mitmed muutused, mis suuremal või vähemal määral meid kõiki puudutasid. Lisaks haldusreformile toimus ka politseis reform. Lääne prefektuuris rakendati alates 1. juunist grupipõhist juhtimist. Lühidalt tähendab see seda, et ühe juhi alluvuses on nüüd vähem töötajaid ja grupi töö on paremini korraldatud. Juhil on paremad võimalused kõikidega piisavalt suhelda ja kõiki arutelude juurde kaasata.
Haldusreform tõi aga endaga kaasa uued piirkonnad ja kaks uut piirkonnapolitseinikku. Alates 1. jaanuarist on Raplamaal kuus piirkonna- ja noorsoopolitseinikku. Rapla vallas töötab edaspidi kaks piirkonnapolitseinikku (Elle Tikki ja Jaan Padrik), Märjamaa vallas samuti kaks (Gert Kalmiste ja Kaspar Rodes), Kohilas Raido Galjaev ja Kehtnas piirkonnavanem Jaan Sildoja. Sildoja on ühtlasi piirkonnagrupi juht. Noorsoopolitseinikud teenindavad kogu maakonda.
Ühe suure muutusena võib tuua veel teenindussaali kolimise. Dokumente nagu pass ja ID-kaart saab nüüd Rapla riigimaja asemel politseijaoskonnast, Savi 2. Ruus ütles, et kolimine tõi endaga loomulikult küsimusi kaasa. Oli neid, kes käisid uue asukoha üle kurtmas, aga oli ka neid, kellele see eelnevast paremini sobis. Kolimise järel kartis Ruus suuremat pahameelt, kui tegelikult tuli ning kolimine elati üsna edukalt üle.
Suuremate probleemideta saadi jagu ka ID-kaardi turvaauguga seonduvast. See tähendas küll pikki järjekordi ja hulgaliselt ületunde teenindussaali töötajatele, kuid asi lahenes suuremate vahejuhtumiteta. „Üldiselt pidasime hästi vastu ja tänu inimeste heasoovlikkusele see olukord Raplas väga hulluks ei läinud,“ leidis Ruus.
Kuritegusid registreeriti vähem
Politsei statistika kohaselt registreeriti 2017. aastal Raplamaal 482 kuritegu. Võrreldes 2016. aastaga on neid 78 võrra vähem. Vähenemine tuleb vägivalla-, varavastaste ning liikluskuritegude (enamasti joobes juhid) arvelt. „Ma kindlasti ei julge öelda, et kuritegusid ongi vähem,“ ütles Ruus. Pigem on asi selles, kui palju kuritegudest teatatakse ja kui palju neid õnnestub välja selgitada. Näiteks narko- või liikluskuritegudest ei tule keegi politseisse teatama. Nendeni jõudmine on politseitöö tulemus ja sõltub nende võimekusest.
Ruus ütles, et statistiliselt õnnestus 2017. aastal kümnest kuriteost seitse avastada ja menetlused prokuratuuri saata. 30% kuritegudest jäävad avastamata, sest ei suudeta tuvastada isikut või ei piisa tõenditest, et kurjategija kohtu ette saata. Siin on väga oluline kuriteost kiire teavitamine ja igakülgne abi osutamine.
Kriminaalasjades saadeti eelmisel aastal kohtu alla 216 inimest, neist 18 olid alaealised. Raskeid kuritegusid registreeriti 31. Eelmisse aastasse jääb kaks tapmist – jaanuaris Russalu külas Märjamaa vallas ning septembris Raela külas Raikküla vallas. „Mõlemad tapmised avastati kiiresti ja kuriteo toime pannud isikud anti kohtu alla,“ lausus Ruus. Raskete juhtumite kiire avastamine on tema sõnul üks eelmise aasta töövõite. Jaanuarikuise tapmise eest mõisteti kurjategijale karistuseks üheksa aastat vangistust. Teise kriminaalasja puhul ei ole kohus veel otsuseni jõudnud.
Vägivallakuritegusid oli eelmisel aastal 124, mis on taas natuke vähem kui sellele eelnenud aastal. Kehalisi väärkohtlemisi oli 67. Ruus selgitab, et aastatel 2014-2015 võis näha nende kuritegude arvu suurenemist. Seda aga seetõttu, et vägivallateema oli fookuses ja inimeste teadlikkus paranes. Ka politsei korraldas vägivallateemalisi seminare „Oska märgata ja aidata“. Probleemi teadvustamine andis julgust nii mõnelegi vägivallaohvrile, kes siiani oli vaikides kannatanud.
2017. aastal registreeriti 190 lähisuhtevägivalla juhtumit. Seda on Ruusi sõnul siiski päris palju. Kõik need juhtumid ei lõppe tingimata kriminaalmenetlusega ja kellegi karistamisega, sest alati ei kaasne füüsilist vägivalda, inimesed lepivad omavahel ära, nõustutakse osalema abiprogrammides ja oma probleemiga tegelema.
Sellest hoolimata reageerib politsei kõikidele sellistele väljakutsetele ning iga lähisuhtevägivalla juhtumi puhul täidetakse infoleht. Olenemata sellest, kas väljakutsele järgneb kriminaalmenetlus või mitte, kaasatakse nende juhtumite puhul omavalitsuse sotsiaaltöötaja, ohvriabitöötaja ja vajadusel teisigi võrgustiku liikmeid. Ikka selleks, et aidata inimestel probleemi lõplikult lahendada, mitte piirduda ühekordse reageerimisega.
Eelmisesse aastasse jääb ka üks röövimine, mis sai alguse Raplas ööklubi Madhouse ees, kui isik võeti vastu tema tahtmist auto peale ja hiljem varastati temalt raha ning käekell. Röövimise toime pannud isikud on kindlaks tehtud.
„Kõikide asjadega ei ole meil hästi läinud. Näiteks Karmani põleng on endiselt aktiivses menetluses, kuid hetkel ei ole selles asjas kellelegi süüdistust esitatud,“ rääkis Ruus.
„Kindlasti huvitab avalikkust ka Rappeli keskuse kullapoes toimunud vargus. Ka see kriminaalasi on hetkel aktiivses menetluses ja lähiajal saame kindlasti rohkem infot jagada,“ lisas Ruus.
Kahel viimasel aastal on Raplamaa elanikke häirinud autonumbrimärkide varas. Kahjuks ei ole politseil õnnestunud teda tabada. Varguste põhjused on politsei jaoks samuti selgusetuks jäänud. „Praeguseks ei ole me saanud vihjeid, mis aitaksid varast tabada,“ tõdes Ruus. Igasugune info, mis oleks abiks, on alati oodatud.
Tabamata varga kõrval oli politseil eelmisel aastal ka mitmeid edulugusid. Jaanuaris ja septembris õnnestus tabada narkoaine käitlejad, arestida nendelt kriminaaltulu. Märtsis saadi kätte inimene, kes kallutas alaealisi narkootikume tarvitama. Samal kuul tabati ka sarivaras, kes pani üle kogu Eesti toime 55 vargust. „Sellise „laiahaardelise“ varga kohtu alla saatmine on suur töö, sest pidevalt lisandub uusi kuriteoepisoode ja menetlus muudkui venib,“ ütles Ruus.
Aasta jooksul avastati neli seksuaalse väärkohtlemise juhtumit ning tabati arvutikelmid. Palju tööd tehti ka noorte õigusrikkujatega, kes Raplas kaubanduskeskustes, peamiselt Konsumis, inimesi häirisid ning poest varastasid. Noorte käitumise mõjutamiseks kohtuti osapooltega ning praeguseks on Ruusi sõnul olukord rahulikumaks muutunud. Tähtis on see, et oleks kodu ja pere toetus ning hoolimine. Lisaks sellele peab kõikidel asjaosalistel olema tahe olukorda paremaks muuta.
„Jätkame kindlasti külaelanikega kohtumisi „Turvalise kodukandi“ tegevustes. Siiani on neid kohtumisi olnud juba ligemale 30. Oleme kohtunud väga huvitavate inimestega ja saanud juurde palju teadmisi inimeste muredest, rõõmudest ja vajadustest, et ennast turvalisemalt tunda.“
Väärteod on enamasti liiklusrikkumised
Väärtegusid vormistas politsei 2017. aastal 3347. 2016. aastaga võrreldes oli vähenemine 15%. 85% moodustavad endiselt liiklusseaduse alusel vormistatud väärteod. Kõige rohkem liiklusrikkumisi registreeriti Märjamaa vallas. Liiklusrikkumistest oli esikohal kiiruse ületamine. Endiselt on prioriteetideks joobes juhid, kiiruseületajad, turvavarustus ja kergliiklejad. Joobekontrollile allutati eelmisel aastal veidi üle 24 000 juhi.
Vaatamata aktiivsele järelevalvele ei õnnestunud liiklusõnnetuste arvu vähendada. Vigastatutega liiklusõnnetusi oli 2017. aastal eelnevaga võrreldes hoopis rohkem. Hukkus kolm inimest. Ruus püüab näha positiivset ja ütles, et politsei saab iga õnnetusega teadmisi juurde ning saadud kogemuste abil soovitakse sarnaseid õnnetusi edaspidi ennetada. Samuti on tal hea meel, et ükski inimene ei hukkunud seekord turvavarustuse kasutamata jätmise tõttu. Turvavarustust kasutatakse nõuetekohaselt.
Esimene hukkunuga õnnetus leidis aset jaanuaris, kui Raplas Tallinna maanteel sõitis kiirust ületanud noormees otsa vales kohas teed ületanud naisterahvale. Järgmine hukkunuga õnnetus juhtus oktoobris, kui sõiduauto sõitis otsa vasakpöörde tegemist oodanud metsaveoauto haagisele. Sõiduauto juht suri 13 päeva hiljem. Kolmas juhtum oli aga vahetult enne jõule, kui Kohila vallas hukkus selleks mitteettenähtud kohas Tallinna-Rapla-Türi maanteed ületanud jalakäija.
Vigastada sai liiklusõnnetustes 51 inimest, mida on liiga palju. „Liikluses meil hea aasta ei olnud,“ lausus Ruus.
Samal ajal on teatud väärteod aasta-aastalt vähenenud. Näiteks alkoholi- ja tubakaseaduse rikkumised alaealiste poolt. See ei ole juhuslik vähenemine. Põhjuseks on suunamuutus nende probleemidega tegelemisel. Karistamine ei ole hetkel esmane meede. Pigem püütakse alaealisi mõjutada erinevate tegevuste, abiprogrammide kaudu, pakkuda võimalust mõistmaks oma käitumise kahjulikkust ja mõjutada neid seda käitumist muutma.
Eelmisel aastal tehti kindlaks ka kolm inimest, kes alaealistele alkoholi ostsid. Samuti võeti kokku Märjamaa piirkonna müüjad ning korraldati neile õppepäev, kuidas selliseid inimesi ära tunda ning millised võimalused on teenindajatel alkoholi- ja tubakatoodete kättesaadavuse piiramiseks alaealistele.
Patrullide väljapanek
Ruus tunnistas, et viimased aastad on olnud rasked. Raplamaa on Tallinnale lähedal ning sealsed võimalused paremad, sealhulgas ka palgad. „Paratamatult inimesed liiguvad,“ ütles Ruus. Võrreldes Tallinnaga on Raplamaal ka pakutavate tööde variatiivsus väiksem. Inimesed on edasi liikunud ka lihtsalt seetõttu, et soovivad areneda. Probleem on selles, et järelkasvu napib.
„Praegu paneme välja keskmiselt kaks patrulli ööpäevas, kui vaja, siis ka rohkem. Ideaalis võiks see arv ühe patrulli võrra suurem olla.“ Patrullide väljapanek sõltub nädalapäevast ja sellest, mis maakonnas parasjagu toimumas on. Nädalalõppudel, kui inimesed puhkavad, on ka rohkem patrulle liikumas. Nädala sees jälle vähem. Ööpäevas on politseil Raplamaal keskmiselt seitse väljasõidu korraldust. Numbri järgi ei olegi neid ehk väga palju, kuid juhtumite lahendamine võib teinekord päris kaua aega võtta. „Meie reageerimiskiirus on hetkel Lääne prefektuuri madalamaid ja kiirematele väljakutsetele reageeritakse keskmiselt 21 minutiga. See on muidugi keskmine, kuid kiirus võiks olla oluliselt parem,“ tõdes Ruus. Samas ei ole sündmuste lahendamine selle tõttu kannatanud. „Anname endast parima,“ ütles Ruus. Reageerimiskiirus sõltub sellest, kui palju on patrulle ja kuidas nad paiknevad.
Kuna viimased aastad ei ole Raplamaa noori eriti politseikooli toonud, siis võetakse inimesi tööle ka ilma politseihariduseta, n-ö otse tänavalt. Inimene peab loomulikult vastama nendele nõuetele, mis seaduses kirjas. See ei ole alati parim variant, sest väljaõpe on aeganõudev, kuid politseis on mitmeid töid, kus ei peagi tingimata politseilist haridust omama. Kasuks tulevad ka muud omandatud oskused. Kas inimene sobib või mitte, selgitatakse välja töövestlustel.
Järelkasvu probleemiga tegelemiseks käivitati sügisel politseiring. See mõte sündis, kuna kõike muud oli juba proovitud. Kõige optimistlikuma plaani järgi loodeti kümme noort Rapla, Kohila ja Märjamaa peale kokku saada. Üllatus oli väga suur, kui registreerunuid sai 70. See pani alguses mõtlema, sest logistiliselt ei oldud valmis. Hiljem leiti kõik vajalikud lahendused ja ring läks hooga käima. Politseiringis saavad noored palju praktilisi kogemusi politseitöö osas, nagu näiteks sõrmejälgede võtmine, lasketiirus laskmine, kiiruse mõõtmine, ennetustöö läbiviimine ja palju muud.
Huviliste arv aasta jooksul kindlasti muutub. Ruus leidis, et kui nendest noortest kasvõi kümmekond valib korrakaitsja ameti ja läheb politseikooli õppima, on tema igati rahul.
