Kui lihtsalt me oma riigi ära anname

Maksu- ja tolliamet teatas, et riigil jäi 2017. aastal saamata umbkaudu 30 miljonit, mida loodeti teenida alkoholiaktsiisiga. Ja probleem ei ole selles, justkui olnuks rehnung vale. Asja iva peitub hoopis muus, selles, et eestlased on otsustanud oma riiki tema 100. sünnipäeva puhul natuke lüpsta.
Võib muidugi diskuteerida selle üle, kas järsud maksutõusud on mõistlikud ja kuidas nad elanikkonda ning majandust mõjutavad. Samas peaks selge olema ka see, miks riik üldse makse kogub ehk mida ta kogutud rahaga peale hakkab. Võiks ju selge ja kaine peaga katsuda arutleda, millisel määral ühe või teise maksu tõus meid vaesemaks teeb või on sellel hoopis mingid muud eesmärgid. Paraku ei ole selget ja kainet pead olnud ei poliitikutel, ajakirjanikel ega mitte ka suurel osal rahvast.
Öeldagu mida tahes, kuid alkoholiaktsiisi tõusu järgne seisund Eesti riigis võrdub absurdiastmelt Gabrovo anekdootidega. Erinevus on ainult selles, et kui gabrovlased viskavad iseenda üle heatahtlikku ja tervistavat nalja, siis eestlaste käitumine võib naljakana näida ainult kaugemalt vaadates.
Kui nüüd erapooletult arutleda, võime ju tunnistada, et alkoholiaktsiisi tõus vähendas kindlasti alkoholitootjate kasumit, aga vale oleks väita, et viib neid pankrotti. Teisalt oli see aga nagu kingitus neile, kes haistsid tekkinud olukorras kerge kasumi teenimise võimalust. Me kõik teame ju, et Lätti, Eesti piiri äärde on just nimelt eestlased, kes esindavad ka alkotootjaid, püsti pannud ajutisi ehitisi, kus müüakse pisut odavamalt eestlastele ja soomlastele suurtes kogustes joovastavaid jooke. Niisiis, tootjatest ja müüjatest võib ehk isegi aru saada, kui jätta kõrvale eetilised ja patriootilised kaalutlused.
Eesti ajakirjanikke, kes on terve aasta aktiivselt reklaaminud naaberriigis püsti pandud ettevõtteid, mis näppe Eesti riigikassasse ajavad, on raskem mõista. Aga kõik siin ilmas on ostetav ja müüdav…
Läti maksumärkidega Eesti viina kullerteenuse pakkujate ning selle teenuse tarbijate missioonist ei või aga keegi aru saada. Olgu, Allan Petersonidelt, kes Eesti ja Läti vahet sõeluvad, olekski natuke palju eeldada, et neile oma riik ja selle tulevik mingil määral korda läheb. Aga ülejäänutelt, kes selle ralliga õhinal kaasa sõidavad, võiks ju ometi küsida, mis neil arus on. Ärgu tulgu nüüd keegi seletama, et Eesti alkoholipoliitika on neil püksid jalast ära võtnud. Need, kes Lätist toodud Eesti viina joovad, ei ole kindlasti mingid paadialused, vaid keskmise sissetulekuga endast lugu pidavad kodanikud. Neil peaks küll piinlik olema Eesti Vabariigi sünnipäeval Läti maksumärgiga Viru Valget lauale panna.