Stina Andok / foto: Siim Solman.
Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool viis eelmisel neljapäeval, 25. jaanuaril läbi traditsioonilist avatud uste päeva, mille ajal kutsuti õpihuvilisi kooli pakutavate võimalustega tutvuma. Ka Raplamaa Sõnumite esindus liitus ühe ekskursioonigrupiga ning piilus erinevate erialade õpperuumidesse.
Ekskursiooni alustasime koolimaja aulast, kus paluti külalistel end registreerida. Meie saabumisel oli kaks gruppi juba oma tuuriga alustanud. Meie läksime ringkäigule koos Tallinna Tondi põhikooli noortega, keda oli kohale tulnud kümmekond. Ekskursioone viisid koolimajas läbi kooli töötajad. Meie sattusime sel korral Vana-Vigala TTK noortejuhi Liesel Veskimägi koolimajatuurile.
Esimeseks sihtpunktiks kooliga tutvumise teekonnal sai toitlustusosakond, mis asub Vana-Vigala TTK selles hoones, kus on üldharidusklassidki. Toitlustusosakonna juhtivõpetaja Inge Rego selgitas, et seal õpetatakse tulevasi kokkasid, kondiitreid, pagareid, abikelnereid, abikokkasid ja ka abipagareid. Kõige enam on siiski olnud, ja juba aastakümneid, kokaks õppijaid, rääkis Rego. Tagamaks, et kokaks pürgijad saaksid võimalikult laiapõhjalise kogemuse ja hariduse, on õppekavale valikainetena lisatud palju teenindamis- ja küpsetamisalaseid aineid. Nii saavad kokad hiljem ettevõttes töötades hakkama kõikide ülesannetega ning oskavad vajadusel ka torti küpsetada, lauda katta ja kliente teenindada.
Vana-Vigala TTK-s ei ole palgal ühtegi kokka. Kõik toidud, mida serveeritakse õpilastele ja õpetajatele, valmistavad kokaõpilased ise. Ainult üks kutseõpetaja jälgib nende tegevust ja vajadusel toetab neid. Rego selgitas, et toidu valmistamise korrad on kursuste vahel jaotatud selliselt, et sügisel teeb süüa kolmas kursus, jõulude ajal teine kursus ja kevadel esimene kursus. Iga päev teevad kokaõpilased süüa umbkaudu kolmesajale sööjale.
Kuna kokkade palgatase sõltub paljuski sellest, milliseid diplomeid neil on ette näidata, tuleb väga sageli ette, et õpilased omandavad kolme aastaga kokaameti ja kutsekeskhariduse ning tulevad seejärel sügisel kooli tagasi, et läbida lisaks veel ka kondiitriõpe. Kondiitriks õpitakse poolteist aastat tsükliõppes, mis tähendab, et seda saab teha ka juba töökoha kõrvalt.
Rego tõi näitena ühe tütarlapse, kes asus Vana-Vigala TTK-sse õppima lihtsustatud õppekavale, omandas koka kutse, sai omale hea töökoha, kuid tuli siiski ka veel kondiitriks õppima. „Hea tahtmise juures saab kõike. Praegu on ta vahetusevanem ja tal läheb hästi,“ rääkis Rego.
Ringkäigu jooksul tegime tutvust nii söögisaaliga, suure köögiga, kus valmivad kõik serveeritavat toidud, kui ka algõppeköögiga, kus õpilased õpivad kokanduse põhitõdesid, ja jälgisime kõrvalt, kuidas omandasid teadmisi tulevased kondiitrid. Vana-Vigalas üle kolmekümne aasta töötanud Rego ütles, et kõige tähtsamad omadused toitlustusalal õppimisel on tahtmine, kohusetunne, kellatundumine, töökus ja ausus.
Toitlustusvaldkonnast liikusime edasi puhastusteeninduse juurde ning tegime põgusa tiiru puhastusteenindajate õppeklassides, kus sai omandada nii teoreetilisi teadmisi kui ka proovida omal käel tööülesannete täitmist.
Seejärel liikusime järgmisesse hoonesse, kus toimub erialaõpe. Selles, uuemas hoones viiakse läbi erinevate erialade praktilist õpet ning olemas on ka teooriaklassid. Meie esimeseks peatuspaigaks sai sepatöökoda, kus parasjagu õppetööd ei toimunud. Sellegipoolest saime ringi uudistada ja lähemalt vaadelda suurt ääsi, mille ümber mahub töötama korraga kaheksa õppurit. Avar ruum on kujundatud selliselt, et all on praktiline töökoda, üleval aga teooriaklass.
Teisel korrusel, teooriaklassis on üleval üks ääretult põnev sepatöö eriala lõputöö. Nimelt õppis Vana-Vigala TTK-s kunagi Liisimari Randjärv, kes omandas paralleelselt ka maalikunsti eriala Tartus. Kahe kunstiala, maali ja metallitöö ühendamisel sündis imeline lõputöö, mis kaunistab kooliruume ning on inspiratsiooniks kõigile õppuritele. Noortejuhi Liesel Veskimägi sõnul on Liisimari hea näide, et sepatöö puhul ei ole tähtis niivõrd jõud kui mõistus.
Põhikoolist otse aga sepatööerialale õppima asuda ei saa. See eriala on nimelt üksnes täisealistele kättesaadav. Üks selline eriala, mida aga saab otse põhikoolipingist Vana-Vigala TTK-sse omandama minna, on ehitusviimistlus, mille õpperuumidega tutvusime järgmisena. Sealsetes klassides saab õppida värvima, pahteldama, tapeetima jms. Veskimägi selgitas, et kuigi sellel erialal mingisugust otsest spetsialiseerumist ühele või teisele tegevusvaldkonnale ei toimu, saab ise teadlikumalt õpingute jooksul või edasises tööelus tegutseda ja valida selle ala, mis endale kõige paremini sobib.
Koridoris edasi liikudes jõudsime puutöökodadeni. Ühel pool asus masinaruum ja teisel pool n-ö käsitööruum koos käsitööpinkidega. Seal omandavad oskusi mööblirestauraatorid. Veskimägi rääkis, et viimastel aastatel on see täiskasvanutele suunatud eriala populaarsust kogunud. Ka ehitusviimistlejad pidavat noortejuhi sõnul restaureerimist õppima, seega on võimalik õpingute käigus sootuks uus suundumus leida.
Huvi korral on võimalik kaugele jõuda
Omaette õppesuuna moodustavad aga autoerialad. Juba üksnes põhikoolihariduse baasil on võimalik alaealisena õppima asuda näiteks automaalriks ja autoplekksepaks-komplekteerijaks. Ekskursioonil on meie esimeseks peatuspaigaks aga suur avar ja valgusküllane ruum, mis on täidetud uute, ilusate, läikivate autodega. Noortejuht selgitas, et tegemist on autodiagnostikute ja autotehnikute õpperuumiga. Nimelt on Vana-Vigala TTK-s võimalik omandada autodiagnostikute 5. taseme kutse, mis on kõige kõrgem tase, mida kutsehariduses pakutakse. Kuigi seda eriala ei ole võimalik põhikooli lõpetades õppima tulla, on Veskimägi sõnul võimalik see tee siiski ette võtta, kui alustada mingil muul autoerialal ja sealt tasapisi 5. taseme peale jõuda.
Vaiksest, ilusate autodega ruumist liigume edasi järgmisesse, kus tervitavad meid valjud helid, vinge värviaroom ja osadeks võetud autod. Nendes ruumides õpivad automaalrid. Parasjagu, kui meie seal jalutame, toimetab üks tütarlaps ühe autoosa kallal ega lase meie sealviibimisest end sugugi häirida. Kõrvalruumis on trobikond noormehi kogunenud ühe autokere ümber, osa neist usinasti seda värvimiseks ette valmistamas.
Ruumi kõrgeid seinu kaunistavad autokapotid, millele on tehtud värvikirevad aerograafilised joonistused. Seda koolis ei õpetata, kuid hobikorras ilmselt saab sedagi seal harjutada. Automaalrieriala juures selgitati huvilistele, et automaaler leiab alati tööd, sest autosid meie teedele jagub ja värvida on neid aeg-ajalt ikka vaja. Õpetaja sõnul on kõige tähtsam siiski inimese enda tahe seda tööd teha ning loomulikult täpsus ja kohusetunne töö tegemisel. Noorte jaoks teeb autoeriala omandamise atraktiivseks ka see, et seal on B-kategooria mootorsõiduki juhiluba õppeprogrammis sees ning üksnes ARK-i eksami eest tuleb õppuril endal maksta.
Seejärel liikusime edasi autoplekksepatööde ruumi, kus oli mitu samuti osadeks lahti võetud autokeret. Seal ruumis tegeletakse autodega, mis on avariilised või roostes, vajadusel keevitatakse külge detaile, vahetatakse klaase, parandatakse täkkeid klaasil jms.
Järgmine peatus oli garaažides, kus õpivad mootorsõidukitehnikud. Seal õpitakse vanematel masinatel. Nendes ruumides toimub noortele huvilistele ka tehnikaring. Ekskursiooni viimaseks objektiks jäävad õpilaskodud ning seejärel said osalised sättida end söögilaua taha, et usinate kokandusõpilaste kätetöö vilju maitsta.
Vana-Vigala TTK õppedirektori Evelin Tamme sõnul jäid kõik osalised avatud uste päevaga väga rahule. Registreerunuid oli sel korral kuuskümmend ning tuldi kõikjalt üle Eesti. Tamme sõnul on üksikuid noori, kes teavad kindlalt, et tahavad pärast põhikooli omandada kutseharidust ja tulevad avatud uste päevale. Klasside kaupa tulevad aga üksnes lihtsustatud õppekavast huvitatud noored, kelle võimalused kutsehariduse omandamiseks sellisel moel, nagu Vana-Vigala TTK seda pakub, on mujal üsna väikesed.
Tamme hinnangul on Vana-Vigala TTK eeliseks, et tegemist on väikese maakooliga ning sealsed grupid on väiksemad, mis võimaldavad õpetajatel rohkem üks ühele lähenemist rakendada. Lihtsustatud õppekava huvilistele noortele korraldatakse koolis lisaks veel 3-4 korda avatud uste päevi, kus tutvustatakse erialade igapäevast õppetööd veelgi lähemalt.
