Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Rapla vallavolikogu jaanuarikuu istungi esimene päevakorrapunkt puudutas Rapla täiskasvanute gümnaasiumi (RTG) tegevust. Esimesele lugemisele läks eelnõu, millega lõpetatakse kooli tegevus 31. augustist.
Eelnõud tutvustas valla haridusnõunik Tiina Roosimägi, kes tõdes, et selle esitamine on tema kohustus lähtuvalt kokkuleppest, mis 2014. aasta detsembris Rapla vallavalitsuse ja haridus- ja teadusministeeriumi vahel sõlmiti.
Kokkulepe, mis näeb ette täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamise ning õpilaste õpingute jätkamise riigigümnaasiumis või muus mittestatsionaarse õppega koolis, on täiskasvanud õppijates ning nende harijates palju vastukaja tekitanud.
Roosimägi selgitas, et kui otsus vastu võetakse, tuleb moodustada komisjon, kes teeb kindlaks, et kõik põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevad tegevused saaksid tehtud. Muuhulgas tähendab kooli tegevuse lõpetamine kõikide osapoolte teavitamist, st nii töötajad, õpilased, vanemad, õpilaste elukohajärgsed omavalitsused ning haridus- ja teadusministeerium.
Valla hariduskomisjoni esimees Alar Mutli ütles, et komisjonil seisukohta veel ei ole. Teema on keeruline ning sellega seoses on komisjon kohtunud nii täiskasvanute gümnaasiumi kui ka riigigümnaasiumi esindajatega. Kuna RTG on teinud vallavalitsusele pöördumise, millele on lisanud oma allkirja kõikide klasside klassivanemad, ootab lähitulevikus ees kohtumine ka nendega.
Mutli oli optimistlik, sest tema sõnul on teemat mitmekülgselt arutatud. Alustati väga paljude arusaamade ja arvamustega, aga tänaseks on hirme aina vähemaks jäänud. Kokkupuutepunkte otsitakse sellest hoolimata edasi. On saanud selgeks, et mittestatsionaarne õpe vajab riigigümnaasiumis eraldatud klassiruume ja praegu tegeletakse lahenduste leidmisega. Selge on ka see, et statsionaarses ja mittestatsionaarses õppes on väga erinevad arusaamad õppima asumisest ning sellest, miks koolis ollakse.
Praeguse plaani järgi võiks eelnõu teine lugemine toimuda veebruaris. Mutli ei välista, et aruteludele kulub terve järgmine kuu ning teine lugemine lükkub märtsi. See on ühtlasi ka viimane kuu, mil otsuse saab vastu võtta. „Ega seda otsust ei ole lihtne teha,“ tõdes ta.
Põhjalikult võtab hariduskomisjon küsimuse päevakorda 8. veebruaril toimuval koosolekul. Päev enne seda on viimane aeg oma ettepanekuid teha.
Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Jaanson leidis, et enne kui komisjon ja volikogu saavad oma seisukoha kujundada, peaks olema laual kooli vastuvõtukord. See annaks pildi, kas RTG õpilastel on võimalus riigigümnaasiumisse astuda ja mille alusel neid vastu võetakse.
Hariduskomisjoni aseesimees Ilvi Pere viitas vahetult enne volikogu toimunud samateemalisele kohtumisele, kus tema sõnul sai seal välja öeldud, et lävendit ei ole ja vähemalt päevaõppesse võetakse vastu kõik, kellel tunnistusel kahtesid pole. Nii mõnigi volikogu liige ei pidanud seda vastust piisavaks ning toetas Jaansoni ideed vastuvõtukord enne otsustamist lauale tuua.
