Helerin Väronen / foto: Helerin Väronen.
Ragne Veensalu on näitlejana ennekõike tuntud sarjast „Kättemaksukontor“, kus ta pätte taga ajab. Selle kõrvalt tegeleb ta aga Rapla kultuuriklubis Baas näiteks sellega, et kohvikut regulaarselt tööle panna. Kuid nüüd on Veensalu vastu võtnud uue väljakutse oma näitlejaelus. Esimest korda astub ta lavalaudadele üksi monoetenduses „Muteerumine“, mille aluseks on luuletused.
Mõte etenduse loomiseks sai alguse tänu tema klassivennale Manfred Dubovile, kes üle-eelmise aasta sügisel andis välja luulekogu „Täna leitakse kõik üles“. Veensalu tegi pärast selle ilmumist endale märke, et tahaks nende luuletuste põhjal etenduse või luulekava teha. Lausa kuupäevalise täpsusega ehk täpselt aasta hiljem helistas Dubov Veensalule ja küsis, kas ta sooviks sellest luulekogust etenduse teha.
Aasta aega oli mõte settinud ja alates möödunud novembrist muutusid mõtted väga aktiivseks ning 18. jaanuaril need vormusid, kui Tallinna Vaal Galeriis esietendus Dubovi maalide näituse „Ma tulen mitmest kohast korraga“ ühe osana luulekava. Selle näituse raames on Dubov kokku kogunud mitmed tuttavad, kes on loonud midagi, lähtudes tema maalidest või luuletustest. Peale Veensalu annab näituse raames performance-etenduse „Muteerume, muteerume“ Kaspar Aus. Näitusele on teinud mõnusalt võnkuva ja ruumi maalidega siduva helitausta muusikaline kooslus Tintura.
Dubov on taustalt nii kunstnik kui ka meedik. Nii saab näituse raames õppida ja meenutada inimese elustamist. Kokkuvõttes on see erinevaid meediume, inimesi ja elukutseid ühendav projekt. Veensalu etendust saab näha veel kuuel korral, need toimuvad kolme nädala reedel ja laupäeval.
Sellist monoetendust peab Ragne Veensalu väga põnevaks väljakutseks. Ta on harjunud pidevalt grupiga koos töötama ja ühtäkki leidis ta end situatsioonist, kus peab muude tegevuste vahel leidma endale proovi jaoks aeg ja hakata, raamat ees lahti, vaatama, mis sellest kujuneb. Dubovi luuletuste olemuse kohta sõnab Veensalu, et need on ühtaegu luuletused ja maalid. Ja nende taga on midagi, mida on raske sõnastada. Ja kui keegi selle korraks sõnastada suudabki, siis pole see ilmselt sama, mis mõne teise vaatleja arvates.
Koos Raplamaa kaasaegse kunsti keskusega on olnud mõtteid, et seda näitust koos etendustega võiks näha ka Raplas, sügisesel Särina festivalil. Lisaks on plaan esitada luulekava kevadel Von Krahli teatris. Kui asi on nii kaua settinud ja lõpuks vormunud, tahaks seda ju natuke rohkematele inimestele näidata, leiab Ragne Veensalu.
