Siim Jõgis.
Reedel, 9. veebruaril süüdatakse Pyeongchangis olümpiatuli. Alguse saavad 23. taliolümpiamängud, mis kestavad 17 päeva, kuni 25. veebruarini. Pyeongchang pälvis õiguse mänge korraldada 2011. aasta juulis.
Nagu Raplamaa Sõnumid eelmise nädala numbris kirjutas, on nende mängudega oma väike seos ka Järvakandil. Sealt on pärit endine professionaalne vibulaskja Siret Luik, kes asub koordineerima ühe olümpial kasutusel oleva hokiareeni pressiala tööd.
Küllap on aga Eesti spordisõprade pilgud pööratud praegu oma koondisele – mida suudavad korda saata sinimustvalge trikoloori all võistlevad sportlased? Täpsed vastused saame siis, kui Eesti vabariik on juba saja-aastane. Seni on Eesti kõige edukam taliolümpia olnud 2006. aasta Torino suurvõistlus, kui teeniti kolm kuldmedalit. Kaks neist võitis Kristina Šmigun ja ühe Andrus Veerpalu. Lisaks sai Jaak Mae viienda koha. Ka 2002. aasta Salt Lake City mängud võib lugeda kordaläinuks, kus saime tänu Veerpalu ja Mae headele tulemustele ühe kulla, ühe hõbeda ja ühe pronksi. 2010. aasta mängud Vancouveris tõid tänu Šmigun-Vähile ühe hõbemedali. Nelja aasta tagune Sotši olümpia oli Eesti jaoks medalivaba. Milliseks kujunevad Pyeongchangi mängud?
Üks eestlaste lootus on juba luhtunud. Üheks väga tõsiseks medalinõudlejaks peetud Kelly Sildaru taastub jätkuvalt põlvevigastusest ning Pyeongchangis medalitele ei võistle. Olgem ausad, tema ajad on alles ees – tegemist on kõigest 15-aastase tütarlapsega ning kui kõik läheb ootuspäraselt, võib temalt oodata saavutusi nelja aasta pärast Pekingis.
Tänavu saadab Eesti Lõuna-Koreasse 22 sportlast. Esimesed neist asuvad võistlustulle tegelikult juba enne avatseremooniat. Suusahüppajad Artti Aigro, Kevin Maltsev ja Martti Nõmme astuvad võistlustulle juba 8. veebruaril. Eesti aja järgi kell 14.30 saab alguse normaalmäe kvalifikatsioon. Oluline on muidugi märkida, et ega enne avatseremooniat medalikohtadele ei võistelda ning ühegi sportlase olümpia ka otsa ei saa. Normaalmäe põhivõistlus toimub laupäeval, 10. veebruaril.
Samal päeval lähevad starti ka mitmed teised eestlased, näiteks laskesuusataja Johanna Talihärm ja murdmaasuusatajad Tatjana Mannima ja Anette Veerpalu. Kõigest paar päeva tagasi lõi suuri laineid Eesti parima kahevõistleja Kristjan Ilvese teine ja neljas koht Jaapanis Hakubas peetud MK-etapil. Tegemist oli 21-aastase noormehe seni parima saavutusega. Selle peale võttis Facebookis sõna ka Eesti president Kersti Kaljulaid, öeldes, et eestlased on pikalt oodanud, millal meie kahevõistleja taas maailma tippu kuulub. Kindlasti on Ilves üks neist eestlastest, keda tasub olümpial tähelepanelikult jälgida. Ometi ei tasu veel ka pilvedesse tõusta, sest Hakuba MK-etapilt olid puudu mitmed maailma tipud, kes valmistusid olümpiavõistluseks.
Kui Eesti peaks eelseisvatelt mängudelt medali teenima, oleks see suur kordaminek. Isegi kui nii hästi ei lähe, ootavad põnevad mängud igal juhul ees. Aga ikkagi, oi kui kaunis oleks medal EV100 puhul!
