Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Reede õhtu oli Rapla kultuurikeskuses pidulik. Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) ja kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp kutsusid valitud inimesed Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud ühisele tänugalale „Raplamaa tänab“.
Saali sisenejatele lõi meeleolu laval musitseeriv pärimusmuusika ansambel PäriNurk. Maris Pihlapi juhendamisel musitseerisid Viljandi, Tallinna ja Raplamaa noored, kes on kohtunud Kandlekoja Pärimusa laagris.
Õhtujuhi rollis oli Carl Alas. Tema esimene ülesanne oli paluda kõigil tõusta Eesti vabariigi hümni esitamiseks. Eeslaulja oli Aleksander Aruoja. Kõne pidas ROL-i juhatuse esimees Heiki Hepner. Muusikalist meelelahutust pakkus Pille Lille Muusikute Fondi operetikava sopran Kristina Vähi ja tenor Oliver Kuusiku esituses. Neid saatis klaveril Piia Paemurru.
Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp jagas välja viis kultuuripreemiat ja seitse aastapreemiat. ROL tunnustas omalt poolt kolme isikut maakonna hõbedase vapimärgiga.
Õhtu kõige magusamad tunnustused jäeti mõistagi viimaseks. Esimene neist oli kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi elutööpreemia. Selle eesmärk on tunnustada inimest tema pikaajalise väljapaistva loomingulise või spordialase tegevuse eest.
Laureaati kirjeldatakse järgnevalt: „Ta on missioonitundega kirjamees. Lisaks maakonnalehes kirjutamisele, on ta oma osava sulega aidanud väga mitmetele protsessidele kaasa: kirjutanud maakonna koguteose artikleid, retsenseerinud Raplamaa õpilaste kodu-uurimiskonkursi töid, koostanud Raplamaa kodu-uurijate nimekirja jm. Kuna kodulugu teda huvitab, on ta mitmeid teemasid põhjalikult uurinud ja teda võib vaieldamatult pidada viimase sõja aja Raplamaaga seotud sündmuste eksperdiks. Taasiseseisvumisest räägib tema raamat „Ükskord me võidame… Tagasitulekutee raske algus“. See mees on juhtinud 25 aastat Rapla maakonnalehe väljaandmist.“
Tunnustuse pälvis Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnisson.
Ootamatu tunnustuse peale ütles Tõnisson: „Mu elutöö on ju tegelikult alles pooleli.“ Ta tõdes, et tal on tohutult vedanud nendega, kes ta ümber on. Suur osa tööst on tehtud perekonna arvelt. „Olen tänulik saatusele, kes mind kaugelt Mulgimaalt siia Raplamaale tõi. Mul on tohutu rõõm ja õnn teenida seda unikaalset, väga rikast maakonda,“ lausus ta.
Kultuurkapitali ja ROL-i koostöös antakse välja tiitel Raplamaa Kultuuripärl. Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist Rapla maakonnas.
Tänavust laureaati kirjeldatakse järgmiselt: „Tema ideest on sündinud Kohila tähtsündmuseks saanud põnnide paraad, ta on populaarse lastelaagri „Mäng on väikese inimese töö“ peaideoloog ja juht, tema ellu kutsutud ja korraldatud olid Kohila Loovuslaborid, tema algatatud on Kohila kogukonnamuusikali projekt, kontserditraditsiooni tõstis ta Kohilas uuele tasemele (kontserdid „80`s megahits“, “Sume on öö“, „Viisid vanalt vinüülilt“ jt), vahel peab ta loenguid ka ülikoolis, avalikest ettekannetest ja õpitubadest rääkimata.“
Kultuuripärl 2017 on Kohila kogukonna hing ja väsimatu tegutseja, loov mõtleja ning sõnaosav eeskõneleja Anneliis Kõiv.
Ta ütleb, et teda on alati inspireerinud inimesed ja nende anne olla loov. „Loovus on mind lummanud kõigis oma värvides ja variatsioonides.“ Kõiv lisab, et tal on olnud rõõm tunda kõiki varasemaid Kultuuripärli laureaate. Nende nägu ongi tema jaoks Raplamaa nägu.
Mõistagi tänas Kõiv oma perekonda, kellest saab kõik alguse. „Saab alguse see, et sa armastad oma maad, oma kultuuri, oma keelt ja tead meie rahva lugusid, laule, oskad neid väärtustada. Tead meie esiemade kombeid ja kannad neid iseendas edasi,“ sõnas Kõiv. Ta on tänulik kõigile inimestele, kes on tema teele sattunud ja tema kõrval seisnud. Lõpetuseks ütles Kõiv: „Mina usun seebimullimaagiasse, usun sõbraõlga, usun sellesse, et homne on parem, kui me ise sellesse panustame.“
Õhtu viimane tunnustus on Raplamaa tippauhind Rapla Redel. Sellega autasustatakse kodanikku, kellel on silmapaistvaid teeneid maakonna kultuuri-, spordi-, haridus-, ettevõtluse või muus valdkonnas. Laureaadile antakse Rapla maakonna kuldne vapimärk ja rahaline preemia.
Teda kirjeldatakse järgnevalt: „Ta kannab Rapla maakonna kultuuri- ja hariduselus tähtsat rolli. Ta on suurte kogemustega, abivalmis, samas nõudlik ja parimatele tulemustele orienteeritud. Ükski kohalik ega maakondlik laulupidu, muusikasündmus või –konkurss ei toimu ilma tema organiseeriva nõuandeta. Ta on Raplamaa Noorte Puhkpilliorkestri mänedžer.“
Auhinna Rapla Redel pälvis Märjamaa muusika- ja kunstikooli direktor Maiu Linnamägi. Naine tunnistas, et põlv ja süda värisevad. „Igapäevast tööd on märksa lihtsam teha kui tunnustust vastu võtta. Kuigi see on meeldiv,“ lausus ta. Ta on tänulik inimestele, kes on märganud tema tööd Raplamaal ja eelkõige Märjamaal. „On ju tegelikult võimu ülesanne vaimu aujärjele tõsta,“ sõnas Linnamägi. Niisamuti nagu eelkõnelejadki on Linnamägi tänulik erakordsetele inimestele, kes tema teele on sattunud. Nende hulka kuuluvad loomulikult armsad, erakordselt haakuvad ja innukad kolleegid Märjamaa muusika- ja kunstikoolist.
Linnamägi ei jätnud kasutamata võimalust kutsuda kõik saalisviibijad oktoobris kooli, sest siis tähistatakse 30. sünnipäeva.
Kultuurkapitali kultuuripreemia:
Margus Lattik (Mathura): Raplamaa tunnustatud kirjanik ning kunstnik.
Joel Ots: pikaajalise ja järjepideva töö eest Hageri Pasunakoori juhendamisel.
Hely Kuus ja Age Ilumaa: südamega tehtud töö eest Vahtra noortega, „Vahtra tantsud tähtedega“ korraldajad.
Jüri Metssalu: tunnustatud kohapärimuse uurija ja ajaloo talletaja.
Kaja Tammar: traditsiooniliste ettevõtmiste elushoidmise, Raplamaalt pärit kirjanike tutvustamise ja esiletõstmise eest ning pikaajalise töö eest Rapla raamatukogus.
Kultuurkapitali aastapreemia:
Mare Ülemaante: Raplamaa parim maaraamatukoguhoidja, kultuuripärandi koguja ning talletaja.
Ant
s Tammik: noor Raplamaa filmioperaator ja loodusfilmi „Habras maailm“ autor.
Kalju Kalda: pikaaegse panustamise eest Valtu spordimaja arendamisel.
Merike Ulma: Järlepa Kodukultuuri Seltsi asutajaliige, panuse eest kogukonna tegevuses, aktiivne rahvapillimängija.
Piia Põder: suurepärase lavastajatöö eest muusikalis „Grease“ ning Raimond Valgre lavastuses.
MTÜ Arendusselts Koduaseme: aktiivsed kogukonna panustajad.
Kristel Murel: laste lugemise arendamise ja üleriigiliste lasteürituste läbiviimise eest Raplamaal.
Maakonna hõbedane vapimärk:
Elari Hiis: ta on nagu Vargamäe Andres – tal on tõeline nägemus, kutsumus ja pühendumus tegutseda oma kodukandi hüvanguks. Tema eestvedamisel loodi maakonna idapiirile tingimused, et tekkis üksmeelne kogukond mitmekülgse ettevõtlusega, eripalgelise kultuuritegevusega, kaasaegse elukeskkonnaga. Aktiivne kaitseliitlane, kultuurielu korraldaja ning LEADER-i tegevuse eestvedaja.
Maret Saatus: mentor, õpetaja, audiitor, koolitaja, tark, salliv, toetav, mõtlev, andestav, suure südametunnistusega… Tema vahe ja terav mõistus on aidanud ettevõtete ja omavalitsuste juhte nii edu- kui ka kriisihetkedel. Teda kutsutakse siinkandis hellitavalt kõigi raamatupidajate emaks.
Ulvi Mägi: õpetaja, kes oma põhitöö kõrvalt on ka koolinoorte kehalise kasvatuse programmide ja tervislike eluviiside edendaja, rahvatantsu propageerija nii koolinoorte kui ka täiskasvanute hulgas. Tantsupidude läbiviimise abiline ja rahvatantsurühmade eduka esinemise juhendaja nii kodu- kui ka välismaa
