spot_img
-3.3 C
Rapla
Pühapäev, 4 dets. 2022
spot_imgspot_img
RSRMK plaanib Kaerepere piirkonnas raietöid

RMK plaanib Kaerepere piirkonnas raietöid

Stina Andok / foto: Siim Solman.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kavandab Kaerepere piirkonnas ulatuslikke raietöid, mistõttu korraldati elanikkonnale tööde tutvustamiseks Valtu seltsimajas eelmisel kolmapäeval, 21. veebruaril infoüritus.

Kohtumise eesmärk oli Kaerepere kogukonnaliikmetele raietööde piirkondade ja mahtude tutvustamine ning ühiste kokkulepete sõlmimine, et raietööga kaasneks võimalikult vähe häiringuid. RMK poolt võtsid sõna Raplamaa metskonna metsaülem Margus Emberg ja Edela regiooni varumisjuht Sven Soomets. Kohe alguses lepiti kokku, et kohtumisest vormistatakse protokoll, mille allkirjastavad nii RMK kui ka Kaerepere kogukonna esindajad.


Kesknädalal kella kümnest hommikul alguse saanud infoüritusele oli kohale tulnud paarkümmend huvilist, kelle seas oli nii otseselt planeeritavate raiealade läheduses elavaid inimesi, kogukonna esindajaid, vallaesindajaid kui ka üldiselt Eesti metsade eest seisjaid.
RMK esindaja, metsaülem Margus Emberg tutvustas kuulajatele esmalt uuendusraie põhimõtteid. Ta rääkis, et uuendusraie peamine meede on lageraie. Lageraiet saab teha üksnes siis, kui puistu on saavutanud paraja küpsuse või vajalikud parameetrid.
Seejärel vaadati ühiselt Kaerepere piirkonna raiete asendiplaani. Embergi sõnul moodustab kogu kaardil kuvatud massiiv 53 ha, millest 14,5 ha on selline, mida võiks maha võtta. Planeeritavast raiest on lageraiet ette nähtud pisut üle kaheksa hektari. Lisaks tehakse ka harvendus- ja sanitaarraiet. Emberg mainis ka, et viimase tegemiseks ei ole eraldi vaja elanikkonda teavitada, vaid seda tehakse jooksvalt.
Konkreetsetest lankidest rääkides tõi Emberg numbritena välja iga langi puhul seal kasvava puistu keskmise vanuse, mis moodustub kõikide puuliikide keskmise arvutamise tulemusena, ning puistu tegeliku vanuse. Nii näiteks on puistuid, millel kasvab puid, mis on 124 aastat vanad, aga kõigi liikide keskmiseks vanuseks tuleb 88 aastat. Kõikide kõne all olnud eraldiste puhul olid puistutel kasvavad puud oma küpsusaastad saavutanud juba kümned aastad varem.

Eesmärk on uus mets
“Pärast raiet on eesmärk uus mets. Kardetakse, et kui võetakse metsa, siis tehakse sinna mingit arendust, ehitatakse maju või ei tea mida. Kui me metsamajandamise mõttes räägime, siis nii see ei ole. Mets kasvab, küpseb, raiutakse maha, puud võetakse kasutusse ja sinna tuleb uus mets. Kõik langid uuendatakse järgnevatel aastatel,” selgitas Emberg. Metsaülema sõnul ei tähenda uuendamine iga kord istutamist, vaid võib tähendada ka uuenemist looduslikul teel.
Üldjuhul RMK Embergi sõnul siiski istutab. “Eesmärk on säilitada looduslike puuliikide proportsioon,” rääkis ta. On ka võimalus, et langil on kasvanud sobimatu puu. Sellisel juhul hindab RMK puuliigi sobivust ja valib puuliigi, mida istutada. “Uuenenuks loetakse lank siis, kui seal kasvavad umbes poolemeetrised okaspuud ja meetrised lehtpuud. Kindlasti saab lubada seda, et arvestatav metsa noorenemine on taastatud hiljemalt kümne aasta jooksul,” sõnas ta.
Metsaülema sõnul on kohustuslik jätta alles puud, mille funktsioon on tagada elurikkuse elementaarne säilimine. Samal ajal peetakse aga silmas põhimõtet, et alles ei jäeta puid, mis asuvad n-ö ühe puu kaugusel katastriüksuse piirist ning võivad kujutada ohtu. Kui keegi siiski soovib mõnda sellist puud alles jätta, sõlmitakse metsaülema sõnul selle kohta eraldi leping.
“Metsaveoga kaasneb alati teatav pinnase kahjustumine. Pääsu ei ole, tekivad rööpad. Kui tekib pinnasekahjustus, tasandatakse pärast tööde lõppu,” ütles Emberg. Metsamaterjal veetakse RMK esindajate sõnul ära ühe kuu jooksul pärast tööde lõpetamist ja raidmed pärast kuivamist, kuna viimased peavad olema teatud tasemini kuivanud. “Püüame nii, et olukord ei halveneks. Pingutame, et pärast taastada,” kinnitas Emberg metsateede ja -radade kohta.
Plaaniga on paika pandud ka metsamaterjali ladustamise kohad ehk vahelaod ja teed, mida mööda materjali vedama hakatakse. “Loodame kõige paremat ja valmistume alati kõige halvemaks. Võib juhtuda, et septembrikuu saab olema kuiv ja ilus, võib juhtuda, et on ka vesisem. Kui on vesisem, võib esineda pinnakahjustust veoteedel, aga me alati tasandame ära pärast tööde lõppu,” rääkis RMK Edela regiooni varumisjuht Sven Soomets.
Kaerepere piirkonnas kavandatakse raietöödega alustada septembrikuus. Miks just siis, seda selgitas Soomets: “Kaerepere ümbruse metsad on suhteliselt kuivad ja tugeva pinnasega, mis võimaldab raiuda sellisel ajal, mil ei ole ilmataadi poolt garanteeritud suurt kuiva.”
Soomets rääkis, et lageraiete puhul kasutatakse tööde teostamiseks harvestere, aga harvendusraie puhul saemehi. “Saemeeste töö on natuke kvaliteetsem ja metsapinnast kahjustatakse nii vähem,” ütles ta. Soomets selgitas, et lageraiete puhul jäetakse kümme tihumeetrit hektari kohta säilikpuid elustiku mitmekesisuse tagamiseks. Säilikpuud on Soometsa sõnul jämedamad puud ja puud, mis on harulised, koorelõhedega ega ole pulksirged ja ilusad.
“See ei ole säilikpuude kriteerium. Elustik, mis puu peal elab, on kriteerium. On teatud liike, kes elavad ainult jämeda puu peal sel hetkel, kui ta on elus ja püsti, sel hetkel, kui ta on püsti, aga surnud ja sel hetkel, kui ta on pikali kukkunud ja kõduneb. Igas faasis kasutavad seda puud erinevad liigid. Nende funktsioon ongi olla elustikule elupaigaks.” Soometsa sõnul ei tohi sel põhjusel ka tuule kukutatud säilikpuid langilt ära koristada.
Kui raietöid tutvustav osa oli lõppenud, arutleti kohal viibinud elanikega, millistel kellaaegadel töid teostama asutakse. Enne veel aga tõstatus auditooriumis küsimus, kui suur on kaasnev müra. “Moodsad masinad töötavad vaikselt, aga on kuulda puude kukkumist,” vastas metsaülem. Ta tõi näite, et kui septembrikuus tahta veel grillipidu korraldada, siis ikka häiriks. Sellest tulenevalt leidsid piirkonna elanikud, et mõistlik oleks, kui tööaeg jääks tööpäevadel ehk esmaspäevast reedeni kella 8-20 vahele, laupäeviti 8-16 vahele ja pühapäeviti oleks vaikus ehk tööd ei tehta.
“Teeme nii kiiresti kui võimalik,” kõlas vastus järgmisele küsimusele, kui kaua tööd aega võtavad. “Lageraiet tehakse puhtalt masinaga. See töö ei võta kindlasti üle kahe nädala aega,” ütles Soomets.
Ühtlasi kinnitati üle, et kui raielank paikneb inimese majapidamise vahetus läheduses, suhtleb praaker ehk raiete organiseerija inimestega enne raie algust. “Kui majapidamine paikneb eemal, siis võimalusel ta kindlasti käib seal, aga lubada ei saa, et jõuab igale poole,” sõnas metsaülem.

Miks on vaja üldse lageraiet teha?
Just nii küsis üks piirkonna elanikest, viidates langile, mis paikneb kahe teelõigu vahel, Viljandi maantee poolt vaadates bussipeatuse taga. “Mets on nii vana, et harvendusraiet ei saa kuidagimoodi teha. Mets muutub hõredaks, aina rohkem kukuvad puud pikali. Elektriliinid on teine põhjus. Keeruline tükk, seda ümbritsevad kaks teed, elektriliinid on läbivad ja majapidamised igal pool langi serval,” põhjendas Soomets.
“Seal elavad ilvesed,” kõlas saalist. “Ei, see ei ole võimalik,” kõlas vastus RMK esindajatelt. Elanik hõikas midagi veel, aga enam ei olnud hästi kuulda, kuna Kehtna vallavalitsuse ametnik soovis ka sõna võtta selle langiga seoses. Nimelt on vallal kavas sama langiga piirneva tee äärde luua kergliiklustee. Seda aga soovitakse ehitama hakata juba hiljemalt suvel, raietööd on planeeritud aga alles sügiseks.
“Ei taha hanget välja kuulutada, kui ei ole raiumise üksikasju paigas. Kui omavahel oleme asjad kokku leppinud, saaksime hanke välja kuulutada. Me tahaksime mais-juunis kindlasti juba alustada,” rääkis Kehtna valla ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann kogu saalile.
RMK vaikis hetke, aga siis otsustas Soomets, et soovib siiski raie vajalikkuse teema tõstatanud kodanikule vastata: “Harvendusraie on raie, mida tehakse keskealises metsas. Selle ala puhul on tegemist väga ammu küpse metsaga. Mitu korda, neli-viis korda on tehtud seal sanitaarraiet.”
Metsaülem Emberg lisas omalt poolt: “Seal piirialadel elav inimene on ühe või mitu korda teinud avalduse, et puud kukuvad maja peale. On avaldanud soovi metsa raiumiseks.” Soomets jätkas: “Ärge kujutage ette, et kui on lageraie, siis ei jää sinna ühtegi puud. Kindlasti me jätame sinna tunduvalt rohkem puid alles. Seal on samamoodi väikeseid tammesid. Ilme jääb tõenäoliselt pargilaadsem, mitte klassikaline lageraie lank”.
Seejärel jätkus vallaametniku ja RMK esindajate arutelu raietööde kevadeks toomise teemal. “Valla seisukohalt võiks homme alustada. Lepime kokku, et esimesel võimalusel saame kokku.” RMK esindajad nõustusid. Lepiti kõigi ruumis viibijatega kokku, et raietööde kevadeks toomise kokkulepe kehtib üksnes selle konkreetse langi kohta, mis puudutab kergliiklusteed.

Saalis tõstatus ka küsimus, kust ja kuidas saab raietööde kohta infot, kui keegi ise teavitama ei tule ega peagi tulema. Emberg soovitas oma küsimusega konkreetse piirkonna kohta pöörduda otse tema poole. Ühtlasi kinnitas ta Kaerepere kõnealust piirkonda puudutavate raiete kohta: “Seda saame küll öelda, et järgmiste raiete kohta tuleb uus teavituskampaania ja see ei saa olla kindlasti mitte enne viit aastat.” Seda segab uuendamiskohustus, mille järgi uut lanki kõrvale teha ei saa enne, kui eelmine lank on uuenenud.
“See, mida täna raiutakse, on uue raie ajal juba kümneaastane,” ütles Emberg. “See on võsa,” kostis saalist. “See ei ole võsa. Noored puud on metsalapsed. Ärge nimetage kunagi metsalapsi võsaks,” ütles seepeale metsaülem. “Need on puud, materjal lihtsalt,” vaidles üks kodanik vastu. Vaiksest kuulamisest oli saanud dialoog ja tasapisi läbisegi seisukohtade esitamine. Enne lahkumist jäi aga kõrvu kõlama RMK esindaja üllas mõte: “Meie eesmärk on ikkagi see, et mets jääb meie lastele ja lastelastele. See on metsa uuendamine.”

Koosolek täitis eesmärki

Teele Ojasalu, MTÜ Arendusselts Koduaseme esindaja

Osalesin koosolekul MTÜ Arendusselts Koduaseme esindajana, et oleksime võimelised kogukonnale edastama RMK raietega seotud infot. MTÜ eesmärk antud küsimuses on pakkuda teavitusele lisatuge, et tagada teabe jõudmine võimalikult paljude piirkonna elanikeni. MTÜ ei ole võtnud ühtset ametlikku sisulist seisukohta metsaraiete teemal.
Koosolekult eeldasin raiete vajalikkuse põhjendamist, teostatavate tööde ülevaadet ja hinnangut, kuidas ulatuslik raietegevus mõjutab kogukonda tööde ajal ja pärast töid. RMK esindajate presentatsioon oli detailne ja igati professionaalne. Esitasin paar küsimust nende kodanike nimel, kes koosolekul viibida ei saanud. Vastuseid ei jäädud võlgu ka spetsiifilisematele ega teravamatele pärimistele.
RMK esindajad olid võimaluste piires koostööle avatud, näiteks võeti arvesse palvet laupäeviti tööaega vähendada. Tõstatati ka laste ohutuse küsimus ja MTÜ abistab lasteaiale-koolile teabe edastamisega. Leian, et koosolek täitis eesmärki.

 

 

 

 

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused