11.1 C
Rapla
Laupäev, 25 juuni 2022
spot_img

Lastetööst Rapla keskraamatukogus

Helerin Väronen / foto: Siim Solman.

Veebruaris pälvis Rapla keskraamatukogu raamatukoguhoidja Kristel Murel oma töö eest lastega kaks tiitlit. Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp tunnustas teda koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liiduga aastapreemiaga ning Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult (ERÜ) pälvis ta tiitli “Aasta lasteraamatukoguhoidja 2017”.

Vestlesime Kristel Mureliga lasteüritustest Raplamaa raamatukogudes ja sellest, milline on üldse raamatukogus töö lastega. Algatuseks sõnas Kristel, et tegelikult on mõlemad tunnustused mõeldud tervele raamatukogule, kuna üksi ei tee seal midagi ära ja neil on väga kokkuhoidev ja meeldiv meeskond.
Kristel lisas, et Rapla keskraamatukogu on tegelikult riigis ainus, millel ei ole eraldi lasteosakonda. Samuti on nende töökorraldus ja töötajate arv selline, mis ei võimalda töötada ainult lastega. Sestap jääb aega süvenemiseks ja pühendumiseks väheseks.
Ruumi lastenurga jaoks on raamatukogus võrdlemisi ahtalt. Riiulid nii seal kui ka hoidlas on täis. Vaatamata vähesele ruumile on raamatukogu väga hubaselt ja maitsekalt kujundatud. Eraldi alad on beebidele, algklassilastele ja noortele. Mängulisust on peale muinasjutuseina juurde toodud kott-toolide, tipitelgi ja väikeste patjadega. “Sellistes tingimustes on minu arust väga hästi asi lahendatud,” leiab Kristel.

Viiendik lugejaist on lapsed

Kristel Mureli üks ülesanne on igal aastal koostada maakonna lastetöö aruanne. “Võib hõisates öelda, et kõik näitajad laste osas, nii lugejad, külastused kui ka laenutused, on tõusnud. Meil raamatukogus on lapslugejaid 683, see on 20 protsenti lugejatest.”
Lastetöö on neil Ingrid Tederiga ära jagatud, Kristel on see, kes on maakonna esindaja ERÜ lastetoimkonnas ja on seetõttu info laialikülvaja. Samuti on tema päralt põhikooli õpilastega tegelemine. Ingrid aga tegeleb lasteaia- ja algklasside lastega. Lastele mõeldud üritusi proovitakse korraldada nii, et igale vanusegrupile oleks midagi. Kristel seletas, et üritused jagunevad kolmeks, ühed on üleriiklikud, siis on need, mida koordineerib Rapla keskraamatukogu üle kogu maakonna, ja siis veel need, mis toimuvad vaid keskraamatukogus.
Vabariiklikke üritusi veab enamasti lastekirjanduse keskus. Need on näiteks lugejaküsitlus “Nukits” ja kirjanduslik mälumäng, mõlemad toimuvad vaheldumisi üle kahe aasta. Sel aastal toimus “Nukitsa” konkurss ja hiljuti selgus, et konkursi lõpupeole saab Raplamaalt kolm last, kes valitakse välja loosi teel. Traditsiooniline üritus on ka ettelugemisvõistlus oktoobris. Alles äsja ilmusid lastekaitse liidu koostatud “Hea lasteraamat 2017” ja esimest korda ka “Hea noorteraamat 2017” plakatid. Parimate raamatute valimisest võtavad osa nii Kristel kui ka Ingrid, kaasatud on ka komplekteerimisosakonna töötajad ja sel aastal võeti appi veel Kohila ja Märjamaa töötajad. Kristel sõnas, et nii lastele kui ka lastevanematele need plakatid meeldivad, sealt on hea valida raamatut, mida laenata võiks.
Maakondlikeks üritusteks on erinevate üleriigiliste võistluste eelvoorud. Viiendat korda on sel aastal tulemas ka suvelugemine, mida veab Ingrid. Kas see üritus jätkub edaspidi samas formaadis, on veel vara öelda. Näha on, et maakondlikult tehes on koordineerimistöö päris keeruline.
Praegu käivad Ingridil ettevalmistused illustratsioonidekonkursi “Mina näen nii 2” tarbeks. Eelmine aasta valis raamatukogu välja raamatud, millele maakonna kunstikoolid siis oma nägemusi joonistasid. Sel aastal lastakse neil aga valida mõne eesti autori luuleraamat, millele illustratsioon tuleb teha. Eelmine aasta oli selle ürituse lõpupidu septembris ja toona käis rääkimas ja töid analüüsimas Kerrtu Soans, kes lubas ka sel aastal tulla ja korraldada töötoa.
Ettevalmistused käivad ka mälumängu korraldamiseks, mis seoses EV 100-ga sai pealkirjaks “Minu Eestimaa”. See toimub 17. aprillil.

Kui on õige asi, tuleb vägi taha

Maakondlikku mälumängu “Netikirjariin” on Kristeli sõnul kaasatud pool maja töötajatest – kes aitavad küsimuste koostamisega, kes tehnilise toega. Kuigi mängu auhinnad pole eriti suured, võtavad lapsed väga agaralt osa. Sel nädalal lõppeval üritusel osales 12 kooli, 5.-6. klasside vanuserühmas oli 20 võistkonda ja 7.-8. klasside arvestuses 17 võistkonda. Kristel sõnas selle kohta, et mõnda asja võib punnitada, kuid asi ei liigu, “Netikirjariin” on aga hästi toimima hakanud.
“Mul on tunne, et kui on õige asi, siis tuleb vägi taha,” lisas Kristel. Igal aastal valmistavad lapsed “Netikirjariini” lõpumänguks ette videoklipi. Ja kuna on EV 100 aasta, pandi seekord videoklipi pealkirjaks “Minu Raplamaa”, mille kaudu õpilane tutvustab mõnda koduloolist objekti.
Rapla keskraamatukogu enda üritusteks on näiteks Kristeli poolt iga aasta alguses valmiv hea raamatu voldik, korra kuus toimuvad Ingridi juhtimisel muinasjutuõhtud ja üle nädala laupäeviti on “Loe ja meisterda”, kuhu küll vaatamata pidevale reklaamile tuleb vähem lapsi, kui raamatukogu sooviks. Populaarseks on saanud lugemiskoer, kelle kohta on tulnud positiivset tagasisidet. Kes regulaarselt käinud on, muutuvad lugemises julgemaks.
Kaks korda aastas, detsembris ja kevadel on Kristelil ja Ingridil kombeks käia Rapla mõlema kooli aktusel, kus tunnustatakse terve kooli ees paremaid lugejaid. Selleks, et lapsi varakult raamatukoguga tutvustada, on esimese klassi ja lasteaialastel võimalik käia majaga tutvumas. Sellised raamatukogutunnid võivad soovi korral olla ka temaatilised.
Möödunud sündmustest toob Kristel välja eelmisel aastal toimunud luulelõuna sarja, mida alustasid ja lõpetasid lapsed ja noored. Tulevastest sündmustest nimetab Kristel kohtumist kirjanik Ene Sepaga, kuigi kuupäev pole veel paigas. Ja septembris on keskraamatukogu jaoks tähtis päev tulekul, sest ERÜ lastetoimkond, kes korraldab igal aastal lastetöötajate kokkutuleku, teeb sel aastal selle Raplas.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised