Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Kohila volikogust otsustas lahkuda valimisliidu Parem Kohila juht Marika Jahilo, tema kohale astus Ingrid Lai, kes kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel jäi esimesena joone alla.
Ingrid on üle kümne aasta elanud Kohilas ja peamiselt tegelenud keskkonnateemadega. Valimisliitu Parem Kohila kutsus teda üks selle asutajaid Hillar Kalmet. Kuna nad olid varem kokku puutunud tööalaselt, tundsid nad teineteist väga hästi. Samuti oli Ingridil varem juba kokkupuude vallavolikogu tööga, seega otsuse langetamisel, kas kandideerida või mitte, olid teadmised volikoguliikme rollist olemas. Seni on Ingrid olnud keskkonna- ja maakomisjoni liige ning plaanib sellega ka jätkata. Võimalusel ehk ka osaleda mõnes teises komisjonis.
Tasakaal töö ja pere vahel
Keskkonnaalal on Ingrid töötanud juba 13 aastat. Seda ala õppima sattus ta aga võrdlemisi juhuslikult. Ingrid meenutab, et talle meeldis pigem meditsiin, aga sõbra soovitusel, kes oli lõpetanud Eesti Maaülikooli, asus ta õppima just sellesse kõrgkooli. „Kuna ma olen maal sündinud ja maal kasvanud, oli see minu jaoks mõneti loomulik,“ leiab Ingrid.
Kaksteist aastat tagasi võttis toonane Kohila vallavanem Hillar Kalmet noore Lääne-Virumaalt tulnud naise Kohila vallavalitsuses keskkonnanõunikuna tööle. Ingrid tunnistab, et ei teadnud sel ajal Raplamaast midagi ja enne kandideerimist „guugeldas“, et teada saada, mis koht see üldse on. Nüüd, Kohila elaniku ja volikogu värske liikmena ütleb ta, et tahab kaasa rääkida Kohila valla üldises arengus. „Ei oska öelda teemat, mis jätaks mind külmaks või milles ei tahaks oma arvamust öelda. Kui on see võimalus, siis otse loomulikult ütlen selle välja.“
Ingrid töötab praegu AS-is Tallinna Lennujaam keskkonna protsessijuhina. Enne seda töötas ta avalikus teenistuses, sealhulgas keskkonnaministeeriumis. Kuna ta soovis tegeleda keskkonnateemadega ka erasektoris, kandideeris ta Tallinna Lennujaama, kus on praeguseks töötanud üle aasta. „Mulle meeldib seal,“ tõdeb Ingrid, „Tallinna Lennujaam on pidevas arengus ja muutuv. Iga päev on põnev, uued väljakutsed ja saan luua täpselt sellise pildi, milline minu arvates võiks üks keskkonda väärtustav ettevõtte olla,“ sõnab Ingrid.
Ingridil on kolm last, kellest kaks käivad koolis ja üks lasteaias, ning abikaasa, kes teda kõigis tegemistes väga toetab. „Sellepärast saangi tegeleda väga paljude asjadega,“ nendib Ingrid. Ta ütleb, et tema jaoks on väga oluline leida tasakaal töö ja pereelu vahel ning praegune tööandja on seda võimaldanud.
Kõrvaltvaatajale paistab Kohila just sellise kohana, kus on noortel peredel hea olla ja Ingridki kinnitab, et piirkond oli see, mille tõttu ta aastaid tagasi otsustas Kohilasse tulla. „Ma pole tahtnud kunagi linnas elada ja see kaugus linnast on täiesti piisav.“ Lisaks asukohale meeldib talle Kohila looduskeskkond. Ka see on hea, et on võimalik valida koolide vahel, sest mõisakooli loomine on valda kindlasti rikastanud. Ingridile meeldib, et ta on saanud Kohilasse asumisest saadik siin keskkonnateemal kaasa rääkida.
Üks tugevalt keskkonnaga seotud teema, mis kõvasti kirgi kütab, on muidugi Rail Baltic. Nii küsingi Ingridilt tema arvamust.
„Kui see teema üles tuli, töötasin Kohila vallas. Minus tekitas kõige suuremat küsimust see, kas kasu, mida loodetakse saada, on väärt looduse killustamist. Hetkel on otsus ära tehtud ja on vaja leida kõige parem lahendus, et keskkond ei saaks kahjustatud. Ka inimene ise on oluline, et tema loomulik ja igapäevane elukeskkond ei saaks häiritud,“ räägib Ingrid, kes pelgab, et peale jääb ikkagi tugevama õigus.
Kui veel Kohila keskkonnast rääkida, on üheks oluliseks valdkonnaks rohealad. Nende säilimine on kirjas ka valla üldplaneeringus, aga Ingridi jaoks on tähtis, et neid ehitustegevuse käigus ei killustataks, sest see oleks nende olemuse lõhkumine. „Rohealasid on meil vaja, ja kui planeeringut tehakse, tuleb sellised asjad ette näha ja korraga ära lahendada.“
Ingrid on oma töös kokku puutunud ka tugevate vastasseisudega. Nii näiteks võideldi jäätmekeskuse ja Nabala kaevanduse vastu, mis oleks omanud suurt negatiivset keskkonnamõju. Kuna vallal on need kogemused meeles, ei võeta ka praegu uute kaevanduste suhtes otsuseid vastu kergekäeliselt, vaid seda tehakse vägagi läbikaalutult. On arusaadav, et teede ehitamiseks on kruusa vaja, aga see ei tähenda, et kaevanduse võiks avada ükskõik kus ainult sellepärast, et seda on vaja. Arvestada tuleb ka looduskeskkonda ja sealjuures inimest, on Ingrid Lai kindel.
Oma kodu rajamine
Ingrid on äärmiselt aktiivne inimene. Ta on Kohila lasteaia Sipsik hoolekogu esimees, tegeleb korteriühistu juhatuses ehitusküsimustega peaaegu iga päev, laulab Tallinna Lennujaama laulukooris, annab Lennuakadeemias loenguid lennundusega seotud keskkonnateemadel ja on seal ka lõputöö juhendaja. Talle meeldib ka tohutult tennist mängida. „Kuid selle jaoks on vaja aega. Loodetavasti sel aastal jõuab mängima ka Kohila spordikompleksi juures asuval platsil.“
Üheks oluliseks teemaks peab Ingrid käesoleval ajal oma perele kodu rajamiseks võimaluste otsimist. Oma kodu on midagi sellist, mille planeerimine võiks olla väga põhjalik, et energiatarbimine oleks läbi mõeldud ja arhitektuur arvestaks päikese liikumist. Hetkel on pere kaalunud elementmaja võimalust, kuna nende energiasäästlikkus on viidud heale tasemele ning kokkuhoid ajaressursi pealt on päris suur.
Elu nautimise õppimine
Peale ühise kodu rajamise meeldib Ingridile perega Itaalias puhata. Ka sel kevadel on neil plaan Toscana päikest nautima minna. Ingrid nõustub kellegi öelduga, et tegelikult on reisimine tihtipeale närvesööv ja õigem oleks öelda, et meeldib mitte reisimine, vaid sihtpunktis kohapealse kultuuri, keskkonna ja toidu nautimine.
Tööst vabal ajal meeldib Ingridil perega koos toimetada, oma maatükil lõket teha, lastega koos olla.
Telekavaatamise kohta sõnab ta naerdes, et nädalavahetusel saab kohvi nautides “Maahommikut” vaadata, aga „üldjuhul on väga hea ja rahulik siis, kui telekas on kinni“. Palju mõnusam on panna muusika mängima, koos süüa teha, istuda laua ümber ja arutada, kuidas päev läks. „Ma pole mingi paduroheline, et lillelõhn, päike ja liblikad, kuid mulle pole kunagi pingeline ja närviline elu meeldinud, mulle väga meeldib asju võtta rahulikumalt ja mulle meeldiks see mõte, et inimesed vaataks, kuidas rahulikumalt ja mõnusamalt olla, leida tasakaal,“ arutleb ta.
„Viimasel ajal aina märkad, kuidas üks on pinges ja teine on pinges, üks on stressis ja teine on depressioonis. Minu arust on oluline, et inimesed leiaksid sellest närvilisusest väljapääsu, naudiksid elu.“ Näiteks, ütleb Ingrid, meeldib talle linnaskäimise ja poodlemise asemel istuda kännu peal ja vaadata, kuidas päike liigub, ja nautida head kohvi.
Selle peale tahan teada, kui kaugel on ujula, mille saamisest Kohilas on räägitud ju küll ja mis oli Parema Kohila valimislubadus. Seegi aitaks ju inimestel närvilisest õhkkonnast paremini välja tulla. Ingrid ütleb, et kui selleks võimalused leitakse, on ta kahel käel ujula poolt. „Elu nautimise üks osa on ka inimese tervis. Kui see ujula oleks olemas, siis oleks rohkem inimesi, kes tegeleksid oma tervise edendamisega ja selle hoidmisega.“ Tervise edendamine on veel üks teema, mida Ingrid peab väga oluliseks, sest lihtsam on ennetada kui tagajärgedega tegelda.
„Terviseedendamine on selline asi, kuhu peab investeerima ja juba väiksest peale peaksid inimesed olema kaasatud. See tähendab ka seda, et investeeritakse kõnni- ja kergliiklusteedesse, et oleks mugav ja lihtne liigelda. Ja kui inimesel on lihtne ja mugav midagi teha, siis ta kasutab seda. Kui tal on keeruline kuhugi jõuda, näiteks metsarajale, siis ta üldjuhul ei lähe sinna.“
Ingridil on hea meel, et vallas on algatatud uus üldplaneering, milles on sees ka need küsimused, mis tema jaoks olulised. „Kui üldplaneering saab selliste punktidega kaetud, et mida ja kuidas teha, ja olemas on suunad, siis ma usun, et see on edaspidiseks arenguks väga hea alus.
Minu jaoks peab olema looduskeskkond ja inimene tasakaalus. Ei ole nii, et keskkond on olulisem kui inimene, see on nendevaheline koostöö. Inimene ei tohi surmata loodust ja loodus ei tohi surmata inimest.“
