Vello Kübar, Rapla täiskasvanute gümnaasiumi direktor / foto: Siim Solman.
Rapla täiskasvanute gümnaasiumi töö senisel kujul jätkamine on olulise tähtsusega Rapla ja kogu maakonna arengus.
Juba 19. sajandi riigimees ja kahekordne Suurbritannia peaminister Benjamin Disrael on ütelnud, et riigi käekäik sõltub inimeste haridusest. Laiendades mõtet: Rapla käekäik sõltub inimeste haritusest. Hariduselul tervikuna ja haritud inimesel on oluline roll paikkonna arengus. Haridus on investeering, mitte kulu ning mida haritum on paikkonna elanik, seda tulusam investeering see on. Lisaks ei tasu alahinnata haritud inimese väärtuslikkust.
On selge, et haridussüsteemi sees tehakse aeg-ajalt muudatusi ja uuendusi. Iga muudatus peab ideaalis parandama hetkeolukorda, äärmisel juhul säilitama olemasolevat kvaliteeti, kuid mitte mingil juhul ei tohi muuta senist olukorda halvemaks. Parandada saab meie hariduselu nüüdisaegse ja vajadustele vastava haridusvõrgu arendamise ja täiendamisega, mitte likvideerimise ja lammutamisega.
Tavapäraselt tuuakse uuenduste põhjenduseks inimeste heaolu (elujärje) areng. Siinjuures tuleb tähele panna, et uuendustel on kaks olulist põhinäitajat:
– sisulised muudatused, mis lähtuvad inimesest, kellele uuendus on suunatud ehk hoolimine inimesest ja tema vajadustest,
– praktilised muudatused, mis lähtuvad eelkõige materiaalsetest kaalutlustest.
Tuleb hinnata hetkeolukorda ning näha ette, mida üks või teine muudatus endaga pikemas perspektiivis kaasa toob.
Raplamaal juba mitu aastat tagasi algatatud haridusuuendus on jõudnud punkti, kus arutluse all on Rapla täiskasvanute gümnaasiumi sulgemine. Neljapäeval, 29. märtsil peavad Rapla valla rahvasaadikud tegema otsuse: lõpetada Rapla täiskasvanute gümnaasiumi tegevus või mitte.
Uus haridusreform – riigigümnaasiumi rajamine igasse maakonda
Riiklik haridusreformi strateegia seab üldeesmärgiks kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Aastaid tagasi alustatud riigigümnaasiumide kava peamiseks põhjuseks oli nn tugeva akadeemilise suunitlusega gümnaasiumiastme statsionaarõppe kvaliteedi parandamine maakonna keskustes, ehk parandada vahet nn eliitkoolide ja tavagümnaasiumide õpitulemuste osas.
Riiklik täiskasvanute hariduse strateegia ei kõnele sõnagagi plaanist ühendada statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe koolikeskkonna ja õpetajaskonna mõttes. Täiskasvanute õpe ei ole sedavõrd lihtne, kui paljudele pealtnäha tundub. See tähendab, et kõikide ümberkorralduste puhul, mis puudutavad täiskasvanutele pakutavat haridust, tuleb jätkuvalt tagada õppijate eripäradega arvestav professionaalne õpe.
HTM koolivõrgu juht Kalle Küttis on Raplamaa Sõnumites 17.12.2014 ilmunud artiklis ütelnud nõnda: „Aga Rapla on tõepoolest nüüd esimene, kellega on kokkulepe selline, et tuleb ühe koolina. Ja me tahame teha Raplas esimese katse, et oleksid koos, täiesti ühe koolina.“ Jutt käib siis loodud Rapla gümnaasiumi juurde täiskasvanute õppe panemisest. Raplas tahetakse teha katse, mida keegi Eestis varem teinud ei ole. Selle katse tulemus on aga juba ette teada – ebaõnnestumine.
See ei ole Rapla hariduse kvaliteedi huvides ega laiemalt Rapla valla või maakonna terviku huvides. Täiskasvanute õppega katse korraldamine tähendab täiskasvanute õppe kadumist Rapla piirkonnas. Haridus on emotsionaalne teema, kuid vaadakem korra lähemalt, mida ütlevad erinevad uurimused.
Mida arvavad ühisest õppimisest ehk „ristkasutusest“ teadlased ja uurijad?
Eesti Rakendusuuringute Keskuse CENTARI uuringu 2014 raport „Põhi- ja keskhariduseta täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise toetamine“, autorid Mari Liis Räis, Epp Kallaste, Mart Kaska, Janno Järve, Sten Anspal (leitav aadressil: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/44227/Pohi_ja_keskhariduseta_taiskasvanute_tasemeharidusse_tagasitoomine.pdf?sequence=1).
Teadlased on tõestanud ja uurijad kinnitanud, et statsionaarne ja täiskasvanute õpe on erinevad õppevormid ning ristkasutus ei vasta täiskasvanud õppija vajadustele.
Katsega ühinemine ja sundkorras täiskasvanud õppija suunamine talle sobimatusse füüsilisse ja vaimsesse õpikeskkonda näitab otsustajate hoolimatut suhtumist täiskasvanud õppijasse. Lisaks hariduslike võimaluste avaruse piiramisele on oluline tähelepanu pöörata sotsiaalsele põhiküsimusele – kas Raplas hoolitakse inimesest ja hoitakse kogukonna sidusust või tahetakse lõhkuda kogukonna ühtekuuluvust.
Kui Rapla hoolib inimesest ning tahab olla edukas ja arenguvõimeline, kultuurne ning tänapäevane elukeskkond, siis peab jääma võimalus täiskasvanud õppijatel jätkata õppimist Rapla täiskasvanute gümnaasiumis. Täiskasvanute õpe ei puuduta ainuüksi konkreetseid õppureid, vaid laiemalt nende perede ja lähedaste hakkama saamise võimalusi. Haridus annab tööturul suurema võimaluse. Viimaste aastate õppijate arv RTG-s on olnud 165-175 õppuri ringis. Siinjuures on oluline meelde tuletada, et keskhariduseta täiskasvanute osakaal Raplamaal 20-64-aastaste seas moodustas kogu maakonna elanike arvust 2011. aasta seisuga 24,5%, 5042 inimest (uuring lk 33).
Statsionaarse ja täiskasvanute õppe erinevused
Täiskasvanud õppijate eripäradega arvestamine on neile haridusvõimaluste kujundamisel kriitilise tähtsusega. Täiskasvanute õpetamine on põhi- ja keskhariduse tasemel oluliselt erinev noorte kooliskäijatega võrreldes. Takistuste kirjeldamisel õppetöös osalemiseks esineb nende gruppide vahel siiski olulisi erinevusi. Siinkohal toon välja konkreetsed mõtted uuringu raportist.
1. Täiskasvanud õppijate eripäradega arvestamine on neile haridusvõimaluste kujundamisel kriitilise tähtsusega. Seetõttu tuleb analüüsida nii õppurite motivatsiooni kui ka tasemehariduses osalemist takistavaid tegureid ja haridussüsteem peab pakkuma sobilikku raamistiku, mis võimaldab paindlikku lähenemist sõltuvalt inimese vajadustest (uuring, lk 16).
2. Täiskasvanute jaoks on põhi- või keskhariduse tasemeõppes osalemine vabatahtlik otsus, mida võib ka igal ajal õppima asudes muuta. Täiskasvanutel on oma erinevad elu- ja töökogemused, mis mängivad rolli nii õpingutesse astumisel, õpingutes osalemisel kui ka lõpetamisel. Seepärast on täiskasvanute õpetamine põhi- ja keskhariduse tasemel oluliselt erinev noorte koolis käijatega võrreldes (uuring, lk 103).
3. Täiskasvanud, kes pöörduvad tagasi kooli, kogevad mitmeid kohanemisraskusi (näiteks töö- ja pereelu ühitamine õpingutega). Seejuures on erinevad vajadused neil, kes käivad tööl erinevatel aegadel, kellel polegi tööd, kellel on lapsed või muud hoolduskohustused jne. Täiskasvanute naasmine kooli põhi- või keskhariduse tasemel, mis erinevalt koolikohustuslikest noortest on vabatahtlik otsus, eeldab seega paindlikku koolisüsteemi, mis suudab arvesse võtta õppijate erinevaid vajadusi (uuring, lk 14).
4. Üks enim kasutatud õpingute barjääride klassifikatsioone pärineb Crossilt (MacKeracher et al. 2006; Rubenson ja Desjardins 2009; Saar ja Roosalu 2011) ning seda on edasi arendanud Fagan (1991). Cross eristas järgnevaid takistusi täiskasvanute hariduses osalemisele:
– isiku sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenevad (nimetatakse ka situatiivsed tegurid),
– institutsionaalsed ja
– hoiakulised tegurid.
MacKeracher et al. (2006) järgi arendasid Potter ja Alderman välja veel neljanda kategooria:
– akadeemilised tegurid (uuring, lk 16).
5. Siinjuures on oluline pöörata tähelepanu sellele, et kuigi see mudel sobib nii noorte kui ka vanemaealiste takistuste kirjeldamiseks, esineb nende gruppide vahel siiski olulisi erinevusi. Mõningad takistused on täiskasvanute jaoks raskemini ületatavad kui noorte jaoks. Täiskasvanud õpivad ennekõike seda, mida nad tahavad õppida ja mis on nende jaoks tähenduslik. Täiskasvanud võtavad nii palju vastutust, kui nad vajalikuks peavad ja ei ole huvitatud enda jaoks ebahuvitavate teemade õppimisest (Illeris 2007 nagu viidanud Illeris 2010) (uuring, lk 17).
Erinevad eesmärgid
1. Uuritavad nõustusid ka selles, et täiskasvanute tasemehariduse puhul peavad säilima samasugused edasiõppimisvõimalused, nagu on esmases hariduses sama taseme omandanutel. Siiski on selge, et täiskasvanud osalevad tasemehariduses erinevatel eesmärkidel, olgu need siis tööalased, edasiõppimise või enesehinnanguga seotud. On selge, et erinevate sihtrühmade jaoks on õppes olulised erinevad asjad (uuring, lk 96).
2. Rapla täiskasvanute gümnaasiumi missioon, mille aluseks on elukestva õppe põhimõtted: luua tingimused kõigi õpilaste (põhihariduseta kui ka gümnaasiumihariduseta) arenguks ja toetada iga õpilast, sõltumata tema võimekusest, ealistest iseärasustest, kodustest tingimustest ja tervislikust seisundist.
3. Riigigümnaasiumide kvaliteedikokkulepe
Riigigümnaasiumi tegevuse aluspõhimõtted: õppekorraldus on kohandatud gümnaasiumiõpilasele ja valmistab õpilast ette jätkamaks õpinguid kõrgkoolis.
Raplamaa kogukonna jaoks on väga oluline, et jätkuvalt oleks meie õpilased konkurentsivõimelised kõrghariduse omandamisel ja Rapla gümnaasium peab tegelema tugeva statsionaarse õppe loomise ja arendamisega.
Täiskasvanute gümnaasium peab tegelema täiskasvanud õppijaga, kelle jaoks õppimine on vaid elu üks osa töö ja/või pere kõrvalt.
Füüsiline õpikeskkond on täiskasvanute õppe juures kriitilise tähtsusega
JIM SCOFIELD: Learning Environments for Adult Learners: Implications for Teacher Development, The CATESOL Journal • 1997/98
Fultoni (1991) kohaselt on täiskasvanud õppija rohkem füüsilisest õppekeskkonnast mõjutatud kui laps. Füüsiline keskkond võib olla tugev motivaator või vastupidi, barjääri tekitaja.
Marko Radovan & Danijela Makovec Adult Learners’ Learning Environment Perceptions and Satisfaction in Formal Education – Case Study of Four East-European Countries, International Education Studies; Vol. 8, No. 2; 2015
1. Täiskasvanud õppijate puhul tuleb eriti esile, et kui nad õpivad neid mittemotiveerivas keskkonnas, muutub ka nende hoiak hariduse suhtes negatiivseks.
2. Deci ja Ryani (2009) enesemääratlusteooria kohaselt peab täiskasvanud õppijate sisemise motivatsiooni arengut soodustav õppekeskkond koosnema järgnevast 3 komponendist: kompetents, autonoomia ja sotsiaalsed suhted. Õppijate rahulolu ja enesekindlus tõuseb neist õppimissituatsioonides, kus ülalmainitud 3 komponendiga on arvestatud.
3. Heft (2012): Keskkonnataju kogemus on kasutajaspetsiifiline – seda mõjutavad mitmesugused tegurid nagu kogemus, individuaalsed erinevused, vanus.
Täiskasvanud õppija jaoks on turvaline ja õppimist soodustav füüsiline keskkond autonoomne, individuaalsust ja vanust arvestav keskkond.
Vaimne õpikeskkond
JIM SCOFIELD Learning Environments for Adult Learners: Implications for Teacher Development, The CATESOL Journal • 1997/98
Uuringud on näidanud, et täiskasvanud õppijate puhul on lisaks füüsilisele keskkonnale väga oluline interpersonaalne keskkond – õpetaja käitumine ja hoiakud.
Riigigümnaasiumis peavad olema loodud tingimused, kus õpetajad saavad keskenduda ja näitama oma professionaalsust töös statsionaarsete õpilastega.
Rapla täiskasvanute gümnaasiumis peavad olema loodud tingimused, kus õpetajate professionaalsus lähtub andragoogilise õpetamise põhimõtetest.
Keskkond kui oluline motivatsiooni tegur
Indiviidi tasandil on üheks peamiseks küsimuseks õppurite motivatsioon, täpsemalt, kuidas motiveerida täiskasvanuid pärast pikka katkestust haridusteel kooli tagasi pöörduma. Õppijate motivatsioon tuleneb selgelt õppuri võimalustest ja sellest, kuidas ta neid võimalusi näeb. Kuigi täiskasvanute jaoks üldiselt on sisemine motivatsioon olulisem kui väline, mängivad madalalt haritud täiskasvanute jaoks välised mõjutajad olulisemat rolli (Daehlen ja Ure 2009) (uuring, lk 18).
Küsitlustulemusi ei tasu alahinnata
Hariduskomisjoni esimehe Alar Mutli algatusel viisid 11.a klassi õpilased Sandra Križan ja Jüri Aasamägi läbi õpilasküsitluse. Kokkuvõtte koostas Jüri Aasamägi (kättesaadav www.raplatg.ee). Küsitlusele vastajaid oli 135.
Väljavõte küsitlusest:
Juhul, kui RTG suletakse juunis, siis kes hetkel RTG gümnaasiumiosas õppivatest õpilastest läheks…
Uudse süsteemiga riigigümnaasiumisse – 9%
Mujale sama toimiva süsteemiga õhtukooli – 91%
Käesolev katse täiskasvanud õppe ümberkorraldamisel näitab selgelt ära, et selle katse tagajärjel väheneb Raplamaal täiskasvanutest õppurite võimalus osaleda haridussüsteemis omandamaks põhi- ja keskharidust.
Juba kaks aastat tagasi tegid täiskasvanute gümnaasiumide direktorid ühispöördumise haridus- ja teadusministeeriumi poole. Pöördumisele allakirjutanud juhtisid ministeeriumi tähelepanu järgmistele nüanssidele. Detsembris 2016 avaldatud HTM-i aastaanalüüsist selgub, et iga viies Eesti põhikooli lõpetaja ei jätka õpinguid üldhariduses või kutseõppes ja seda isegi mitte kuni 7 aasta möödudes. Madala haridustasemega inimeste hulk kuni 35-aastaste vanusegrupis ületab 40 000, keskhariduseta inimeste arv tööealise elanikkonna hulgas on 118 000.
HTM-i aastaanalüüs pakub lahendusi varases sekkumises, kuid olemasoleva probleemi juba toimivaks lahenduseks on olemasolev täiskasvanute gümnaasiumide võrgustik. Samas uuringus esitatakse ka OECD analüüsi tulemus – iga õpitud aasta tähendab inimesele paremaid oskusi, paremat majanduslikku toimetulekut, paremat tervist ja suuremat usaldust inimeste vahel ja ühiskonnas laiemalt. Haritumad inimesed on aktiivsemad kodanikud, osalevad enam vabatahtlikus töös ja elukestvas õppes.
Sellel taustal on toimivate täiskasvanute gümnaasiumide riigigümnaasiumidega liitmine täiesti põhjendamatu samm, millega seoses kerkib esile rida lahendamata probleeme:
1) täiskasvanud õppija, kelle jaoks õppimine on vaid elu üks osa töö ja/või pere kõrvalt, vajab paindlikke õppimisvõimalusi, mis on olemas täiskasvanute gümnaasiumides, mida statsionaarse õppevormiga koolid ja kutsekoolid aga ei paku;
2) riigigümnaasiumi eesmärgid ei näe ette põhihariduseta täiskasvanutele õppimisvõimaluste loomist;
3) täiskasvanute gümnaasiumis töötavad andragoogilise koolituse läbinud õpetajad, kellest paljudel on koolitaja kutse ja kes oskavad töötada erinevas vanuses, erineva elu- ja koolikogemusega õppijatega; riigigümnaasiumi pedagoogidel on selleks vajalikud teadmised, oskused ja valmisolek tõenäoliselt vähesed.
Täiskasvanute gümnaasiumide liitmine riigigümnaasiumidega ei loo Eesti hariduses mingit lisandväärtust ega muuda ressursikasutust oluliselt efektiivsemaks. Küll aga muudab see oluliselt halvemaks hariduse kättesaadavuse ja õppimisvõimalused madalama haridustasemega inimeste jaoks, kelle tagasitoomine õppimise juurde on üks olulisemaid eesmärke HTM-i strateegilistes dokumentides.
Täiskasvanute õppe kvaliteediga ollakse Raplas rahul
Õppijate kooliga rahulolu on alates 2015. aastast üks koolide ametlik tegevusnäitaja. Küsitlust korraldab SA Innove koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga ja alates 2018. aastast kõikides üldharidus- ja kutsekoolides. Rahuloluküsitluste läbiviimise eesmärk on mitmekesistada õppe kvaliteedi kohta saadavat tagasisidet ning luua võimalused õppijate heaolu ja toimetuleku süstemaatiliseks jälgimiseks koolis.
Õpilaste rahulolu on ka ametlikult üks kooli tegevusnäitaja.
Rahulolu Rapla täiskasvanute gümnaasiumiga
Siim Kasari, vilistlane 2013, viis läbi küsitluse 2017 novembris (kättesaadav www.raplatg.ee). Küsitlusele vastajaid oli 151, noorim 18, vanim 70. Esitlus hariduskomisjonis 13.12.2017.
Siinkohal üks näide küsitlusest. Kuidas hindate RTG-st saadud hariduse kvaliteeti? Kuidas on see teid edasises elus edasi aidanud? Peamiste vastuste osas tõid õppurid välja järgmisi aspekte:
– sain edasi minna kõrgkooli
– hindan kvaliteeti heaks
– meeldib õpetajate poolt pakutav individuaalne lähenemine
– hariduse kvaliteet on sama, mis on päevakoolis
– tänu RTG-le olen hetkel magistrantuuris
– õpetajad on väga pühendunud
– tänu RTG-le olin ülikooli kandideerides 97 kandidaadi hulgas pingereas 1. kohal.
Kooli vilistlane aastast 2015, kes on ühtlasi pärjatud Raplamaa aasta õppija 2017 tiitliga: Mina kui haritud inimene olen Raplamaale kasulikum, ma olen siia sisse kirjutatud, minu pealt laekuvad maksud tulevad siia. Kui minu jaoks ei oleks olnud seda kooli, võib-olla ma käiksin siis praegu vallast toetust palumas.
Igal aastal viiakse täiskasvanute gümnaasiumis läbi koolisisesed õpilasküsitlused. Nende tulemusel on üle 90% vastanutest kooli ja õpetamisega rahul või väga rahul.
Rapla täiskasvanute gümnaasiumi maine on hea. Meie kooli tahetakse õppima tulla, sest meie koolis on:
Paindlik õppekorraldus
Õpilase individuaalsuse, eripära, eakohasuse arvestamine
Kaasaegsete õppemeetodite kasutamine
Varajasema õppe- ja töökogemuse arvestamine
Arendav koostöö (õpetaja–õpilane, õpilane-õpilane, õpilane-vilistlane)
Meeldiv, rahulik, pingevaba õhkkond ja turvaline füüsiline õpikeskkond
Täiskasvanute õppe eesmärk ei ole riigieksamite pingeridades kõrgetele kohtadele kandideerida, vaid anda inimestele kindlus teadmiste näol ning toetada õppurite motivatsiooni vajalike eksamite sooritamiseks.
Meie kooli lõpetanute kõrgemad riigieksami tulemused on olnud kahel viimasel aastal:
2016 2017
Inglise keel 92 Inglise keel 95
Emakeel 91
Saksa keel 90
Matemaatika 87
Sel kevadel on lõpueksamiteks registreerunud 51 meie kooli õpilast.
Rapla täiskasvanute gümnaasium on olemasoleval kujul jätkusuutlik ning arenemisvõimeline.
Koolis on kättevõidetud kvaliteet, mille täiustamine ja täitmine on sätestatud kooli arengu eesmärkides ja tegevustes sisemise tegurina – muutuva õpikäsituse rakendamine.
1. Koolis rakendatakse õpikäsitlust, mis tagab õppijate õpimotivatsiooni.
2. Kool on avatud kogukonnale, mis põhineb ühistel väärtustel ja üksteist toetavale koostööle.
Kokkuvõte
Rapla täiskasvanute gümnaasium on toimiv ja kvaliteetne täiskasvanute haridust andev kool, kus on tegutsetud lähtuvalt täiskasvanud õppijate ja kogukonna vajadustest, õppija eripärast, vanusest ning see on individuaalsust ja sotsiaalset arengut toetav.
Statsionaarne ja täiskasvanute õpe on erinevad õppevormid. Rapla täiskasvanute gümnaasium peab tegelema täiskasvanute õppega ja Rapla gümnaasium statsionaarse õppega. Seda on kinnitanud ja tõestanud teadlased, uurijad, täiskasvanute õppe vilistlased, õpilased ja täiskasvanute koolitamise spetsialistid.
Rapla piirkonna laiem areng sõltub haridusvõimaluste avarusest. Rapla täiskasvanute gümnaasiumi sulgemisest ei võida mitte keegi. Üks aastaid tagasi tehtud halb otsus ei pea täna määrama kogu Rapla hariduselu tulevikku. Viimane sõna on rahvasaadikutel. Kas Rapla täiskasvanute gümnaasium saab jätkata või ei?
