Inge Põlma / foto: Siim Solman.
Raplamaa omavalitsused soovivad vabariigi valitsuselt lisaraha, et korda teha kruusateid. See pole tavapärane kurtmine kevadise teedelagunemise üle, vaid eelmise aasta vihmane suvi ja sügis ei võimaldanud teid hooldada ning seetõttu on kruusateed muutunud raskesti läbitavaks.
Sama probleem on ka riigiteedel, ütles neljapäeval Raplamaa Omavalitsuste Liidu täiskogul esinenud maanteeameti Põhja regiooni hooldevaldkonna juht Raido Randmaa.
Olukord on isegi nii hull, et mõnel pool, aga mitte Rapla maakonnas, on tulnud teid isegi ajutiselt sulgeda. Samuti on tulnud massipiiranguid kehtestada rohkem kui varasematel aastatel. Randmaa sõnul on maanteeametil pikad nimekirjad kruusateedest, mis parandamist vajavad, ja tööd on kindlaks määratud kolmeks aastaks.
Teede seisund puudutab kõiki inimesi ja seetõttu olid maanteeameti esindajad kutsutud Raplamaa Omavalitsuste Liidu täiskogule selle aasta uuendustest ja investeeringutest kõnelema.
Põhja regiooni hooldevaldkonna juht Raido Randmaa keskendus oma ettekandes eelkõige liiklusohutusele. 2017. aastal hukkus liikluses 48 inimest, neist 27% joobes juhi süül. Kuigi hukkunute arv oli väiksem kui varasematel aastatel, ütles Raido Randmaa, et üldist liiklusohutuse suurenemist meie teedel ei ole. Selle aasta 22. märtsi seisuga on liikluses hukkunud juba 15 inimest. Lisaks alkoholile võib õnnetuste põhjusteks pidada roolis kõrvaliste asjadega tegelemist (nt sõnumite saatmine), hulljulgust ja enesekehtestamise vajadust. Täpsema ülevaate eelmisest aastast maanteeameti pilgu läbi, sh liiklusõnnetustest annab eelmisel nädalal avalikustatud video “Liiklusaasta 2017”, mida huvilised saavad Youtube’ist vaadata.
Ka eelmise aasta 1. novembrist tegutseva liiklusjuhtimiskeskuse ülesanne on koguda ja jagada operatiivset infot teel toimuvast ja teeoludest, et suurendada liiklusohutust ja vähendada liiklemise ajakulu. Sama eesmärki peaksid täitma muutuva teabega liiklusmärgid, millest üks esimesi paigaldati meie maakonda Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel.
Üks olulisemaid muudatusi Rapla maakonnas puudutab teede talihooldust. Nimelt on kõrgema, s.o 3+ seisunditasemega maanteid nüüd maakonnas kaks. Lisaks Tallinna-Pärnu-Ikla maanteele (koos Märjamaale sissesõiduga) ka Tallinna-Rapla-Türi maantee kuni Kehtnani.
Teeremondid
Riigimaanteid on Eestis kokku 16 584 km. 51% liiklusest toimub aga põhiteedel, mida on 1609 km. Seega on suurem osa tähelepanust ja investeeringutest suunatud just sinna.
Rapla maakonnas sel aastal tehtavatest investeeringutest rääkis Põhja regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Tükk. Sel aastal on plaanis pinnata 66 km riigiteid maakonnas. Liiklusohutuse tõstmiseks ehitatakse ümber Rapla linnas olev Tallinna ja Viljandi maantee ringristmik, sest Tüki sõnul võimaldab see praegu suurtel kiirustel läbi sõita, kuid eesmärk on sõidukiirus linna sees maha võtta. Samal põhjusel, ehk ohtlike möödasõitute vältimiseks, ehitatakse maakonna piirist Harjumaa poole (algab Tõdvalt ja lõpeb enne Urget) keskpiirdega 1+1 katselõik.
Suuremad teetööd seisavad ees Märjamaal, kus rekonstrueeritakse 14 km ulatuses Märjamaa-Koluvere maantee (Märjamaa alevis Pärnu mnt) alates Orgitalt.
Lõpetuseks kõneles uuenevast teeregistrist teeregistri talituse juhataja Mehis Leigri. Põhiline muudatus uues teeregistris puudutab erateid. Seni sai kohalik omavalitsus kanda teeregistrisse ka erateed, millel kohalik omavalitsus lepingu alusel näiteks lund lükkas, aga uude teeregistrisse kandmisel peab selleks olema ka teeomaniku nõusolek.
Veel tekitas küsimusi terviktee mõiste. Leigri selgitas, et mõiste kirjeldab tee ruumi, kuid ei määra kohustusi. Ehk kui tee koosneb erinevas omanduses lõikudest (eratee, avalik tee jne), siis see nii ka jääb.
