7.6 C
Rapla
Teisipäev, 28 sept. 2021

Volikogu ei kasutanud ostueesõigust

Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.

Muinsuskaitsealune hoone Raplas Tallinna mnt 12, milles tegutseb SEB pank, on taas müügis ja seadusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel, s.o Rapla vallal omaniku müügisoovist teada saades kahe kuu jooksul võimalus rakendada ostueesõigust.

Majanduskomisjonis leiti, et ostueesõigust tuleks kasutada. 29. märtsi volikogu istungil tõdes vallavanem Piret Minn, et komisjonis langes ostueesõiguse arutelu kokku ühe negatiivse uudisega. Nimelt lõppes vallavalitsusele uue rendipinna leidmise hange ning selle tulemus ei vastanud valla ootustele. Oldi nii-öelda lõhkise küna ees ja emotsionaalselt pakkus ta komisjoni istungil välja idee kaaluda pangahoone vallale soetamist.
Päev hiljem toimus eelarve- ja arengukomisjoni istung, kus küsimust arutati informatsioonina. Kuna vahepeal oli vallavanem uut infot kogunud, oli tema seisukoht muutunud ehk tema sõnul oleks kinnistu soetamine vihma käest räästa alla minek. Seetõttu jäi eelarve- ja arengukomisjonis kõlama arvamus ostueesõigust mitte kasutada.
Kalle Toomet palus seisukohta selgitada. Minni sõnul oli üks määrav asjaolu SEB panga üürileping, mis on „üksjagu keerukas ja pikk”. Kuuldavasti ei ole Rapla panga jaoks kuigi suure strateegilise tähtsusega ja juhul, kui uute pindade leidmiseks tuleb suuri manöövreid teha, võidakse kontor lihtsalt sulgeda. Vallavalitsus saaks maja oma uue asukohana kasutada vaid juhul, kui see oleks täiesti tühi. Isegi siis tuleks seal tõenäoliselt ümberkorraldusi teha ja õue peale abipind tekitada. Kuna tegemist on muinsuskaitse all oleva hoonega, oli vallavanem seda meelt, et mõistlikum oleks jätkata läbirääkimisi riigimajaga sobivama kokkuleppeni jõudmiseks. Ühtlasi tähendaks see, et inimestele jääks ka SEB pangakontor alles.
Toomet küsis, kas vald majaomanikuna ei saaks 100-protsendiliselt tagada pangakontori jätkamist hoones, sest kolmandate isikute kätte minekul tekib tema sõnul just ebakindel olukord, kus pank võib oma pinnast ilma jääda.
Minn vastas, et puhtfilosoofiliselt ei saa olla üüriturgu ilma üürnikuta ja ta ei usu, et üks kinnisvaraomanik teeks endast kõik, et üürnikust lahti saada. Samas ei pea Minni arvates avalik raha kinnisvaraturul toimetama.
Eelarve- ja arengukomisjoni esimees Andrus Tamm võttis teema kokku nii, et ostueesõiguse mitterakendamise taga oli kaks asjaolu. Esiteks ei olnud vallal seda kinnistut oma ülesannete täitmiseks vaja. Teiseks ei pea vald oluliseks osaleda kinnisvaraturul.
Aare Heinvee lisas, et valla üks olulisemaid mittepõhikirjalisi tegevusi võiks olla mitte takistada ettevõtlust. Kui ettevõtja on sellest hoonest huvitatud, siis tuleks talle see võimalus anda. „See on kõige kindlam garantii arengule,” ütles Heinvee.
Volikogu esimees Rene Kokk selgitas, et küsimus esitati volikogule ka selleks, et protsessi mitte pikemaks venitada. Ilma otsuseta tuleks omanikul oodata ettenähtud aeg, enne kui ta saab edasi tegutseda. Hääletuse tulemusena otsustas volikogu ostueesõigust mitte kasutada ning andis omanikule müügiks vabad käed.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised