Siim Jõgis
Süüria. 17 miljonit elanikku on kistud kodusõtta, mis on viimastel aastatel elu riigis pea peale keeranud. See 17 miljonit on praegu muidugi hinnanguline number, sest põgenike ümberpaiknemise tõttu on Süüria täpset elanike arvu keeruline öelda.
Ometi on see Lähis-Ida riik viimastel päevadel taas kord maailma meedia tähelepanu keskmesse kerkinud. Ja seda üsna sümboolsel hetkel.
Enam-vähem täpselt aasta tagasi – 7. aprillil 2017 – ründasid Ameerika Ühendriigid terve konflikti vältel esmakordselt otseselt Süüria vägesid. Küllap mäletatakse seda sündmust veel hästi. USA saatis Vahemerelt Süüria poole teele Tomahawk-tüüpi raketid, mis tabasid Süüria õhuväebaasi nimega Shayrat. See oli vastus keemiarünnakule Khan Shaykhun’i linnas.
Nüüd, aasta aega hiljem tunduvad samad sündmused taas korduvat. Keemiarünnak on toimunud, puudu on vaid ameeriklaste hävitav vastulöök, vähemalt praegu veel, teisipäeva, 10. aprilli hommikul. Kuulujutud USA võimaliku rünnaku kohta koguvad internetis siiski aina enam tuure.
Ameerika Ühendriigid süüdistavad Süüria valitsust selles, et 7. aprillil 2018 panid nad toime järjekordse keemiarünnaku. Seekord Douma linnas. Nii Süüria juhtkond ise kui ka neid toetav Venemaa väidavad vastupidist – neil puudub seos selle rünnakuga. Keda siis uskuda? Ühendriikide presidendi Donald Trumpi jaoks sellist küsimust üles kerkinud ei ole. Esmaspäeval ütles ta meediale, et otsus Süüriale antava vastuse kohta selgub lähima 24 kuni 48 tunni jooksul. Laual olevat ka sõjalise rünnaku võimalus.
Sellest edasi läks lumepall veerema. Nii rohkem kui ka vähem usaldusväärsed allikad internetis on püüdnud analüüsida, mis edasi saab ning kas USA juhitud koalitsioon võtab ette sõjalise rünnaku Süüria vastu. Juba esmaspäeva õhtul saabus meedia vahendusel esimesi teateid, et USA ja Ühendkuningriigi laevad sätivad end Vahemerel paika võimaliku rünnaku alustamiseks. Uudistekanal Reuters avaldas hommikul artikli, et USA kaalub keemiarünnakule tugevat vastust, millega võib-olla liituksid ka Suurbritannia, Prantsusmaa ja Lähis-Ida liitlased. Ka Delfi avaldas esmaspäeva varahommikul artikli selle kohta, et USA ja Prantsusmaa tahavad Süüria keemiarünnakule tugevat vastust.
Twitteri lehekülg Strategic Sentinel (@StratSentinel) vahendas Eesti aja järgi teisipäeva hommikul, et Venemaa lennukid A-50 on terve öö olnud Süüria ranniku ääres aktiivsed ning olnud valmis ameeriklaste rünnakuks.
See kõik valmistab muret. Otsene USA – Venemaa vastasseis või veel hullemal juhul sõjaline konflikt on tõenäoliselt viimane asi, mida see maailm praegu vajab. Ometi on olukord Süürias taas kerkinud plahvatusohtlikule tasemele.
Kui uskuda Donald Trumpi sõnu, võib lähipäevadel oodata keemiarünnakule jõulist vastust. Võib-olla on lugeja selles osas juba targem ja kolmapäeva või neljapäeva hommikuks on see rünnak aset leidnud.
Kuhu praegune olukord või rünnak Süüria pihta võiks edasi viia, on keeruline aimata. Karta võib, et mäng käib kõrgete panuste peale ja mida rahulikumalt kõik laheneb, seda parem. Keemispunktini jõudmist tuleks igal juhul vältida, ent kui uskuda USA presidendi sõnu, siis jääb see vaid unistuseks.
