Maris Adoma, RVG 11. klassi õpilane / foto Ulvi Blande.
Reedel, 18. mail peeti Rapla Vesiroosi gümnaasiumis V kooliolümpiamängud, mille õnnestumisse panustasid paljud õpetajad ja õpilased.
Õpilased jagati loosi teel 12 riiki: Argentiina, Austraalia, Hiina, Hispaania, Jaapan, Jamaika, Kanada, Kreeka, Nigeeria, Saksamaa, Soome ja Norra. Igas riigis oli umbes 50 1.-12. klassi õpilast ja 2-3 õpetajat. Igal riigil oli kolm koosolekut neljapäevase klassijuhatajatunni ajal, kus jagati vajalikku informatsiooni ning otsustati, kes millist ülesannet täidab või millisel spordialal osaleb. 17. mail korraldati ka sporditeemaline viktoriin, mille võitis Kanada.
Päev algas Rapla vallavalitsuse ees, kuhu koguneti ühiseks rongkäiguks. Liiguti läbi lastepargi kooli õuele. Igal riigil oli rongkäigus riigilipp, samuti paistsid võistkonnad silma oma riietusega. Riietati end riigilipu värvides või mõne muu sümboli järgi. Rongkäiku saatis Rapla elanike kaasaelamine, lehvitamine, pildistamine ning autodega signaalitamine.
Avatseremoonial esinesid lisaks sõnavõtjatele Femme Style tantsutüdrukud. Seejärel heisati olümpialipp ja olümpiatule süütamise au kuulus kooli parimatele korvpalluritele Katarina Tammele ja Gregor Ilvesele. Siis algasid spordivõistlused, millele järgnes autasustamine ja päev lõppes lipu langetamisega kooliõuel.
Riigid said omavahel rinda pista kilbijooksus, semuveos, jalgpallis, rahvastepallis, jalgrattakrossis, takistusrajal, kaarikusõidus, kanuusõidus ning erinevatel konkurssidel, mis viidi läbi varem. Kooliolümpiamängude esikoht kuulus Soomele, teise koha sai Hiina ja kolmandaks jäi Norra. Lisaks riikide tunnustamisele valiti küsitluse teel kooli kõige sportlikum õpetaja ja olümpiamängude abivalmim riik, kelleks said vastavalt geograafiaõpetaja Eha-Mai Karu ja Austraalia.
Rõõm tulemustest ja nostalgiatunne
Vanemate õpilaste jaoks oli kõige meeldejäävam spordiala kanuusõit, kus sai osaleda igast riigist neli poissi ja neli tüdrukut. „Kanuusõit meeldis kõige rohkem, see tuli väga hästi välja, saime hea aja kirja. Tavaliselt olen kanuusõidu puhul alati vees lõpetanud, aga seekord jäin ma veepinnale,” ütles 10. klassi õpilane Mariliis Ehrenpreis.
Lisaks sellele, et vanemad õpilased said erinevatel aladel rõõmustada heade tulemuste üle, tekitas mõni spordiala ka õpilastes nostalgiatunnet. „Mulle meeldis kõige rohkem semuvedu. Kunagi olin mina see väike pätakas kellegi suure seljas, nüüd sain ise olla suur ja vedada väiksemat,” meenutas 10. klassis õppiv Carl Johann Valdmann.
1.-4. klassi õpilaste seas toodi esile rahvastepalli ja rattakrossi. „Mulle meeldis rattaga sõitmine, sest seal saab ratastega vändata ja saab kiiremini liikuda kui kõndides,” ütles pisut häbelikul moel esimese klassi õpilane Sofia. Väikeste puhul paistis silma nende entusiasm kõiges kaasa lüüa, eriti väljendus see just rattakrossil, kus väiksemad mõistsid, et nad ei ole võib-olla kõige paremad, kuid võiduhimu pani neil jalad kiiresti tööle.
Ühendab suuri ja väikeseid
RVG kooliolümpiamänge peetakse õpilaste ja õpetajate poolt eriliseks just seetõttu, et riikides on erinevad vanuseklassid, mis on suurepärane võimalus ühendamaks väiksemaid ja suuremaid. Tänu sellele tekib paljude õpilaste arvates suure ja ühise perekonna tunne. „Mingitele lastele on see üritus nagu hingamine, nad mäletavad seda. See on juba eriline, et seda on nii kaua peetud ja on tekkinud traditsioon,” arvas klassiõpetaja ja inimeseõpetuse õpetaja Pilvi Pregel. „Üldiselt läheb see vingumise saatel käima, keegi väga ei taha osaleda, siis juhtub mingi ime ja kui algul ei saa käima, siis enam ei saa pidama, kõik pingutavad ja elatakse palju kaasa,” rääkis huvijuht Kersti Saadlo.
Näiteks kaarikusõidu ajal, kus suurem õpilane vedas aiakäruga väiksemat, tuli ühel võistlejapaaril aiakärul ratas alt ära, kuid nad ei andnud alla, kõik elasid kaasa ja nad tegid oma tiiru katkise aiakäruga lõpuni.
Rapla Vesiroosi gümnaasiumi kooliolümpiamänge on korraldatud varem neljal aastal: 2008, 2010, 2013, 2015 ja tänavu toimus üritus viiendat korda. Traditsioonid on üldiselt jäänud samaks, väikeseid erinevusi on olnud spordialades ning külaliste ja esinejate puhul. Kooliolümpiamängude suurtoetaja oli Eesti Olümpiaakadeemia.
