7.4 C
Rapla
Esmaspäev, 25 okt. 2021

Kehtna vald vaidlustas Paluküla looduskaitseliste piirangute karmistamise

Haldi Ellam / foto: Siim Solman.

Keskkonnaamet plaanib Paluküla hiiemäega seotud väärtuste kaitseks moodustada Kõnnumaa maastikukaitsealale Hiiemäe sihtkaitsevööndi, mis piiraks piirkonnas muuhulgas suure osavõtjaskonnaga ürituste korraldamist ning metsa majandamist.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader tõi välja, et kohalike vaidlused Paluküla hiiemäe kaitsmise üle on kestnud aastaid.
„Ühelt poolt näevad kohalikud elanikud hiiemäge kui olulist puhke- ja sportimisala, kus peaks olema lubatud spordiürituste korraldamine ja spordikeskuse rajamine, teisalt on maausulised seisukohal, et ajalooline looduslik pühapaik peaks olema täiesti puutumatu,“ ütles Ader.
„Keskkonnaamet peab oluliseks, et lisaks Kõnnumaa maastikukaitseala loodus- ja maastikuliste väärtuste kaitsele jõuaks kokkuleppele ja ühisele arusaamale ka erinevad huvigrupid ning seetõttu olemegi püüdnud kaitsekorra muutmisel arvestada kõigi osapoolte seisukohti, et Kõnnumaa kaitseväärtused oleksid hoitud ja samas säiliks võimalus harrastada sporti sealsetel matkaradadel,“ ütles keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter.
Sihtkaitsevööndi eesmärk on ameti sõnul kaitsta nii maastikulisi väärtusi ja looduskooslusi kui ka Paluküla hiiemäge kui ajaloolis-kultuurilist objekti. Uue kaitsekorraga ei lubata pinnase- või ehitustöid, mis kahjustavad pinnavormi ja maastikuilmet, samuti ei lubata majandada hiiemäel kasvavat metsa.
Matka- ja suusaradadel liikumine ja spordivõistluste pidamine on endiselt lubatud, kuid üle 50 osalejaga ürituse korraldamiseks peaks olema keskkonnaameti luba.
„Praegu kehtivad piirangud on raiete ja ehitamise osas leebemad, kuid samas on ehitustegevus vaja ka praegu keskkonnaametiga kooskõlastada ja raieks metsateatise alusel luba taotleda,“ selgitas Kotter. „Kaitseväärtustest lähtuvalt ei saaks keskkonnaamet ka praegu kaalutlusotsuse alusel lubada hoonete ehitamist Paluküla hiiemäele, kuna see kahjustaks oluliselt pinnavormi ja selle ilmet. Ka metsateatiste menetlemisel peab keskkonnaamet arvestama, et raied ei kahjustaks väärtusi. Paluküla hiiemäe maastikuline väärtus säilib, kui see on metsaga kaetud.“
Keskkonnaameti sõnul on alates 2015. aastast kaitsekorra muutmisega seoses toimunud mitmeid avalikke arutelusid, kuhu on olnud kaasatud nii kohaliku omavalitsuse, muinsuskaitseameti ja teiste riigiasutuste kui ka maausuliste ja kohalike elanike esindajad. 23. mail käisid ameti esindajad kavandatavaid muudatusi Kehtna vallavolikogu istungil tutvustamas.

Vald: see piirab inimeste tegevusvabadust

Kehtna valla arendusnõuniku Varri Väli sõnul oli sihtkaitsevööndi kehtestamise eelnõu kohta seisukoha avaldamiseks (15. maini – toim) liiga vähe aega, mistõttu otsustas Kehtna vallavolikogu sihtkaitsevööndi loomise vaidlustada ning asuda keskkonnaametiga läbi rääkima. Väli sõnul oleks vaidlustamiseta uus kaitsekord aasta lõpus jõustunud ning vald oma põhilisest puhkepiirkonnast ilma jäänud.
„Meil oli põhjalikuks vastuste analüüsimiseks liiga vähe aega, soovime pikemaid arutelusid,“ rääkis Väli. „Tahame pikemalt analüüsida, kas anda meie puhkepiirkond sihtkaitsevööndi alla. Protesteerime ja ei ole maaomanikuna sihtkaitsevööndi moodustamisega nõus.“
Väli sõnul on vald peamiselt selle vastu, et üle 50 osalejaga ürituste korraldamiseks peab küsima keskkonnaameti luba. „Selleks ei pruugi kooskõlastust tulla, see aga piirab meie inimeste ja äriorganisatsioonide tegevusvabadust,“ ütles ta, lisades, et sihtkaitsevööndi kehtestamine seaks lisaks ohtu mitme traditsioonilise spordiürituse toimumise.
Keskkonnaametile saadetud vastuskirjas on Kehtna vald seisukohal, et Hiiemäe alal piisab maastikuilme ja pinnavormi säilitamise, metsa- ja poollooduslike koosluste, kaitsealuste liikide elupaikade ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti kaitse eesmärgi saavutamiseks, kui kehtestada seal piiranguala. Samuti seatakse küsimuse alla, kas sihtkaitsevööndi moodustamise põhieesmärk on erinevate osapoolte vahel kompromissi saavutamine.

Avalik arutelu tuleb

Keskkonnaameti kaitse planeerimise juhtivspetsialisti Kotteri sõnul on amet Paluküla sihtkaitsevööndi moodustamise teemal avaliku arutelu korraldamisega nõus. „Plaanis on seda teha enne jaanipäeva, kuupäev pole veel paigas,“ rääkis Kotter. „Samuti kohtub keskkonnaamet eraldi ürituste ja spordivõistluste korraldajatega, et kaardistada veelgi täpsemalt, milliseid puhke- ja spordiüritusi Paluküla hiiemäel korraldatakse.
Vallavalitsus tegi volikogu istungil ka ettepaneku koos üle vaadata rahvaürituste korraldamist reguleeriv säte, millega me kahtlemata nõus oleme. Selles osas saame kindlasti kaitsekorda veel täpsustada.“

Seltsing: sihtkaitsevöönd kaitseks hiiemägeminimaalselt

„Keskkonnaameti pakutud kaitsekord on juba kompromiss ning minimaalselt vajalik Paluküla hiiemäe metsa säilitamiseks ja kaitseks ulatuslike raiekavatsuste eest,“ ütles Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingu esindaja Arvi Sepp. „Sihtkaitsevöönd aitaks vältida pikaleveninud kohtuvaidlusi planeeritud raiete üle. Ühtlasi väldiks sihtkaitsevööndi kaitsekord hiiemetsa rüvetamist ulatuslike raietega, nagu soovitab ka Rahvusvaheline Looduskaitseliit.“
Rajaäärsete ohtlike puude raie kohta ütles Sepp, et eelmisel aastal märkis eri osapooltest koosnev komisjon ohtlikud puud (20-30 tihumeetrit) ja keegi ei takista nende mahavõtmist.
Sepa sõnul on eelnõu osas amet juba niigi vallale järeleandmisi teinud. „Võrreldes keskkonnaameti tellitud kaitse-eeskirja ekspertiisiga ning varasema kaitse-eeskirja eelnõu variandiga on mõnes punktis eelnõud muudetud nii, et on tuldud vastu vallavalitsuse nõudmistele. Nii on lisatud eripunkt tiigi (tehisjärve) veetaseme võimaliku muutmise kohta. Samuti loobus keskkonnaamet looduskaitseala moodustamisest maastikukaitseala asemele,“ tõi ta välja.
Sepa sõnul võib üheks lahendamist vajavaks küsimuseks tõusetuda mäe alla paigutatud valvekaamerad, mis võivad häirida hiiemäe külastajate privaatsust.

***

Peamised muudatused

Paluküla hiiemägi (munitsipaalmaaomand) tsoneeritakse leebema kaitsekorraga piiranguvööndist rangema korraga sihtkaitsevööndisse, kus pinnavorm ja metsakooslused säilivad ning radade hooldamine on lubatud.

Võrreldes varem avalikustamisel olnud piiranguvööndi kaitsekorraga muutuvad mõnevõrra rangemaks raieid puudutavad sätted. Uuendusraie oli ka varasemas eelnõu versioonis keelatud, kuid nüüd piiratakse lisaks uuendusraiele ka hooldusraiete tegemist. Paluküla hiiemäel lubatakse raiuda ainult neid puid, mida on radade korrashoiuks vaja raiuda.

Hoonete ehitamine Paluküla sihtkaitsevööndis on edaspidi keelatud. Varem oli see keskkonnaameti kaalutlusotsus. Samas ei olnud kaitseväärtustest lähtuvalt ka praegu võimalik Paluküla hiiemäele hoonete ehitamist lubada. Rajatisi on võimalik püstitada keskkonnaameti nõusolekul.

Ürituste korraldamine on piirkonnas lubatud. Talispordiüritusi ja koolispordiüritusi saab Paluküla hiiemäe radadel korraldada ilma keskkonnaameti kooskõlastuseta. Küll aga on edaspidi vajalik saada keskkonnaameti kooskõlastus rattavõistlusteks, et vältida pinnasekahjustusi. Muude ürituste puhul on keskkonnaameti kooskõlastus vajalik, kui osalejaid on üle 50.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised