7.4 C
Rapla
Esmaspäev, 25 okt. 2021

Kirjamahud vähenevad, pakiteenuste osakaal kasvab

Stina Andok / foto: omniva.ee

Eesti Posti viimaste aastate trendidest ja statistikast andsid 24. mail toimunud ROL-i täiskogu istungil ülevaate AS-i Eesti Post (Omniva) juhatuse esimehe ülesannetesse määratud Ansi Arumeel, kommunikatsioonijuht Kaja Sepp ja Rapla jaotuskeskuse juht Merle Paiba.

Arumeel selgitas, et kirjamahud on muutunud viimase kümne aastaga viis korda väiksemaks, samal ajal kui pakimahud on kasvanud viis korda suuremaks. Statistika andmetel saadab keskmine inimene aastas kolm kirja, saab aga aastas neliteist kirja, millest enamiku moodustavad kas arved või ametlikud dokumendid. Arumeel tõdes, et nende andmetel tellib hetkel 15% leibkondadest üleriigilisi ajalehti, maakonna ja valdade lehtede tellimisest ülevaadet ei olnud.
Arumeele sõnul on eelnevalt mainitud muutused tinginud digitaliseerimine ning täna mõtleb enamik ettevõtteid, kuidas vähendada postiteenuse osakaalu. Selle kõrval kasvab e-kaubanduse toel pakiteenus. „Kõige kiiremini kasvab pakiautomaaditeenus,” ütles Arumeel. Selle teenuse osakaal on kolme aastaga kahekordistunud.
AS Eesti Post ehk rahvusvahelise nimega Omniva on teinud selgeks, et 47% juhtudest käiakse postkontoris pakki kätte saamas, 28% külastajatest soovib marke osta ja ülejäänud teenuste tarbimine on märkimisväärselt väiksema osakaaluga. Samuti teatakse Omnivas, et 81% inimestest eelistab kasutada pakiautomaati, mispeale täiskogul viibinud Rapla vallavanem Piret Minn tõi välja, et väiksemad asulad ootavad samuti pakiautomaate. Arumeel nõustus, öeldes: „Arvame, et inimestel on postkontorit vaja, tegelikult on pakki vaja kätte saada.” Ühe eesmärgina on Omniva seadnud endale kahekordistada pakiautomaatide arvu Eestis.
Kohila volikogu esimees Jüri Vallsalu väitis ühe isikliku näite najal, et kirjad ei ole majanduslikult kasulikud ning Omniva soov ongi need välja suretada. Arumeel vaidles vastu: „Nii päris öelda ei saa. Kirjad on endiselt väga oluline teenus. Omniva väljakutse on see, et on kohustus võrgustikku hoida. Kirjamahu hoidmine on väga oluline, me ei ole õnnelikud, et see langeb. Iga kiri aitab võrgustikku üleval pidada.”
Kehtna vallavanem Indrek Kullam tõstatas postkontorite teema. Omniva süsteemist inimene olla talle öelnud, et postiseaduse järgi on postiasutus nii postkontor kui ka postipunkt ning kuivõrd vallas peab seaduse kohaselt olema üks postiasutus, on oht, et Järvakandi postkontorist võiks kujuneda hoopis postiasutus, mis on aga oma teenustenimekirja poolest oluliselt tagasihoidlikum.
Rapla jaotuskeskuse juht Merle Paiba selgitas, et postipunkti teenust osutab koostööpartner, kes väljastab pakke, saab pakke saata ja müüa postmarke. Postkontor pakub lisaks postkaarte, ümbrikke jms. Samas rääkis Kullam, et Järvakandi postkontoris käivad väga paljud vanad inimesed makseid tegemas ning on oht, et nad ei lähe teisele süsteemile lihtsalt üle, postipunktis makseid teha ei saa. Kullami sõnul on vallale tehtud ettepanek muuta Järvakandi postkontor postipunktiks. „Ma ei leia, et see täna oleks õige,” sõnas ta.
Kehtna valla arendusjuht Varri Väli palus Omnival valdadega nõu pidada, enne kui suuri muutusi tehakse. „Postkontori eemaldamisega lõigatakse ära olulised teenused, mida mujalt ei saa,” ütles ta. Arumeel tõdes seepeale, et Järvakandi kindlasti vajab pakiautomaati ning et teine oluline teema on maksed, kuid sisulisi lahendusi ei pakkunud.
Kohila vallavanem Heiki Hepner sõnas, et klassikaline postiteenus on inimestele oluline emotsionaalselt ning tõi välja, et senise kolme asemel võiks maakonnas olla oluliselt rohkem pakiautomaate. Praeguse seisuga ei ole Kehtna vallas näiteks ühtegi. Arumeel vastas selle peale, et pakiautomaatide paigutamise põhikriteeriumid on, kui palju on inimesi ja kui palju tellitakse.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised