Haldi Ellam/fotod: Haldi Ellam.
15.-16. juunil toimus Loodusfestivali ajal Kuusiku mõisa pargis ja selle ümbruses ööpäevaringne loodusvaatlusmaraton. Kogu Eestis läbi viidud loodusvaatluste seas tuvastati just Kuusikul kõige rohkem liike.
Reedel kell 12 alanud ja laupäeval kell 12 lõppenud vaatlusmaratonil osales erinevatel etappidel kokku ligikaudu 50 inimest, kelle seas oli palju lapsi ja lapsevanemaid ning ka vanemaid inimesi. Kõik osalejad said endale loodusvaatluste läbiviimiseks juhendid, kus oli liikide kaupa kirjas, mida nende määramisel tähele panna tuleks ning millist kirjandust määramisel kasutada tasub.
Lisaks kohapeal kohatud eluslooduse esindajatele tekitasid elevust ka putukauurija Allan Selini kaasavõetud Uus-Guinea hiid-raagritsikad, keda peetakse lemmikloomadena.
Maratoni käigus olid putuka- ja taimeretked vastavalt Allan Selini ja Thea Kulli juhendamisel. Liblikavõrkudega püüti ja määrati päevasel ajal ringi liikuvaid putukaid, kes hoolimata tugevast tuulest siiski võrku kinni jäid. Kirja pandi ka kõik pargis silma hakanud taimed puudest kõrrelisteni.
Peep Männili eestvedamisel uuriti püügivõrkude, ämbrite ja lusikatega Kuusiku jõe ja mõisapargi tiigi vee-elustikku. Öösel pandi üles valge lina ja lamp, mis meelitas kohale mitukümmend liiki erinevaid putukaid. Allan Selini sõnul on 90% putukatest öise eluviisiga. Öine vaatlus, mida lisaks Selinile juhendas ka Jüri Kõiv, andis kahtlemata omapärase kogemuse. Muuseas jäid üsna mitmed liigid kohapeal määramatuks, sest osa putukaliikide kindlakstegemiseks on vaja laboritingimustes mikroskoopilist lahkamist.
Hommikul kell 6 algas lindude linnulaulu järgi määramine Monika Laurits-Arro eestvedamisel ning pisiimetajate elusalt püüdmiseks välja pandud hiireliinide ülevaatamine Uudo Timmi poolt. Kokku leiti 4-5 liiki pisiimetajaid, kellest Eesti ainus hamstrilane leethiir õnnestus püüda elusalt ja ülejäänud närilised leiti loodusest (mitte lõksudest) surnuna. Metsnugist märgati puu otsas. Ülejäänud imetajatest andsid aimu nende poolt loodusesse jäetud jäljed – näiteks orava toidulauajäägid kännul.
Loodusvaatluse maratoni peakorraldaja oli keskkonnahariduse spetsialist Maarika Männil ning osalejatele tegid kohapeal olemise mugavaks Kuusiku mõisa valitsejamajja koolituskeskust rajavad Ants Kuningas ja Terje Villems.
Kõik vaadeldud ja määratud liigid sisestati eElurikkuse andmebaasi ning määratud liikidega saab tutvuda elurikkus.ee/projects/loodusvaatluste-maraton kodulehel. Liikide määramisel olid abiks lisaks spetsialistide teadmistele hulgaliselt raamatuid ning binokulaarid, mikroskoobid, luubid ja rajakaamerad.
Kuusikul määrati kokku 373 liiki, neist taimi 210, putukaid üle 61, linde 64. Imetajaid, kahepaikseid, kalu, limuseid, samblikke ja seeni ilmnes vähem. Liikide määramise võimalused olenesid ka eri rühmi tundvatest spetsialistidest. Nii ei olnud seltskonnas inimesi, kes oleksid olnud suutelised samblikke määrama.
Kokku oli vaatluskohti kogu Eestis 25 ning esialgsetel andmetel määrati Kuusikul agarate vaatlejate poolt kõige enam liike. Loodusvaatlusmaraton korraldati sel aastal esimest korda üle-eestiliselt. Eelmisel aastal oli samasugune üritus üksnes Tartu linnas.
Ameerika Ühendriikidest 1996. aastal alguse saanud üritus toimus Bioblitz-formaadis, mis kujutab endast kindlas kohas kindla aja (tavaliselt 24 h) jooksul liikide kaardistamist, et teha kindlaks kõik sellel alal elavad liigid. Vaatlemisel on oluline üles märkida liik, koht ja kuupäev ning võimalusel jäädvustada pildile või filmida.
Elurikkuse andmebaasi on oma vaatlustähelepanekuid oodatud lisama ka kõik huvilised. Liikide määramisel soovitatakse iga liiki võimalikult täpselt kirjeldada ning pildistamise ja vaatlemise ajal uuritavat võimalikult vähe häirida või kahjustada. Lisaks soovitavad spetsialistid liikide määramisel ja andmebaasi sisestamisel kasutada tasuta nutirakendusi.
