spot_img
-7.3 C
Rapla
Reede, 2 dets. 2022
spot_imgspot_img
RSReostunud vesi häirib Kuusiku elanikke

Reostunud vesi häirib Kuusiku elanikke

Haldi Ellam/foto: Siim Solman.

Kuusiku kandi külaselts ja Kuusiku Altveski peremees Robert Borodin pöördusid Rapla valla poole probleemiga, et Kuusiku reoveepuhastist mõisapargi tiikidesse lastav vesi haiseb ning põhjustab Vigala jõe kinnikasvamist.

Samas tekitab muret see, et Altveski juures oleva paisu ette kogunev muda, mida on sel aastal varasemast mitu korda rohkem, haiseb fekaalide järele.
„Vahetult mõisapargis asuvad puhastusseadme eelvoolu tiigid, kuhu on suunatud Kuusiku puhastusseadmete vesi, haisevad,“ ütles Ants Kuningas Kuusiku kandi külaseltsist.
Tiikide vesi ei haise iga päev. Kuninga sõnul haises vesi viimati jaanilaupäeva õhtupoolikul, pärast vihmasadusid. Haisu teket ei ole võimalik ennustada.

Seda esineb aasta ringi, ka talvel. Kuningas seostab haisu teket ajaga, mil puhastusseadmest tulevast torust reovett tiiki voolab, ning ta kahtlustab, et Euroopa Liidu abirahadega ehitatud veepuhastusseadmed ei tööta nii nagu vaja või on seal tegemist tehniliste riketega, mistõttu pääseb tiikidesse puhastamata vesi.
„See on keskkonna suhtes jõhker, et eurorahadega selline asi valmis ehitati. Puhastusseadmed ei tohiks jõge mõjutada,“ ütles Kuningas.

Jõgi kasvab kinni

Kohapeal olukorraga tutvudes selgub, et tiik on kaetud rohelise sametise vetikakihiga, järgmine tiik enam tiiki ei meenuta ja tiigist vett jõkke juhtiv lai kraav on peaaegu kinni kasvanud. Samas, kõrval asuv tiik, kuhu reovesi ei voola, ei ole vetikakihiga kaetud ja ka vesi paistab puhtam. „Viimane tiik on kinni kasvanud, mis näitab, et vesi on väga toitainerikas. Jõgi kasvab meeletult kinni,“ leidis Kuningas.
Kuninga sõnul ei ole probleem seotud tiikide seisukorraga. „Siis peaks kogu aeg haisema,“ leidis ta. „See ei saa olla, et ühel hetkel on õhk puhas, teisel hetkel võtab hinge kinni!“
Ka ei usu Kuningas, et tiikide puhastus probleemi lahendaks. „Olen täheldanud haisu siis, kui torust pikemalt reovett tuleb,“ ütles ta. „Hais tekkis siis, kui veetase tõusis, see on miski muu. See ei ole muda, mis haiseb.“
Kuninga sõnul on peamine küsimus, kuidas asja lahendada. Samas leiab ta, et kiireid järeldusi teha ei saa ning probleemi lahendamiseks on vaja spetsialistide kaasamist.
Fekaalide järele haisvat muda Altveski juures seostab ta aga mõne muu probleemiga. Kuulujutu tasemel on räägitud, et ju on keegi virtsapütti pesnud.

Muda kordades rohkem kui varem

Kuusiku Altveski omanik Robert Borodin rääkis, et Kuusiku veehoidla paisuesist mudast puhastades selgus, et muda oli varasemast oluliselt rohkem ning see haises fekaalide järele.
„Sel aastal on muda kogus paisu ees mitmekordistunud,“ sõnas ta. „Muda haiseb fekaalide järele, seda ei ole varem olnud. Puhastamise käigus oli kohutav hais. Vesi ei haise, ladestunud muda haiseb. Võib-olla on see suvi vett vähe. Veevool pole nii kiire olnud, et setteid endaga kaasa võtta. Kuusiku veehoidla on esimene veetakistus – koht, kus vesi seisab.“
Ka Borodin kahtlustas, et Kuusiku veepuhasti ei tööta nii nagu vaja. „Külas on tõenäoliselt reostusallikas. Kahtlustan, kas Kuusiku veepuhastusjaam ikka töötab korralikult. Kust üldse võib see pärit olla?“
Kuigi reostuse küsimuses ei ole keegi seni keskkonnaameti poole pöördunud, leidis Borodin, et riigi ja maaomanike võrdsest kohtlemisest ei tasu rääkida. „Kas siis keskkonnainspektsioon ei kontrolli vee kvaliteeti?“ küsis ta. „Oleme Natura 2000 alas ja maaomanikuna tuleb iga liigutus keskkonnaametiga kooskõlastada. Maaomanikult nõutakse kõike, vallalt mitte midagi.“
Lisaks tõi Borodin võrdluseks kalapääsu, mis Altveski paisu kõrvale kalade elutingimuste parendamiseks ehitati. „Silmakirjalik on raisata palju raha kalapääsu ehitamisele ja samal ajal reoveed jõkke suunata,“ leidis ta.
Rapla abivallavanem Meelis Mägi ütles, et vald on probleemist teadlik ning elanike pöördumise peale võeti tiikidest jõkke suubuva kraavi suudmest ja Altveski paisust veeproovid, mis olid korras.
„Eks seal settimine ja käärimine ja looduslik lagunemine toimub,“ arvas Mägi. „Seda monitoorib Rapla Vesi. Praegu ei ole infot, et keegi otseselt meelega reostaks. Reostusekahtluse korral tuleb keskkonnainspektsioonile teatada.“
AS-i Rapla Vesi juhataja Tarmo Ärmpalu sõnul võetakse Kuusiku reovee analüüse kord kvartalis ning analüüsi tulemused on vastanud nõuetele, heitveega probleeme pole esinenud ning puhastit käivad ettevõtte töötajad regulaarselt hooldamas.
Ärmpalu sõnul haisuvaba reoveepuhastamist ei eksisteeri ning Kuusikul on probleem see, et muinsuskaitseliste nõuete tõttu ei saa piirata inimeste juurdepääsu reoveepuhastile.
„Kõikide puhastite juures on mõnevõrra haisuprobleeme, suvel võib probleem olla suurem. Haisuvaba reoveepuhastust pole kahjuks olemas,“ leidis ta. „Probleem on pigem puhasti asukohas ja inimeste ligipääsemises puhastile.
Üldjuhul reoveepuhastid projekteeritakse ja rajatakse aiaga piiratud alale, kuna reovee puhastusprotsess ise ei ole juba haisuvaba. Vastavalt nõuetele peaks Kuusiku reoveepuhasti kuja olema 100 m. Kuusiku mõisapargi loodus- ja muinsuskaitseliste piirangute tõttu ei lubatud reoveepuhasti rajamise ajal kinnist territooriumi rajada, mistõttu on inimestel reoveepuhasti lähedusse ligipääs ning reoveepuhastusprotsessi lõhnad häirivad inimesi,“ selgitas Ärmpalu.
Küsimusele, miks ehitati puhasti Kuusiku mõisaparki, vastas ta: „Puhasti asukoha kohta ei oska kahjuks täpselt kommenteerida, kuna AS Rapla Vesi on täna opereerija ning varad ei kuulu meile.“
Tema sõnul ei saa reoveepuhasteid suvalise koha peale projekteerida, vaid ikkagi loogilisse kohta, kus reovesi kokku koguda või kus ta on varem kanalisatsiooni pidi kogutud, ära puhastada ja heitvesi juhtida suublasse. „Ilmselt reoveepuhasti asukohast läks oja või kraav jõkke,“ järeldas ta.
Veel ennustas ta, et ilmade jahenedes olukord paraneb. „Sel aastal oli üle kuu aja kuum ja sajuta periood, mis võimendas puhasti piirkonnas lõhnaprobleeme, mis on iseloomulik kõigile biopuhastitele. Ilmade jahenedes olukord paraneb,“ ütles ta.
Ärmpalu sõnul on 2019. aastal plaanis reoveepuhasti kõrval oleva tiigi puhastamine. „Reoveepuhasti kõrval olev tiik on reoveepuhasti protsessi osa. Planeerisime tõesti tiigi puhastamise 2018. aastal, aga see lükkus edasi, kuna tuli üllatusena, et tiigist välja võetavat muda ei tohi pargi territooriumile ladustada ning peame planeerima ka muda transpordi,“ ütles ta.

Reovee tekitajad on Kuusiku inimesed

Jõe kinnikasvamises Ärmpalu reoveepuhastiga seost ei näe. „Jõe kinnikasvamist ei oska kuidagi kommenteerida ega seostada seda Kuusiku puhastiga,“ sõnas ta. „Reovee tekitajad on Kuusiku inimesed. Meie puhastame asula reovett vastavalt vee-erikasutusloas nõutud tasemeni. Praegu jääb mulje, nagu ilma reoveepuhastuseta oleks jõe olukord parem. Kuusiku asula reovesi jõudis jõkke ka enne puhasti rajamist 2008. aastal, äkki otsida jõe kinnikasvamise põhjuseid juba varasemast. Puhasti kindlasti olukorda jõe kinnikasvamise osas halvemaks ei teinud.“
Nii abivallavanem Mägi kui ka Ärmpalu leiavad, et veekogude kinnikasvamine on üle-eestiline probleem. „Jõgede kinnikasvamine on probleem kõigi Eesti jõgede puhul, ka Matsalu lahes ja Läänemeres üldisemalt,“ rääkis Ärmpalu. „Vastavalt tehtud uuringutele tuleb veekeskkonda jõudvast fosforist, mis eutrofeerumist põhjustab, 15-20% punktreostusallikatest, ülejäänud on hajureostus (põllumajandus, maaparandus, vene ajal üleväetamine, mis aastakümneid leostub pinnasest välja ja jõuab veekeskkonda).“
„Jõed kipuvad paratamatult täis kasvama terves Eestis, mitte ainult Kuusikul, eriti kui on madal veeseis,“ lisas Mägi.
Keskkonnaamet ei ole Kuusiku jõe veekvaliteeti kontrollinud ja neid pole ka teavitatud reostuskahtlusest. Viimati oli Kuusiku jõgi operatiivseires 2014. aastal, mil enamik seirenäitajaid olid head või väga head.

Jõe seisukord Kuusikul on kesine

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi sõnul on AS-il Rapla Vesi kaks vee-erikasutusluba, millest ühes on kirjas Kuusiku asula heitvee väljalask, mis ettevõtte omaseire põhjal vastab vee-erikasutusloaga seatud nõuetele. Teine luba on Rapla linna ja Valtu asula puhasti heitvee väljalaskudele. Kõik mainitud heitveed suunatakse Vigala jõkke.
Aderi sõnul tehti 2017. aastal operatiivseiret Vigala jões üleval- ja allpool Rapla linna. „Füüsikalis-keemiliste näitajate põhjal määrati Vigala jõgi sellel lõigul heasse ökoloogilisse veeklassi,“ sõnas ta. „Vigala jõgi jääb Kuusiku piirkonnas Vigala 2 vooluveekogumisse – Kuusiku jõe suubumisest kuni Velise jõe suubumiseni – ja selle kogumi ökoloogiline seisund on kesine kalastiku ja paisude tõttu.“
Aderi sõnul võib veekogude seisundit mõjutada ka pikk kuivaperiood, mil vette võib jääda vähem hapnikku.
Aderi sõnul tuleks reostuse või keskkonnarikkumise kahtluse korral pöörduda keskkonnainspektsiooni (KKI) kui järelevalveorgani poole, misjärel KKI inspektorid saavad vajadusel minna kohapeale olukorda kontrollima.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused