Katri Reinsalu/Foto: Siim Solman.
Kevadel alustati kortermajas aadressil Rapla, Männi tänav 1 renoveerimistöödega. Tähelepanuväärseks teeb selle asjaolu, et renoveerimise käigus püüeldakse traditsioonilisest märksa keskkonnasõbralikuma hoone poole. Pärast valmimist on maja varustatud muuhulgas päikesepaneelide, kolmekordsete akende ning soojustagastusega ventilatsiooniga.
Majas on 15 korterit ning nii mõnigi pidas korteriühistu esimehe sõnul seda kortermaja Rapla üheks koledamaks. Kui korteriühistu esimees Edgar Štraih võimalikult keskkonnasõbraliku renoveerimise idee välja käis, tekitas selline mõte korteriomanikes vastakaid tundeid. Seda just seoses renoveerimiseks vajaliku pangalaenuga. „Seda kardab iga ühistu,” arvab Štraih. Samal ajal oli selge, et midagi tuleb ette võtta, sest puuduliku ventilatsiooni tõttu oli nii mõnigi korteriomanik hallitusega hädas.
Investeering tulevikku
Štraih leiab, et pangalaen on muidugi lisakulu, kuid samas tasub sellest mõelda kui investeeringust tulevikku. Korterit ei osteta enamasti vaid paariks aastaks, et see edasi müüa. Renoveerimise tulemusel saadakse värske väljanägemisega maja ning soe kodu, kus ringleb värske õhk. Peagi tulid mehe mõttekäiguga kaasa ka teised korteriomanikud ning umbes kolm aastat tagasi saigi otsus langetatud.
Ühtlasi otsustati taotleda Kredexilt maksimaalset toetust. Tagantjärele oskab Štraih öelda, et asjaajamine oli väga aeglane ja keeruline ning sellele kulus kaks aastat. Toetuseta jäämise korral oleks tulnud ilmselt plaanid tõsiselt üle vaadata. Taotlusvoor lõppes aga kortermajale soodsalt, sest viimaste seas õnnestus neil renoveerimistöödele 40-protsendiline toetus saada. Štraih tõdeb, et see oli oluline tugi renoveerimise sellises mahus ettevõtmisel.
Projekti käigus renoveeritakse kortermaja vundament, fassaad ning katus. Välja vahetatakse hoone aknad ja küttesüsteem. Muuhulgas saab maja ka korraliku ventilatsiooni ning päikesepaneelid.
Ei Štraih ega ehitaja julge küll pead anda, aga neile teadaolevalt on tegemist esimese kortermajaga maakonnas, mis on päikesepaneelidega varustatud. Eramajade puhul ei ole see enam haruldus, kuid kortermaja jaoks on see uudis.
Štraihi sõnul on kalkulatsioonid tehtud ning nende põhjal peaks isegi koos pangalaenuga maja pärast tööde lõppu iga kuu rahaliselt säästma. Millised on reaalsed numbrid, selgub aga ilmselt alles esimesel talvel.
Leping sõlmiti ehitusfirmaga Mivo Ehitus OÜ, kes asus tänavu maikuus projekti ellu viima. „Meile sai määravaks see, et ta on kohalik,” ütleb Štraih. Ta lisab, et ka hind oli soodne, kuid omaette eesmärk oli toetada kodukandi ettevõtet. Seda otsust ei ole majaelanikud pidanud kahetsema. Štraihil jagub ehitaja kohta vaid häid sõnu.
Mis ära tehakse?
Mivo Ehituse poolt on objekti juht Siim Heinaste, kes ütleb, et päris liginullenergiahoonega tegemist ei ole, kuid renoveerimise käigus püütakse saavutada võimalikult energiasäästlik lahendus. Ilmselt kõige suurem erinevus traditsioonilise kortermaja renoveerimisega võrreldes on maja katusele paigaldatavad päikesepaneelid. Need hakkavad vooluga varustama nii trepikoja valgustust, õhksoojupumpa kui ka suurt 500-liitrist soojaveeboilerit. See tähendab, et korteriomanikel ei pea enam isiklikku boilerit olema.
Juhul kui talvisel ajal päikesepaneelid piisavalt energiat toota ei suuda, võetakse seda ühisvõrgust. Varuvariant tagab selle, et maja mingil juhul ootamatult külmaks ega sooja veeta ei jää.
Heinaste ütleb, et kortermajade renoveerimisega on ettevõttel kogemust omajagu, kuid konkreetselt selline lahendus on ka neile esmakordne. Seda, kui suures mahus päikesepaneelid maja energiavajaduse aasta ringi katta suudavad, näitab kõige paremini aeg. Heinaste on aga optimistlik, sest teiste analoogsete lahendustega kortermajade andmete põhjal ei pea võrgust kuigi palju juurde võtma.
Maja katusele paigaldatakse päikesepark võimsusega 13 kW. Suurem osa paneelidest on tänaseks juba paigas. Samuti on välja vahetatud kortermaja kõik aknad. Tavaliste kahekordsete akende asemel sai maja ette märksa soojapidavamad kolmekordse klaasiga pakettaknad. Samuti toodi need Heinaste sõnul soojustuse sisse ehk seinast väljapoole. See peaks omakorda külmasilda vähendama. Kokkuvõtvalt peaks selline lahendus tagama natuke soojema korteri.
Lisaks akendele ja päikesepaneelidele on maja varustatud ka soojustagastusega ventilatsiooniga. See tähendab, et korteritest tulev soe õhk suunatakse maja kütvasse õhksoojuspumpa.
Praeguste plaanide kohaselt peaks Raplamaa mõistes uudne keskkonnasäästlikum kortermaja valmima septembris. Heinaste sõnul ollakse enam-vähem graafikus. Vahepeal jäädi veidi graafikust maha, sest akende tarne venis ehitajast sõltumatutel põhjustel paar nädalat.
Kuna tegemist on ka ehitaja jaoks uudse lahendusega, on see Heinaste sõnul harjumuspärastest projektidest märksa huvitavam. Keerulisemaks ta tehtavaid töid nimetada ei tihka, pigem võtab seda kui väljakutset.
