Jaak Uibu, Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant.
Tänan Teid, Kristi Liiva, kutse eest osaleda Paide Arvamusfestivalil. Oma kutsega olete tunnustanud minu paarikümneaastast tööd riigivõimu hoiatamisel rahvastikukriisi tagajärgede eest ja ettepanekute tegemisel selle vältimiseks. Seepärast on vist ülearune kutses teavitada mind ähvardavate ohtude eest, sest ise olen seda juba aastaid teinud. Aga võib-olla on Teie kutse ja sõnad minu tegevuse peegelduseks Teie meeskonnalt. Ilus seegi.
Olen tunnistajaks Teie läbilöögivõimele ja teokusele arvamusfestivalide läbiviimisel. Piisab, et olles Paidest läbisõidul kaks aastat tagasi, tunnetasin festivali jõudu kogu liikluskorralduse muutmisel ja blokeerimisel, nägin putkade püstitamist ja tegijate haamrihoogu. Selle taga on muidugi meeskonnatöö, aga käivitajaks olete Teie. Fantastiline!
Tänan pakkumise eest – Palun tule ja too oma mõtted arutellu, milles sündinud küsimused ja ideed jõuavad õhtul festivali lõpetavasse samateemalisse parlamendierakondade esimeeste debatti“. Oh, Kristi, kui teaksite, kui palju pöördumisi, kirju, märgukirju ja kohtumisi olen teinud aastate jooksul parlamendierakondade esimeestele, ministritele ja presidentidele! Neid on sadu ja ühtegi neist pole võimuerakondade poolt töösse võetud! Välja arvatud ettekanne, mis ulatub viie aasta taha. Pidasin seminari Riigikogus põhiseadusest ja rahvastikukriisist, milles osales tänane peaminister Jüri Ratas. Kohe võimule tulles tunnistas ta rahvastikukriisi Eestis ja Riigikogus käivitati rahvastikukriisi probleemkomisjon. Nii on lood.
Niisiis, tunnustades Teid, aga kaheldes Teie festivali läbilöögijõus, kirjutan, millistel tingimustel sooviksin osaleda. Praegusel kujul, kus tilgutatakse sadu arvamusi ja antakse neile hinnanguid, aga edasist tuntavat käiku sellele ei järgne, on arvamusfestival kindlalt selles „pettukate“ reas, kus on jääkelder või kuulajate küsitlused ringhäälingutes. Head mõtted jooksevad tühja ja riigikaravan läheb edasi, kuulmata koerte haukumist. See haukumine on muutunud praeguse demokraatia vältimatuks osaks, mis lubab karavanil minna.
Arvamusfestivalil on aeg minna edasi arvamustest tuumakate ettepanekute väljasõelumisele ja mehhanismide väljatöötamisele nende elluviimise suunal. Üheks võimaluseks sellel teel on arvamuste registreerimine ja nende edasise käigu fikseerimine regulaarselt välja antavates kogumikes. Riigi garantiid tuleks ka määratleda, et ei juhtuks, nagu minu kogemusel – uskusin riigikantselei kutset „Tule ja räägi kaasa“. Koostasime kõikide ministeeriumide osavõtul „Ametikirjavahetuse meelespea“, mida hiljem ei julgenud ükski valitsusasutus oma portaali seada. Ka riigikantselei ja riigiportaal keeldusid. Küll avaldati see kirjutavas pressis.
Hea Kristi! Niisugune on minu tingimus arvamusfestivalist osavõtuks. Ma ei tea, kas te tänavu enam jõuate, aga järgmiseks aastaks ootaks festivali uuendamist. Siis tulen.
