Helerin Väronen.
Juuru piirkonna seitse küla – Järlepa, Pirgu, Lõiuse, Mahtra, Jaluse, Sadala ja Kalda, avaldasid juba eelmisel aastal soovi minna Juuru valla koosseisust üle Kohila valla koosseisu. Toona hääletas Juuru volikogu selle soovi vastu. Pärast Juuru liitmist Raplaga ei ole aga nende külade soov kuhugi kadunud ja selle täitmise nimel astutakse järgmisi samme.
Eelmisel kolmapäeval, 8. augustil oli Kohila vallavanem Heiki Hepner kutsutud Järlepa kultuurikeskusesse Hakuke, kus ta rääkis lähemalt Kohila vallast ja andis vastuseid kohalike küsimustele. Peale Järlepa külaelanike oli kohal ka inimesi kaugemalt, näiteks Pirgust. Hepneri sõnul oli tegemist tutvumiskokkusaamisega, mis kujunes konstruktiivseks asjalikuks aruteluks.
Hepner sõnas, et paljude Järlepa inimeste jaoks on tõmbekeskuseks Kohila, mitte Rapla. Paljud lapsed käivad koolis, lasteaias, huviringides Kohilas ja tööl käiakse Tallinnas. Neid teenuseid aga oleks palju mugavam tarbida, kui neid pakub kodukandi omavalitsus. Kui lapsi peaks Raplasse sõidutama, tuleks Järlepa ja ka teiste külade inimestel teha suurem ring töölesõiduks. Ühistransport läbi Kohila on Hepneri sõnul ka kiirem kui Rapla kaudu sõites. Need on argised mured, mis on inimestes tekitanud soovi kuuluda Kohila valla alla.
Hepner meenutas, et kõik Rapla volikokku kandideerinud nimekirjade esinumbrid ütlesid, et nad arvestavad selles küsimuses külaelanike soovidega, ja ta loodab, et seda seekord ka tõesti tehakse. Hepneri arvates tuleb liitumist kohalikega arutada ja jõuda rahvaküsitluseni. Protsess on olnud pikk, kuid nüüd on aeg sellega tõsiselt tegeleda, enne kui hakatakse koostama arengukavasid ja tegema valdades pikaaegsed plaane. Kohila volikogu arutab seitsme küla liitumise teemat 28. augustil.
Eelmisel reedel, 10. augustil arutati seitsme küla eelnõud Juuru osavallakogus. Meeri Ehandi, kes aktiivse külaelanikuna seisab inimeste soovi eest Kohila vallaga liituda, sõnas, et osavallakogu otsustas Rapla vallavalitsusele edastada Juuru osavallakogu seisukoha seitsme küla haldusüksuse piiride muutmise eelnõule. Külaelanike arvamusküsitlus tehti enne haldusreformi ja ka kogutud allkirjad jäävad sellesse aega. Ehandi loodab, et ühel hetkel jõutakse niikaugele, et saab korraldada uue küsitluse, sest inimeste arvamused võivad olla ajaga muutunud, ja et selle tulemusi võtab Rapla vald kuulda.
Seitse uut küla on Rapla vallale juurde toonud maksuraha, mis Ehandi sõnul on umbes 3 protsenti valla eelarvest. Samas tuleb selle summa eest neisse küladesse ka investeerida. “Nende jaoks on see eelarve, meie jaoks eluküsimus,” sõnas Ehandi ja lisas, et asi on ka enesemääramisõiguses ja ebaõigluse likvideerimises.
Omaette olukord on Mahtra külaga, mille kohta edastas Juuru osavallakogu Rapla vallavalitsusele arvamuse, et see piirkond peab säilima tervikuna Juuru osavalla koosseisus. Teise variandina käidi välja, et Mahtra küla jagatakse ajaloolisteks väikeküladeks ja Mahtra sõja tegevuspiirkond jääb Juuru osavalla territooriumile.
Rapla volikogu esimees Rene Kokk sõnas, et vara on veel mingeid kommentaare anda, kuid ta usub, et mõistlik on korraldada rahvahääletus ja seitsme küla liitumise teemat rahulikult kõigi osapooltega arutada. Kokk ei usu, et 30. augusti volikogu istungil, kus see teema päevakorras on, mingi kindlapiiriline, must-valge otsus kohe tehakse.
