Siim Jõgis / foto: Siim Solman.
Vigala piirkond on tasapisi kerkimas Rapla maakonna droonilennutamise keskuseks. Juba teist aastat järjest toimus Läti külas Elisa Drone Racing liiga üks etapp. Tänavusel hooajal oli see kuues.
Võistlusdroone lennutati Läti külas pühapäeval, 19. augustil. Võrreldes möödunud aastaga oli võistlus läbi teinud selge arengu. Esiteks oli võistlejaid ligi kaks korda rohkem ning teiseks andsid rahvusvahelise mõõtme lätlastest droonilennutajad.
Tegemist on igati vaatemängulise ja futuristliku spordialaga, kus väikesed robotid lendavad põllu peale üles seatud rajal. Neid juhivad piloodid, kes kannavad FPV (first person view – ingl. k.) prille, mille kaudu näevad nad droonikaamera pilti. Spordiala on üsna tundlik peene uduvihma suhtes. Seetõttu venis ka pisut pühapäevase etapi algus.
Võistlejad rääkisid, et vihmaga muutub kaamera lääts uduseks ning siis ei jõua ka prillidesse selge pilt ümbrusest. Elektroonika saab kinni katta ja see vihma ei karda. Ka tuul ei ole võistlusdroonide suur vaenlane, kuid just peene uduvihma tõttu tuli start paarkümmend minutit edasi lükata.
Osalejaid oli pühapäevasel võistlusel neliteist, eelmisel aastal oli neid kaheksa. Võistlus algas treening- ning kvalifikatsioonisõitudega ning tipnes õhtul finaalidega. Juhtus ka seda, et droon lendas vastu mõnda rajaelementi ja läks katki. Selline element võis olla värav või lipud, mille vahelt tuli läbi sõita. Võistlejad oskasid sellega arvestada ning olid kaasa võtnud oma droonile mitu paari tiivikuid.
2017. aastal toimus võistlus samas kohas, aga rada kulges läbi ühe vana laudahoone. Tänavu otsustati paigutada rada ainult põllule. Laudahoone akende ja uste vahelt läbi lendamine oli liiga kitsas ja ohtlik. Üks võistleja, Tanel Tambu rääkis, et kokkupõrkeid rajaelementidega tuleb ikka ette, aga kokkupõrked droonide vahel on pigem harvad. Kuigi droonid lendavad rajal samal ajal koos, need tavaliselt üksteisele ette ei jää. Kui kokkupõrkeid ette tuleb, siis tavaliselt mõnes raja kitsamas lõigus, takistuste läbimisel.
Igal võistlejal oli aega kaks minutit, et oma drooniga läbida võimalikult palju ringe. Parima tulemuse sai kirja see, kes oma drooni kõige kaugemale suutis lennutada ja enim ringe kirja sai. Tambu rääkis, et kaks minutit on optimaalne aeg, sest droonide akud ei pea palju rohkem vastu. Võistlusdroonid on küllaltki väikesed. Kindlasti väiksemad kui näiteks fotodroonid.
Võisteldi kahes kategoorias – Open-klassis ja põhiklassis. Nende vahe seisneb droonide kaalus. Põhiklassis võistelnud droonide maksimaalne kaal oli 150 grammi. Open-klassis võisid võistelda kuni 800-grammised droonid, aga tegelikult olid need kõik kergemad kui pool kilogrammi.
2017. aasta augustis toimunud esimest võistlust Läti külas võib pidada ka Vigala drooniringi alguseks. Seda veab Vana-Vigala põhikooli poiste tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ott Jeeser. Nüüd on juba aasta aega koos käidud ja droone ehitatud. Pühapäeval ei olnud võistlejate seas veel ühtegi Jeeseri õpilast. Ta ütles, et nii kaugele pole lihtsalt jõutud. Küll aga aitasid Jeeseri õpilased paar päeva enne võistlust Läti külas muru niita ja rada ette valmistada. Samuti oli osa neist kohal pühapäeval pealtvaatajatena.
Jeeseri sõnul käis drooniringis möödunud õppeaasta jooksul kümme kuni viisteist õpilast. Sarnased drooniringid toimivad ka mujal Eestis, näiteks Sauel. Tanel Tambu avaldas lootust, et just sellistest ringidest kasvavad välja järgmised piloodid, kes drooniralliga tegelema hakkavad.
Videoklippe pühapäevasest võistlusest on võimalik vaadata sotsiaalmeedia vahendusel Elisa Drone Racing League Facebooki lehel. Võistluse tulemused on internetis üleval aadressil http://hobizonedrl.livefpv.com/.
