-13.2 C
Rapla
Esmaspäev, 6 dets. 2021

Vabaduse Tammepärja aumärgi pälvisid ka Raplamaa inimesed

Siim Jõgis / foto: Aare Hindremäe.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnustas reedel, 31. augustil Vabaduse Tammepärja aumärgiga inimesi, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasiandmisel. Samuti neid, kes on osalenud vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises. Aumärgi saajate seas oli ka Rapla maakonna inimesi.

Pidulik tseremoonia leidis aset Rahvusooper Estonia kontserdisaalis. Tegemist oli esimest kord toimunud sündmusega. Justiitsminister Reinsalu avaldas lootust, et sellega pannakse alus traditsioonile, kus 31. augustil tähistatakse Vaba Eesti päeva. Põhjus seisneb selles, et just 31. augustil 1994. aastal lahkusid Eesti pinnalt viimased Venemaa Föderatsiooni sõjajõud, kes olid jäänud siia okupatsiooniajast.
Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas oma kõnes, et okupatsiooniaja Eesti ajalugu ei ole vaid repressioonide ja argielu ajalugu. „Selle ajaloo särav lehekülg on leppimatu, okupatsiooni esimestest päevadest alanud vastupanu võõrastele võimudele. Just tänane päev, Vene okupatsioonivägede Eesti pinnalt lahkumise päev, on sümboolne kuupäev, kus saame tähistada eesti rahva võitu,“ ütles Reinsalu. „Täna mälestame neid mehi ja naisi, poisse ja tüdrukuid, kes selles võitluses andsid oma elu. Ja täna annetame 129 Vabaduse Tammepärja aumärki neile meestele ja naistele, kes on osalenud võitluses Eesti vabaduse eest ja kes on seda võitlust uurinud ja mälestust jäädvustanud. Olgu 31. august okupatsioonivägede maalt lahkumise päev Eestis patrioodi päev, kus austame kõiki relvastatud ja relvastamata võitluses osalenuid,“ sõnas justiitsminister.

Väärikas autasu

Tähelepanuväärne oli see, et aumärgi saajate seas olid Eesti kaitselahingutes osalenud veteranid, üks Raua tänava lahingu veteran ning soomepoisid. Raua tänava lahing oli 1940. aastal juunipöörde ajal toimunud relvakonflikt Eesti sidepataljoni ja NSV Liidu okupatsioonivõimu vahel. Samuti olid aumärgi saajate seas endised metsavennad, vastupanuvõitlejad ja õigusvastaselt represseeritud.
Toomas Tõnisson pälvis Vabaduse Tammepärja aumärgi metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest. Ta sõnas, et praegu veel ei oska öelda, mida see tunnustus tema jaoks täpselt tähendab. “Pean veel enda jaoks läbi mõtlema, mida see tegelikult tähendab. Tegemist on väärika asjaga.” Sellisel tasemel ei ole Tõnissoni varem metsavendade ajaloo uurimise eest tunnustatud. Huvi ajaloo vastu on tal enda sõnul olnud lapsest saati. Juba nõukogude ajal sai ta teada mitme metsavendade punkri asukoha. Toona oli see küll vaid üks huvi paljude seas.
“Minu isa oli natuke aega metsavend. Onu ja onunaine olid poliitvangid. Aga iseenesest ei ole see midagi erilist, sest igas Eesti peres võib mingeid seoseid leida,” rääkis Tõnisson. Vabaduse Tammepärja aumärgi pälvimine ei muuda tema jaoks selles suhtes midagi, et huvi ja uurimine jätkuvad.

Käntu lahingu aastapäev

Sarnaselt Tõnissoniga pälvis ka Sulev Hatto Vabaduse Tammepärja aumärgi metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest. “See on minu jaoks suur tunnustus. Oleme Vigalasse kambaga mitu ausammast üles pannud. Üks ei tee midagi ära, see on meeskonnatöö. Oleme teinud seda koos meeskonnaga,” rääkis Hatto. Sellesse seltskonda kuulub tema sõnul nii kaitseliitlasi kui ka Eesti endiste metsavendade liidu liikmeid. Õla panevad alla kohalikud külamehed, et kui vaja, siis traktoriga mõni kivi kohale tuua.
Nende järgmine sündmus on 14. oktoobril Vana-Vigala lähistel, kus peetakse Käntu lahingu aastapäeva. Seda sündmust organiseerib Aimar Maiste.
Huvi metsavendluse vastu tekkis Sulev Hattol selle kaudu, et tema vanaonu oli metsavend. “Oskar Roosi on üks vana veteran. Tema ja vanaonu viisid mind esimest korda Põrgupõhja punkri juurde. Mina hakkasin seda punkrit tühjaks kaevama ja hoidsin sealt leitud asju enda käes. Siis avanes võimalus need välja panna. Osa neist läksid muuseumisse ja osa on veel sealsamas ausamba juures. Neid tuleb siiamaani veel välja.
Ajalugu on mind lapsest saati huvitanud. Nii Vabadussõja, metsavendluse kui ka Teise maailmasõja ajalugu,” rääkis Hatto ning lisas, et selle temaatikaga plaanib ta tegeleda nii kaua kui tervist jagub.

Rapla maakonnaga seotud või siit pärit inimesed, kes pälvisid justiitsminister
Urmas Reinsalult Vabaduse Tammepärja aumärgi

Martin Andreller, metsavendade ajaloo kogumise ja tutvustamise eest
Hans Hatto, metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest
Sulev Hatto, metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest
Martin Herem, metsavendluse uurimise ja talletamise eest
Manivald Kasepõld, Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise ning noorsoo isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamise eest
Sven Soomets, metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest
Heldur Toomet, Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise eest
Toomas Tõnisson, metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised