Tõnis Tõnisson / foto: erakogu.
25. augustil tähistasid Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaare eestlaste kultuuriseltsid Jaltast, Simferopolist ja Sevastopolist Eesti kultuuripäevaga Pervomaiskoje (krimmi-tatari keeles Džurtši) küla asutamise 155. aastapäeva.
Ürituse korraldasid Krimmi Vabariigi riiklik „Rahvaste sõpruse maja”, Pervomaiski rajooni administratsioon ja Krimmi Eesti Selts. Külalisteks olid palutud esindajad Peterburi ja Harkovi eestlaste seltsidest ning Kodu-Eestist.
Eestist olid sel puhul Krimmi sõitnud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse tegevjuht Liina Miks, ühiskingituse „EV 100 igas külas” Raplamaa koordinaator Aare Hindremäe ning rahvamuusikud Marju Varblane ja Viivika Kooser. Võib öelda, et see oli Krimmi annekteerimise järel esimene Eesti Vabariiki esindav seltskond. Igaüks tuli küll omal käel, aga eesmärk oli üks: viia Eesti Vabariigi suure juubeli kaja ka sealsete eestlaste ja nende järeltulijateni.
Kultuuripäeva kontserdil, mille avasid rahvamuusikud Eestist, astusid üles kohalikud tantsuansamblid Rukkilill ja Pääsuke ning samuti Krimmis elavate mordvalaste ja saksa seltsi isetegevuskollektiivid.
Liikumise „EV 100 igas külas” peatoimkonna nimel esinenud Aare Hindremäe oli Krimmi kaasa võtnud Eesti 100 mälestustahvlid, mis jäid meie riigi juubelit meenutama Sevastopoli ja Kontši-Savva (praeguse nimega Krasnodarka) eesti kultuuriseltsides. Džurtši külale annetatud tahvel võeti hoiule aga kohalikus koduloomuuseumis, sest eestlaste esindust seal praktiliselt enam ei ole.
Eesti Tare on hävimas
Ka muudes eestlaste asundustes on kunagiste asunike järeltulijad kadumas. Koos sellega on ohus ka nende kultuuripärand. Üsna masendavas olukorras on Kontši-Savva külas asuv Eesti Tarena tuntud seltsimaja. Korduvalt Krimmis käinud inimesena tunnistas Aare Hindremäe, et praegu on kunagisse lasteaiamajja asutatud eesti kogukonna keskuse seisund tõesti kriitiline. Esmajoones vajaks kiiret remonti maja lagunenud katus, sest vastasel juhul on vihmakahjustuste tõttu hävimas kõik see, mida aastatega kohalikest eesti peredest Eesti Tarre on kogutud. Seal on tarbeesemeid, tööriistu, fotoalbume ja palju muud, mille kadumine jätaks meid ilma ühest olulisest tükist eestlaste ajaloos.
Katusega võrdväärselt kriitilises olukorras on kogu elektrisüsteem, mille kasutamine ei olegi enam võimalik. Aare Hindremäe hinnangul oleks juba praegu vaja vähemalt 4000 euro suurust süsti, et kõige hädapärasemad tööd ära teha. Hindremäe kinnitab, et eelnimetatud summat ei ole kohalikel endal mitte kusagilt kokku korjata. Väidetavalt ei saavat Eesti Tare hoone remondis osaleda ka kohalik külanõukogu. Sellepärast vaadataksegi abipalves Eesti poole.
Esialgu on abivalmilt reageerinud ainult EKRE poliitik, Riigikogu liige Jaak Madison, kes alustas märtsikuus Eesti Tare remondi tarbeks rahakogumise aktsiooni. Paraku ei ole tal seni õnnestunud veel Krimmi pääseda. Ukraina ei soostunud talle selleks luba andma ja nii on ta rääkinud Vene viisa kasutamise võimalusest.
Madisoni plaan on kaasa toonud teravat kriitikat. IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder on öelnud otse: Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaare külastamine on vastuolus Lääne sanktsioonipoliitikaga, mis on esile kutsutud just Krimmi okupeerimise pärast. Ka Riigikogu välispoliitika juht, reformierakondlane Marko Mihkelson on kinnitanud, et Venemaa poolt okupeeritud ja annekteeritud Krimmi poolsaare külastamine on arusaamatu ja vastuolus rahvusvahelise sanktsioonipoliitikaga.
Mälestustahvlid Eesti piiridest kaugemale
Käesoleval aastal on Eesti juubeli korraldustoimkonna liikmed ja vabatahtlikud paigaldanud mälestustahvleid „EV 100 igas külas” kodumaast kaugemale paikadesse, kus elab rohkem eestlasi. Suurem hulk välismaale viidud plaate on leidnud oma koha Venemaal, koos augustis Krimmis üle antutega on Eesti Vabariigi juubelitähis 14 asulas, mis asuvad Krasnojarskist Siberis Naltšikini Kabardi-Balkaarias. Torontosse Kanadas on viidud üks plaat ja muud olulised eestlaste püsivad elupaigad üle kogu maailma ootavad alles märgistamist.
