Iga-aastane täiskasvanud õppija nädal kulmineerub 26. oktoobril Tallinnas XXII täiskasvanuhariduse foorumiga. TÕN-i Raplamaa tänuüritus on aga juba homme, 25. oktoobril Kehtna kutsehariduskeskuses. Kutsutud on kõik tänavused nominendid.
AASTA ÕPPIJA
Rapla vald
Aleks Sõber, Salutaguse Pärmitehas AS, esitaja Sven Kornak, Kehtna KHK ehitusvaldkonna juht
Kaidi Mikkus, Saue Production OÜ, finantsjuht, esitaja Triin Jakk, SA RAEK ettevõtluskonsultant-projektijuht
Kristjan Voolaid, Maanteeamet, kasutajatugi, esitaja Merilin Reino, Rapla Korvpallikooli meedia- ja turundusjuht
Astrit Straih, Meie Pubi Raplas, klienditeenindaja, esitaja Sven Kornak, Kehtna KHK ehitusvaldkonna juht
Kati Kalda, Rapla Vesiroosi gümnaasium, õpetaja, esitaja Edvig Saidla, Rapla Vesiroosi kooli õppealajuhataja
Katrin Klaebo, Bauagent OÜ, juhatuse liige, esitaja Kaidi Mikkus, Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ
Ene Kamp, Ene Kampi kosmeetikasalong, õde-kosmeetik, esitaja Kristi Kamp, tütar
Elliko Konno, Eesti Töötukassa Raplamaa osakond, karjäärinõustaja, esitaja Ilvi Pere, Eesti TK Rapla osakonna juhataja
Anu Puhkan, lõpetas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, kultuuritöötaja, esitaja Reelika Berg, tütar
Kristjan Paju, Juuru Eduard Vilde kool, õpetaja, esitaja Karoline Laurits, Manpower OÜ, andmesisestaja
Sigrid Kressel, FIE, pehmemööbli valmistaja, esitaja Robin Kressel, õpilane
Sigrid Varik, Arca Nova OÜ (Majatehas), sekretär, andmesisestaja, esitaja Kaidi Mikkus, Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ
Margit Tepper, Hansaliinid Rapla, bussijuht, esitaja Urve Pregel, Kehtna KHK administraator
Piret Esnar, Rapla vallavalitsus, eripedagoog-logopeed, esitaja Hele-Mai Truuts, Kabala raamatukogu juhataja
Liina Põldra, Arca Nova OÜ, juhi abi, esitaja Heleri Vallimägi, Järvamaa KHK
Liivi Metsallik, Araalia OÜ, massöör, esitaja Nele Metsallik-Satsi, tütar
Kohila vald
Ragnel Teede, FinEst-Hall, hallide paigaldaja, esitaja Tessi Ilustrumm-Press, Kohila noortekeskuse juhataja
Jürgen Niit, Salava Grupp OÜ, tisler, esitaja Ülle Viitkar, Rapla RG õpetaja
Margit Miller-Vilbo, SA Innove, e-testide korralduse spetsialist, esitaja Kaidi Mikkus, Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ
Märjamaa vald
Rasmus Laatspera, Rasmuse Plekitööd OÜ, ettevõtja, esitajad Janne Muuli, Epp Klimenko, Haapsalu KHK
Kehtna vald
Pedro Pregel, Pädaste mõis, kelner-teenindaja, esitaja Urve Pregel, Kehtna KHK administraator
Oksana Kurvits, Kehtna Mõisa OÜ, kanala juhataja, esitaja Kristi Luik, Rapla TG õppejuht
AASTA KOOLITAJA
Rapla vald
Ain Mihkelson, Kasvu Labor OÜ, juhatuse liige, coach ja mentor, esitaja Triin Jakk, SA RAEK ettevõtluskonsultant-projektijuht
Aini on paljud alustavad ettevõtjad kiitnud ja temaga asjade arutamisest kasu saanud. Mentorklubisse tulles on Ain öelnud järgmist: „Soovin anda tagasi oma senise karjääri jooksul kogutud teadmisi ja kogemusi Rapla maakonna juhtidele. Tahan seeläbi aidata kaasa Rapla maakonna inimeste elujärje parandamisele. Aitan muuta Rapla maakonna ettevõtjate tegevuse jätkusuutlikuks järgmiste põlvkondade jaoks, nii et siin oleks ka 100 aasta pärast hea elada.”
Ain julgustab teisi oma vaiksel moel püüdlema suurte unistuste poole ning nende poole sammuma. Tema tegevus toetab just õppija vaimset tasakaalu, õpetab eesmärke seadma ja endas selgusele jõudma. Samuti paremini aega planeerima ja enda ümber toimuvat tähele panema. Ain on rahulik ja sügavmõtteline. Ta ise ütleb, et ta aitab inimestel „kasvada”.
Aini sulest ilmus just raamat „Ümberpööratud pahupidi”. Ta on osalenud mentorina SA RAEK korraldatud ettevõtjate mentorklubis juba kolmel hooajal, mille raames toimuvad pidevalt koolitused nii mentiidele kui ka eraldi mentoritele.
Aivar Arak, Hagudi põhikooli vabaaja keskuse juhataja, esitaja Margit Kuhi, MTÜ Loomeruum
Aivar Arak on läbi aastate õpetanud täiskasvanuid huvilisi rahvakannelt mängima ning andnud sellega oma panuse rahvakandle kestmisele maakonnas. 2018. aastal viis Aivar Loomeruumis läbi rahvakandle algõpetuse kursuse, millest võttis osa 10 inimest. Kursus kutsuti ellu ja rahastati Eesti Pärimusmuusika Keskuse koduõppe programmi toel. Aivar on pidevalt osalenud koolitustel ja õppepäevadel, et koolitada lapsi ja täiskasvanuid rahvakandle alal.
Koolitusel osalevad täiskasvanud ütlevad, et on soovinud kunagi õppida seda pilli ning nüüd viivad oma unistusi ellu ning selle kaudu toimub suur areng nende eneseteadvuses ning oskustes. Pilli õppimine suurendab inimese enesekindlust ning annab palju uusi teadmisi rahvakultuuri valdkonnas.
Kristi Luik, Rapla täiskasvanute gümnaasiumi õppejuht, õpetaja, esitajad RTG direktor, RTG hoolekogu liikmed
Kristi oskab täiskasvanud õppijatele individuaalselt läheneda ja nendega hakkama saada. Tema panus täiskasvanute haridusse, eelkõige Raplamaal, on märkimisväärne. Kristi tegeles aktiivselt selgitustööga valla rahvasaadikutele, hariduskomisjoni ja vallavalitsuse liikmetele, et täiskasvanud õppijale on vajalik ning sobiv õppevorm Rapla täiskasvanute gümnaasiumi jätkamine iseseisva haridusüksusena.
Kristi Luik on RTG õppejuht, õpetaja. Ta annab inglise keele, muusikaõpetuse, karjääriõpetuse ja inimeseõpetuse ainetunde nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Lisaks on ta õpetajate esindaja RTG hoolekogus, kus täidab aseesimehe ülesandeid. Tallinna Ülikooli avatud ülikoolis on Kristi Luik lektor, kes koolitab nii töötavaid kui ka alles väheste kogemustega alustavaid õpetajaid praktiliste tööde ja uurimistööde valdkonnas. Vajadusel koolitab teiste täiskasvanute gümnaasiumite kolleege, sest omab ka täiskasvanute koolitaja kutset (tase 6).
Kristi on tervist edendavate koolide võrgustiku aktiivne liige ja eestvedaja tervist edendavate töökohtade võrgustikus ning teeb koostööd Tervise Arengu Instituudiga koolituste korraldamisel Raplamaal. Ta osaleb Raplamaa pedagoogide ainesektsioonide töös ja kuulub ka Eesti täiskasvanukoolitajate kogukonda ja Õpetajate Ühenduste Koostöökoja võrgustikku.
AASTA ÕPPIJASÕBRALIK TÖÖANDJA
Märjamaa vald
Varbola lasteaed-algkool, esitaja Lea Rau, Varbola LA-AK
Varbola aedkoolis arvestatakse tööalase täiendkoolituse kavandamisel pedagoogide kvalifikatsiooninõudeid, õppeaasta juhtlauset ja eesmärki, eelmisel õppeaastal esile kerkinud probleeme, personali vajadusi ja soove.
Kooli tegevused näevad ette süsteemset ja järjepidevat osalemist projektides (nt eTwinning) ning konkurssidel (nt Robotex), sh ka oma koolis digitöötubade läbi viimist. Panustatakse õpetajate digioskuste arendamisse. Eesmärk on tutvustada innovaatilisi lahendusi nii kogukonnale kui ka haridusvaldkonnas üldiselt.
Aedkoolis soositakse erialast arengut. Positiivne suhtumine ja paindlikkus töögraafikute koostamises on aidanud kaasa tasemeõpetes osalemisele. Kogu põhipersonal osaleb igal aastal asutusesisestel koolitustel ja vastavalt vajadusele muudel täienduskoolitustel. Aedkooli haridustehnoloog tegeleb pedagoogide digipädevuste arendamisega, kus pedagoogid õpivad tundma erinevaid digiõppe meetodeid ja keskkondi. Traditsiooniks on saanud töötajate motiveerimine ühise väljasõiduga õpetajate päeval ja õppeaasta lõpetamisel.
Muutuste juhtimisel keskendutakse kogemuste vahetamisele ja üksteiselt õppimisele. Aprilli esimesel nädalal olid aedkoolis külas Märjamaa valla Sipa-Laukna lasteaia õpetajad. Kokkusaamise eesmärk oli tutvustada nutivahendite kasutamist igapäevases töös lastega. Pärast avatud tegevusi istuti vestlusringis ja tutvuti varem tehtuga videote ja pildimaterjali kaudu. Aedkooli õpetajad said teadmise, et neil on oskused ja teadmised, mida on võimelised teistelegi õpetama.
Kooli lastevanemate seas on populaarseks saanud teist õppeaastat toimuvad igakuised vestlusringid, kus lastevanematele antakse infot aedkooli tegevuse kohta ja ka muudatustest haridussüsteemis üldisemalt.
Kohila vald
Kohila gümnaasium, esitaja Meeri Ehandi, Kohila valla haridusnõunik
Iga töötaja individuaalse arengu rõhutamiseks on välja töötatud personaliga arenguvestluste läbiviimise süsteem, mille käigus kaardistatakse järgnevaks aastaks töötaja koolitusvajadus. Suuremat ühiskoolituse vajadust näeb kool oma arengukavas hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste paremaks kaasamiseks tavaklassidesse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas. Rõhuasetus on lühendil VOSK (võta oma seade kaasa). Viimasega soovitakse õpetajates kujundada arusaam, et tänasel päeval on praktiliselt kõigil oma nutiseadme näol olemas tööriist, mida õppetöös kasutada. Tarvis on vaid õpetajate valmisolekut, pädevust, seda tegevust suunata ja toetada.
Ühe tähtsa eesmärgina on arengukavas sõnastatud kogemusõpe kolleegilt kolleegile. Koolis julgustatakse õpetajaid osalema kolleegi lahtistes tundides. Lisaks näeb arengukava ette toetada õpetajate osalemist rahvusvahelistes projektides, mis samuti liigitub kogemusõppe alla.
Koolis on välja töötatud mentorite süsteem. Mentorite töö on kooli poolt tasustatud. Vajadusel võimaldatakse mentoritele vajalikku koolitust.
Kolmas lähenemissuund on motivatsioonikoolitused.
Kool on panustanud keskkonnahoidu ja rohelisse mõtteviisi, kirjutades mitu edukat projektitaotlust “Kohila Gümnaasium – roheline kool” Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK).
Kohila gümnaasium on õpilaste arvult kasvav kool. Seepärast on viimastel aastatel olnud suur vajadus täiendavate klassiõpetajate järele ja leidnud lahenduse inimesi ümber õpetada. Mitmed õpetajad on varem olnud näiteks alushariduse pedagoogi taustaga, kes on kooli tööle võetud ja samal ajal õppima suunatud. Kool toetab selliseid õppijaid igati.
Rapla vald
OÜ Fleur, esitaja Katrin Parik, OÜ Fleur kosmeetik
Iluvaldkonnas töötamise eelduseks on pidev koolitamine, sest see valdkond on pidevas arengus. Ettevõttes on väga oluline töötajate pidev uute suundadega kursis hoidmine ja eneseareng.
Pärast kohapealset juhendamist ja väljaõpet suunatakse uued töötajad edasi erialastele koolitustele vastavatesse koolitusfirmadesse. Alati on sama eriala töötaja ka tugiisik, kelle käest saab küsimuste tekkimisel abi ja toetust.
Lisaks erialastele koolitustele on töötajatele ette nähtud ka ettevõttesisesed teeninduse, tervishoiualased ja tööohutuskoolitused. Iga inimesega personaalselt vesteldes selgitatakse välja konkreetsed koolitusvajadused eelolevaks aastaks. Ettevõte soovitab ja suunab ise töötajaid vajalikele koolitustele ning korraldab ka erinevaid koolitusi kohapeal, et inimesed ei peaks kaugemale sõitma.
Töötajatel on võimalik ka ise pakkuda välja neid huvitavaid koolitusi, kuhu nad minna soovivad. Tasulistest koolitustest maksab firma poole kinni.
Töötajad on saanud osaleda ka väliskoolitustel Baden-Badenis, Pariisis ja Valencias.
AASTA ÕPITEGU
Rapla vald
SA RAEK, esitaja Triin Jakk, SA RAEK ettevõtluskonsultant-projektijuht
Rapla mentorklubisse on oodatud ettevõtjad, kelle ettevõtte vanus on kuni kolm aastat, erandkorras ka kauem tegutsenud ettevõte. Eeskätt on osalemise eelduseks, et mentii on motiveeritud osalema kõikidel koolitustel, suhtlema aktiivselt mentorite ja teiste mentiidega (ka mentorklubi välisel ajal), sest eesmärk on arendada enda isikut ning seeläbi ettevõtet tervikuna.
Mentorklubis saab alustav ettevõtja pidada nõu kogenud ettevõtjaga, osaleda ettevõtlusalastel koolitustel ja laiendada oma kontaktvõrgustikku. Mentorprogrammis on nii mentor kui ka mentii kaasatud uute teadmiste hankimise, kontaktvõrgu laiendamise ning vastastikuse kogemusega rikastamise põnevasse protsessi.
Mentorklubi koolituspäevad teeb põnevaks ka see, et koolitused on alati erinevas paigas koos mõne ettevõtte külastusega ja professionaalsete koolitajatega. Mentorklubi lõpetavad enamjaolt kõik koolitusprogrammiga liitujad, väljalangemise protsent on väga väike.
Mentorklubiga liitujad ja selle programmi läbinud alustavad ettevõtjad on saanud juurde palju julgust ja entusiasmi arendada ja üles ehitada oma ettevõte jätkusuutlikuks ja toimivaks ettevõtteks. Piirkonnas tekib uusi tugevamaid ettevõtteid, kes arendavad oma ettevõtet teadlikumalt. Tekivad uued tööandjad, uued töökohad, maksutulu piirkonnale, vastutustundlikumad ettevõtjad, ühiskondlikud tegevused, projektides osalemine. Piirkonda tekivad uued ja puudu olevad teenuste pakkujad. Luuakse uusi tooteid.
Rapla täiskasvanute gümnaasium, esitajad Illi Smolina, Kristi Luik, RTG vilistlased
RTG võimaldab täiskasvanutel lõpetada õpingud nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Sellega seoses suurenevad võimalused tööturul. Kõigi õpilastega tegeletakse individuaalselt, õppekorraldus on paindlik ja iga õppijat arvestav. Õpetajad on väga toetavad ning innustavad pingutama. Paljud lõpetajad lähevad edasi õppima, kas kohe või mõne aja möödudes ja kõigist lõpetajatest on saanud tublid inimesed nii tööl kui ka pereringis.
Rapla ja Raplamaa vajab täiskasvanute gümnaasiumit, sest palju on neid, kellel on haridustee pooleli jäänud ja kes soovivad seda jätkata. Täiskasvanutel on oma soovid, kuidas ja kus õppida ning tänane RTG seda pakub. Ka siis, kui õppida soovijal on aastaid eelmistest õpingutest möödas, julgustatakse õppima asuma, aidatakse järele ja see annab indu alustatu lõpetada.
Õppetöö on väga paindlik, arvestatakse kõike seda, mida õpilane on varem õppinud või mis kursustel-töötubades osaleb. Viis aastat on koolis toiminud kombineeritud e-õpe ja kogemusi selles osas jagatakse teiste sama süsteemi koolidega. Õpetajad täiendavad ennast pidevalt ja on uuendusmeelsed ning proovivad uusi meetodeid rakendada ka täiskasvanute õppes. Toimuvad korrapärased ja vajalikud õppekäigud, mis rikastavad õppijate silmaringi ja avardavad maailmavaadet ning on seotud õppekava ja erinevate pädevustega ning lõiminguga. Toimib koostöö ja ühiselt minnakse võiduka lõpuni. Ka neid, kes jäävad teistest veidi rohkem maha, ei hüljata, vaid tehakse individuaalsed tööplaanid ja korraldatakse individuaalsed kokkusaamised aineõpetajatega.
2018 lõpuks võeti vastu seadus, mis ütleb, et täiskasvanute õppes ei lahutata põhikooli gümnaasiumist ning kooli vaadatakse tervikuna ja põhikoolis õppivatel õppuritel on ka edaspidi võimalus õppida täiskasvanute gümnaasiumide juures. Loodetavasti mõeldakse Rapla vallas ja maakonnas tervikuna rohkem täiskasvanutele mõeldud haridusele nii formaalses kui ka mitteformaalses mõttes. Püütakse asju enne otsustamist erinevate osapooltega läbi rääkida, ollakse avatud ning tehakse koostööd.
Raplamaa võib uhke olla, et RTG on oma pika ajaloo jooksul suutnud koolipinki tuua igal aastal üle saja täiskasvanu, kel koolitee mingil põhjusel pooleli jäänud ja kes nüüd tänu pakutud paindlikule õpivõimalusele on kooli lõpetanud. Haritud inimesed tulevad oma elukorraldusega hästi toime ja ei oota abi kogukonnalt, ühiskonnalt.
Märjamaa vald
Edith Alasi, Laukna raamatukogu ”Sõprade ring”, esitaja Karin Niklus, Rapla keskraamatukogu
Edith Alasi eestvedamisel on Lauknal alustanud tegevust Raamatukogu Sõprade Ring. Edith on väikses külas leidnud üles inimesed, kes tahavad koos õppida ja tegutseda. Lähtutud on kohalike inimeste huvidest ja vajadustest. Raamatukogu Sõprade Ringi eestvedamisel on korraldatud elanikele loenguid, töötube, koolitusi. Edith on tutvustanud kogukonna eakamatele sotsiaalmeedia võimalusi, jaganud infot lähikonnas toimuvate ettevõtmiste kohta ning innustanud inimesi neis osalema.
TÕN-i raames toimunud koolitused on äratanud huvi ja motiveerinud inimesi jätkama enesetäiendamist. Laukna raamatukogu on väikeses kogukonnas ainuke koht, mis pakub võimalusi kooskäimiseks ja ühiseks tegevuseks. Edithi ettevõtmised on kantud soovist anda enda poolt kogukonnale võimalus enesearenduseks ja huvitegevuseks.
Raamatukogu teeb koostööd Sipa-Laukna lasteaiaga, Kullamaa koguduse ja keskkooliga. Inimesed on aru saanud, et ei õpita ainult koolis käies, vaid ka üksteisega suheldes ja ühistes ettevõtmistes. Õpiteo raames on pakutud eri vanuses inimestele võimalusi elukestvaks õppeks ja toetatakse seeläbi nende hakkamasaamist elus.
Russalu toiduklubi Pliidiliisud, esitaja Joosep Laaser, Russalu külavanem
Russalu külakeskuse juures tegutseb Pliidiliisude toiduklubi, mille tegevuse põhiliseks sisuks on olnud kohalikku toidukultuuri arendavad, täiustavad ja levitavad koolitused ja töötoad.
Koolituste puhul peetakse silmas, et võimalikult palju kasutatakse kohalikku toorainet, püütakse vältida sünteetiliste e-ainete kasutamist, võimalusel kasutatakse piirkonna, kultuuripärandiga või kogukonna parimate praktikatega seonduvaid retsepte ja valmistamismeetodeid. Jälgitakse, et toiduvalmistamise protsess oleks keskkonnasõbralik ja arvestaks tervislikkuse põhimõtteid. Ja et parimad oskused ja uued ideed piirkonnas ning tooraine ei läheks raisku, vaid saaks parimal ja maitsvaimail moel ära kasutatud.
Russalu toiduklubi Pliidiliisude koolitustel saab osalejaid kokku lugeda juba sadades, lisaks on Pliidiliisud ise hea näide sellest, kuidas hobitegevusest on kujunenud omaette tegevusala nii toidukoolituste, veebikokaraamatu kui ka toidu valmistamisega (sh kinkepakendis maitseainesegud, mis on müügil Väärt Raplamaa Toote poes). Kõikidel toiduklubilistel on oma eriala ja amet olemas, aga toiduklubi on see koht, kus kokku saada, end täiendada ning ühistegevuse käigus maitsvaid tulemusi looma õppida. Koolitatud on 185 inimest, lisaks pakutakse tellimisel töötubasid ja on osaletud erinevatel sündmustel (avatud talude päeval 2017 maitses Pliidiliisude kätetööd ca 200 inimest.)
Veebikokaraamat: https://russalukeskus.wixsite.com/pliidiliisud.