25. oktoobril toimusid Lätis Jelgava lähistel Vilce vallas Läti künnimeistrivõistlused. Võistluste peakorraldaja oli põllumeeste ühistu LATRAPS. Läti künnimeistriks pärjati Kehtna valla kündja Kaspar Järvala.
Aigars Laurinovičs LATRAPSist sõnas, et nende võistluse eesmärk on künni kui ühe olulisema maaharimisviisi propageerimine. „Künnivõistlust oleme korraldanud juba viis aastat. Siiani on olnud võistlejaid vaid Lätist. Tänavu aga on mul väga hea meel selle üle, et ka Leedust osales kaks võistlejat ja Eestist üks,“ sõnas Laurinovičs. Kokku oli võistlemas 15 künnimeest. Eestlaste rõõmuks võitis tavaatrade klassi ja Läti künnimeistri tiitli meie tuntud künnimees Kaspar Järvala.
Kaspar Järvala, kes võistles oma künnitraktoriga FIAT ja Kvernelandi adraga, saavutas võistluse võidu Läti künnimeeste Jānis Dombrovskise ja Rokas Kanapeckase ees.
Rodnas OÜ juhti, omanimelist künniklubi vedavat Kaspar Järvalat üllatas eelkõige see, et kogu võistluse korraldus oli suurepärane ja sujuv. „Läti korraldus võlus, sa lihtsalt tundsid, et abi on kogu aeg olemas ja eestlasena ma tundsin, et ma olen oodatud. Pärast võitu pakkusid korraldajad, et ma võiks esindada Lätit kündmise maailmameistrivõistlustel.
Kui meie ekspresident võttis Lätist naise, siis miks ei võiks Eesti kündja esindada Lätit kündmise maailmameistrivõistlustel. Mina olen öelnud, et mina ja mu seltsi liige, künnimees Priit Puuorg enam edaspidi Eesti künnivõistlustel ei künna – me ei ole rahul siinse hindamissüsteemiga, nii võib Lätist saada meile väljund, kus oma künnioskust ja -tahet saame 100% rakendada,“ sõnas Järvala.
Siiski on see, kas meie kündja saab Lätit esindada, lahtine, sest sellist lahendust pole künnivõistluste ajaloos olnud. „Nüüd on järgmine küsimus see, kas maailma künniorganisatsioon üldse lubab sellist lahendust, kus Läti künniorganisatsioon paneb mittelätlase, kuigi nende meistritiitli omaniku, oma riiki esindama. Seda teemat on arutatud, aga kuna sellist olukorda, kus teise riigi kündja võidab riiklikud võistlused, pole olnud, siis tuleb sel teemal alles tööd teha,“ selgitas Järvala.
Läti võistlustel käis mees oma kulu ja kirjadega
Harjutuspäevale Järvala kahjuks ei jõudnud, sest oli võistlustele eelnenud päevadel haige. Kohale jõudes tuli peaaegu kohe minna päris võistluskündi tegema. Künti kõrrepõldu ja enamikul võistlejatest olid n-ö standardadrad, kus midagi ümberehitatud ei olnud. Nii oli meie künnimehe võistlustraktor ja ader pidevalt lätlaste huviorbiidis.
„Nii see tõesti oli, siin ei seganud ka keelebarjäär – iga huviline sai vastused, mida ja miks ma oma masina juures olen teinud. Ka üllatas mind publikurohkus, kes rõõmsalt võistlusele kaasa elas,“ rääkis Järvala ja lisas, et enne võistluspäeva oli vihma kallanud, aga võistluse ajal oli kuiv ja sai rahulikult künda. „Muld, mida kündsime, meenutas mulle Lõuna-Eesti liiv-savimuldasid, selliseid pigem savikaid ja kivivabu.“
Ühe apsakana tõi Kaspar Järvala välja selle, et polnud piisavalt kodutööd teinud ja arvas, et nii nagu maailma künnimeistrivõistlustel, ei tohi ka Lätis avavao künnil kasutada sihitikke. Aga võta näpust, nii see siiski ei olnud. „Mina oma sihitikke kaasa ei võtnud. Seal aga selgus, et tohib oma sihitikke kasutada. Tikud, mis mulle siis kärmelt välja otsiti, olid vaevalt 1,5 meetri kõrgused ning kõverad ja ei paistnud kaugelt silma, ehk algusvagu oli päris keeruline ajada, aga hakkama ma sain,“ ütles Järvala.
Tänulik võimaluse eest
Kaspar Järvalat sundis Lätti võistlema soov midagi muuta, edasi areneda paremaks kündjaks ning vajadus rohkem võistluskogemust saada. „Igal juhul olen ma väga tänulik, et lätlased lasid mul osaleda ja tavaatrade klassis võistelda. See võit andis mulle tagasi veendumuse, et ma ikka oskan künda. Tagasiside kohalikelt võistlejatelt ja pealtvaatajatelt oli väga positiivne,“ sõnas vastne Läti künnimeister lõpetuseks ja täiendas, et on väga tänulik ka elukaaslasele Egle Sermatile, kelle tuge Kaspar peab väga oluliseks ja kes ka sel korral Lätis abiks oli.
Lugu ilmus Äripäeva teemaveebis www.pollumajandus.ee.
