Kas eelarvekomisjon on emotsionaalne lobakoda, kus ükski argument pole protokollimist väärt või ei kannata trükimusta?
Eeldada võiks vastupidist, et seal on koos inimesed, kes suudavad koguda otsustamiseks vajalikud andmed, seejärel kogutud infot analüüsida ja läbi kaaluda majanduslikud tegurid, mis üht või teist otsust mõjutavad, need selgelt sõnastada ja selle põhjal teha kaalutud otsuse, mida saab esitleda volikogule ning mille põhjal saavad ka volinikud oma seisukohti kujundada.
Rapla volikogus aga otsustati suure häälteenamusega keelduda Kohila vallaga läbirääkimiste alustamisest ning kui tuli esitada argumendid, võis tajuda kohmetust. Küll püüti argumentide koostamine lükata juristidele ja kui põhjendati ära, et need peavad tulema volikogult, siis hakati otsima. Eelarvekomisjoni analüüsist ja protokollist oleks pidanud tulema vähemalt mõned pädevad argumendid. Aga komisjoni protokollis on vaid kirjas, et toimus arutelu ja mitte ühtegi argumenti, lihtsalt hääletuse tulemus. Seega võib arvata, et otsus oli emotsionaalne – lähtudes liikmetest, aga mitte nende inimeste murest, kes külade Kohilaga liitumise algatasid. Hinnangu sellisele tööle võib nüüd anda Rapla valla elanik.
Haldusreformi eesmärk oli moodustada tugevad ja suured vallad. Liituda saadi vabatahtlikult või siis sundliideti. Seitsme küla piirkonna kohta toodi Statistikaameti 2014. aastal koostatud toimepiirkondade määramise analüüsis (https://www.stat.ee/dokumendid/77742) välja, et siit toimub liikumine Kohila kaudu Tallinna ja leiti, et on õigustatud selle piirkonna liitumine Kohila vallaga. Võimalus seda võimaldada oli nii Juuru vallavolikogul kui ka Rapla vallavolikogul. Kumbki ei näidanud üles soovi arvestada elanikega, võimaldada meile elukorraldus, mis oleks loogiline, sisseharjunud ja aeg-ruumiliselt mõistlik.
Keeldumisel viidati ühel juhul identiteedile kui väga olulisele argumendile, teisel juhul, Rapla volikogu istungil, toodi identiteet välja kui üldse mitte pädev argument. Ühesõnaga, poliitikute jaoks on mistahes argument väänatav nii või naa, vastavalt sellele, kuidas hetkel just vajalik on.
Kommentaar Piret Minni poolt seatud kahtlusele eelnõu esitanud inimeste volitatusest. Viimases kirjas, mille esitasime volikogule [26. oktoobril – toim], oli välja toodud, et kogu protsess sai alguse koosolekust Järlepas 8. veebruaril 2018. a, millest võttis osa vähemalt 60 inimest (koosoleku protokollis osavõtjate nimekiri 60 allkirjaga, kõik ei registreerunud) nendest küladest. Koosolekul otsustati uuesti algatada eelnõu seitsme küla liitumiseks Kohila vallaga ning koguti inimestelt arvamusi, miks peaks seda tegema.
Kohal olid kõik need inimesed, kes on seda protsessi vedanud ja seal koosolekul nad selle volituse said. Ükski pöördumine, mis meie poolt on vallavolikogule ja valitsusele esitatud, ei ole anonüümne – need inimesed on julgenud oma nime alla kirjutada ja vastutada selle eest. Kui vallavanemal on olnud kahtlusi, siis oleks olnud eetiline oma kahtlustest rääkida ja küsida vastuseid, mitte marginaliseerida selle piirkonna esindajaid ja selle piirkonna inimeste soovi volikogu ees.
Vajab meeldetuletamist, et selle piirkonna peale kogunes kokku 234 allkirja (219 allkirja elanikelt alates 16. eluaastast ja 15 allkirja ETHS § 7 lõike 7 punkti 4 alusel). Kui selle piirkonna elanike arv on 564, nagu oli välja toodud eelnõus, mis volikogule vallavalitsuse poolt esitati, siis hinnanguliselt (täpseid andmeid ei ole Rapla vald avaldanud) 2/3 nendest ehk 376, või kui võtta ka 3/4 ehk 423 inimest nendest on hääleõiguslikud, siis igal juhul on 219 vähemalt pool, tõenäolisemalt üle poole selle piirkonna hääleõiguslikest elanikest, kes oma soovi avaldasid. Vastu koguti allkirju 20 inimeselt. Ja üks volinike põhjendus oli, et me ei taha teha haiget inimestele, kes on Rapla valla elanikud ja on rahul olukorraga!
Kas nüüd siis tehti vähem haiget? Ja tõde tegelikult ei selgitatudki välja – oli võimalus käivitada protsess ja selle käigus viia läbi elanike küsitlus, kuid sellest loobuti. Ju sellises etapis protsessi lõpetamine oli kellelegi kasulik. Miks tahetakse ära unustada see, et meid sundliideti? Seda, et meie piirkonna inimesed ei soovi olla Rapla valla osa, on väljendatud kahel rahvaküsitlusel (üks korraldatud Juuru valla poolt ja teine pärast sundliitmise otsust Rapla valla poolt) ja nüüd selle protsessi käigus.
Moraalse hinnangu volikogu otsusele võib anda ka piltliku kujundi abil – kui te leiate rahakoti, kus on sees inimese dokumendid ja suur hulk raha, kas te jätate selle endale? Kõik see tekitab eriti teravalt nördimust tänase uudise taustal, kus Tori vald, kellel on kaotada üle nelja tuhande inimese Pärnu linna ümbrusest endise Sauga valla territooriumilt, korraldab rahvaküsitluse ja on alustanud läbirääkimisi Pärnu linnaga. Sarnaseid läbirääkimisi on alustatud ka mujal Eestis. See näitab, et HTR tagajärjel tehtud vigu on võimalik korrigeerida hea soovi korral ja inimestega arvestades.
Kas meie piirkond võitis midagi sellest protsessist? Kui, siis selle, et ehk võtab Rapla vald nüüd kiiremas korras ette vallaelanike ebavõrdse kohtlemise kaotamise, näiteks huvikoolide ja treeningute osas arvlemisel valdade/linnade vahel, et lapsed saaks osa huviharidusest ja huvitegevusest, mis asub neile kõige lähemal või mis pakub võimalusi, mida Rapla vallas ei pakuta ja mis on aeg-ruumiliselt kättesaadav. See puudutab otseselt lapsi ja nagu selgus, on meie piirkond Rapla valla keskmisest noorem, tööealiste protsent on valla keskmisest suurem.
Geograafiat aga ei muuda ja ebamõistlik korraldus jääb kestma. Ei olnud ju põhituum selles, et lapsed ei saa osa huviharidusest, vaid selles, kas me saame toetada selle piirkonna arengut ja kaasa rääkida seal, kus me tegelikult iga päev elame-liigume-tarbime.
Kogu see protsess näitas ära, et tegelikult, olles vaid 4% kogu valla elanikkonnast, ei saa sa mõjutada oma elu puudutavaid protsesse. Oled ääreala, siis oledki – võta vastu, mis antakse ja ole selle eest tänulik, ning seda, et pead olema tänulik, ei jäeta kunagi meelde tuletamata. Rapla valla mõistes on omavalitsus privileeg omada maksumaksjaid.
* Vt ka „Seitset küla Kohilasse ei lubata: “Me lahendame teie probleemid ise.””
