„See on õige otsus“ – need Vello Kübara (RTG direktor) sõnad saadavad mind siiani sellest ajast, kui avaldasin soovi astuda Rapla täiskasvanute gümnaasiumi.
Sellest esimesest telefonikõnest jäi hea motivatsiooni maik suhu ja edasi ei olnud kahtlustel väga ruumi. Siiski mäletan oma esimest koolipäeva. Ootasin rongi, et Raplasse saada, ja samal ajal oli kuklas maailma suurima luuseri tunne. Kunagi kooli pooleli jätmine tundus kõikidest elu jooksul tehtud halbadest valikutest halvim. Kuid too aeg olid õpingute poolelijätmiseks oma põhjused ja suvalise töö saamisega probleeme polnud. Nüüd pidin lootma heade sõprade abile ja oma jõududega hakkama saama töö ning muu elu kõrvalt – see kasvatas.
Kooli otsustasin minna pärast seljakotirännakuid maailmas. Tegin ühe oma unistuse teoks ja pühkisin Eestimaa tolmu aastaks ja mõneks kuuks jalgadelt. Ainuke maailmajagu, mis jäi puutumata, oli Aafrika. Jah, sellest kahest lausest võib kõlada, nagu oleks rikkuri võsuke sattunud eksistentsiaalsesse kriisi ja mamma ning papa rahaga läinud suurde ilma laiama. Kuid minu lugu ei ole sugugi nii roosiline. Oma vanemad matsin kaheksa-aastaselt ja ainsa hooldaja, vanaema, poolteist aastat enne rändamist. Rahakukrut täiendasin Austraalias mitme erineva ameti peal olles. Alles Eesti poole tagasi liikudes hakkasin mõtlema, et kui põhiharidusega suutsin nõnda palju saavutada, siis mis võimalused tulevad mu ellu kõrgemat haridustaset omades?
Seega kooli minemise ning hariduse saamisega soovisin laiendada oma valikuvõimalusi elus. Võin öelda, et Rapla täiskasvanute gümnaasiumil oli tähtis osa protsessis oma unistuste poole liikumisel. Haridustee tegi tunduvalt lihtsamaks õpetajate lugupidav suhtumine õpilastesse ning see seltskond, mis oli koondunud kooli katuse alla, et oma elu muuta. Mäletan, matemaatikas pole ma kunagi osav olnud ning alati hädaga kolmed saanud, kuigi huvi oli olemas, aga tänu RTG-le tegin matemaatika riigieksami pool punkti alla riigi keskmise tulemuse.
Tänaseks päevaks olen astunud uude kooli ja õpin foto- ning videograafiat. Hetkel on raske üleminekuperiood oma vanalt töölt ja erialalt uue töö ning täiesti erineva eriala peale. Siiski olen juba selle lühikese ajaga saanud luua filmi ning pilte Õhtulehele ja teistele meedia- ning moeväljaannetele. Kohtutud on inimestega Riigikogu liikmetest kuni Eesti meediamaastiku staarideni.
Jah, mul on veel väga palju õppida, kuid võimaluse minna omandama eriala, mis mulle huvi pakub, sain tänu headele inimestele ning Rapla täiskasvanute gümnaasiumile. Ma ei pea enam hirmust vastu võtma mingit tööd, et võib-olla ma oma madala haridustasemega paremat ei saa. Tänasel päeval olen omale loonud tänu haridusele võimaluse valida selline töö, mis mulle sobib ning mis paneb silma särama.
