Rapla lasteaedadest 2

13. oktoobril kohtusid Kellukese saalis Rapla lastevanemad ja vallajuhid, keda esindasid vallavanem Piret Minn, abivallavanem Margo Hussar, haridusnõunik Tiina Roosimägi ja vallavolikogu hariduskomisjoni juht Jane Schelejev. Teemaks Pääsupesa erilasteaia ja Kellukese lasteaia ühinemine, mille käigus kaoks kaks tavarühma Kellukesest.

Eeskätt lapsevanemad, kelle lapsed on Kellukese lasteaia järjekorras, avaldasid pahameelt, et lasteaedade liitmisega nende õigustatud ootust lasteaiakohale Kellukeses ootamatult rikutakse. Sõna võtnud vallajuhid aga ei näinud selles mingit probleemi, veel vähem õiguste riivet, sest vald tagavat kõigile lastele lasteaiakoha – vakantseid kohti valla lasteaedades olevat üle 80.
Et vabu kohti on palju ja laste arv väheneb, ei olevat uue lasteaiahoone ehitamine Pääsupesale ega ka mõne olemasoleva lasteaia laiendamine otstarbekas. Otse vastupidi, vallavanem avaldas arvamust, et lasteaiakohti tuleb veelgi vähendada ja vajadusel puuduvad „lasteaiakohad“ tellida teenusena erasektorist.
Nagu mantrat korrutasid vallajuhid, et Pääsupesa laste kolimine Kellukesse olevat parim lahendus. Aga milles paremus seisneb, see jäi vastuseta, sest nagu moka otsast tunnistati, siis ega muid variante ehk plaan B-d kaalumisel polegi. Eeldatakse, et vallavolikogu on kummitempel, mis selle „parima valiku“ kinnitab ja lool lõpp.

Rahvastiku kahanemine ja laste arvu vähenemine on tõepoolest enamuses Eesti valdades probleem, mis sunnib sulgema nii lasteaedu kui ka koole, kus laste arv on kahanenud allapoole n-ö kriitilist piiri. Raplas on aga vallavalitsusel plaan likvideerida kaks rühma lasteaiast, mille täitumus on 100% ja järjekord ukse taga. Niikaua kui vallavalitsus pole esitanud arvutusi ja prognoose, et Kelluke jääb lähiajal laste puudumise tõttu tühjaks niikuinii, tundub Kellukese kärpimine pigem halvim variant, sest häirib maksimaalset võimalikku hulka lapsi ja lapsevanemaid.
Arvudes: kahe rühma likvideerimine puudutab kõige otsesemalt 36 kuni 40 last ja vastavalt 72 kuni 80 lastevanemat ning koos teiste pereliikmetega juba kindlasti rohkem kui 150 inimest. Kui Kellukeses kohata jäänud lapsed surutakse vahele teiste Rapla lasteaedade järjekordadesse, kasvab petetud ootustega inimeste arv juba mitmetesse sadadesse. Kuidas saab pidada „parimaks lahenduseks“ teguviisi, mis sadadele vallakodanikele ebamugavust ja lisakulusid tekitab?

Loogikavaene on vallajuhtide väide, et kahe rühma kaotamine Kellukeses omab üksnes lühiajalist mõju – lihtsalt tuleval aastal jääb kaks rühma vastu võtmata, aga järgnevatel aastatel minevat kõik vanaviisi edasi. Terve mõistus ütleb, et kui Kellukeses kohti kolmandiku võrra vähendatakse, ei ole kuidagi võimalik seal ka edaspidi endist arvu lapsi vastu võtta. Osa järgmisel aastal Kellukeses kohata jäävaid lapsi saab seal arvatavasti koha ületuleval aastal, kuid kohata jäävad siis järgmised lapsed järjekorras. Nii kestab negatiivne mõju veel aastaid.

Ka lasteaia töökorraldus ei saa jääda samaks: kui kuuest rühmast jääb alles neli, pole võimalik lapsi endistviisi vanuse järgi rühmitada, sest selleks peaks rühmi olema vähemalt viis. Kui aga erivajadustega laste arv suureneb – ja statistiliselt see kipub sedasi kahjuks olema –, on vaja neile avada uusi rühmi, milleks tuleb siis Kellukese uks veelgi enamatele erivajadusteta lastele sulgeda.

Kõigile lasteaedade liitmise järel Kellukeses kohata jäävatele lastele Rapla teistes lasteaedades kohti ei jätku. Vallavanema visioon lastehoiuteenuse ostmisest erasektorist, mis võimaldab lasteaiakohti optimeerida ja loob samas vallas töökohti, näib aga väga kahtlane.
Lasteaed ei ole ainult koht, kuhu lapsed töö ajaks ära sokutada. Lasteaed pakub märksa rohkem ja sisukamat tegevust ning ka sotsiaalse suhtluse võimalusi, kui seda suudab ükski lastehoid.
Siinkirjutanul on hoopis negatiivne kogemus ühe Rapla lastehoiuga, kus last põhjalikult traumeeriti. Vallavalitsus on selle lastehoiu probleemidest teadlik, kuid see tegutseb ikka legaalselt edasi, olles siis üks võimalikest kohtadest, kuhu Kellukese järjekorras olnud lapsed kavatsetakse sokutada. Abivallavanema väljendatud plaan Kellukesest vallandatavad õpetajad valla kulul eralastehoidudesse „kvaliteeti tagama“ palgata ei kõla kuigi usaldusväärselt.

Eraldi tasub märkida, et lastevanemate kohtumisel tehtud ettepaneku taastada lasteaedade teeninduspiirkonnad, et prognoositavas lasteaedade järjekordade kaoses oleks inimestel siiski võimalus laps kodulähedasse lasteaeda panna, tegid vallajuhid resoluutselt maha kui liigse regulatsiooni. Inimestele pidavat jääma vabadus valida… Aga seda vabadust Rapla kesklinnas reaalselt ei ole ega tule, kui Kellukest veel koomale tõmmatakse.
Kokkuvõttes on osa laste ohverdamine teiste laste heaks väga halb plaan. See võib olla mugav ametnikele ja odav eelarvele, aga kindlasti mitte parim Rapla lastevanematele ja lastele.
Niisiis kutsun vallavolikogu kui kodanike esindust üles mitte likvideerima kohti Rapla nõutuimas lasteaias ja lapsevanemaid jätkuvalt selle plaani vastu protestima.