Kolmekuningapäevaga lõppes jõuluaeg ja see tähendab, et jõulukuuskede eluiga (kui tegemist pole plastkuusega) on nüüdseks ühel pool. Mida aga selle kuusega edasi teha, kuhu see viia? Ei taha ju, et see kuni kevadiste “teeme ära” talguteni kuhugi okkaid poetama jääks.
Kel omal küttekolle olemas, saab kuuse ilmselt ära põletada, kui just ei ole tegemist ahjuga, mis nõuab vaid lehtpuud. Oma aia olemasolul saab kuuse tükkideks lõhkuda ja komposti viia. Või oksi kasutada peenardel rooside katteks ja tüve kas kütteks või kompostiks. Kui aga ahju ja aeda ei ole ning nendega varustatud sõpra/sugulast/tuttavat läheduses samuti mitte, mis variandid siis on?
Prügikonteinerisse või selle kõrvale kuuski üldjuhul viia ei või. Jäätmejaam ei pruugi ka kõige lähem ja mõistlikum variant olla. Suuremad linnad on alati korraldanud kuuskede jaoks kogumis- ja põletuskampaaniaid ja ka aktiivsemad ühistud korraldavad nende äravedu. Kuidas on aga jõulukuuskede äraandmisega lood Rapla maakonnas?
Rapla vallas kuuskede kogumiskampaaniat ei ole. Valla aednik Sirle Sule ütles küll, et ehk korraldatakse ühine põletuskampaania järgmisel aastal, kuid midagi kindlat ta lubada ei julge. Keskkonnaspetsialist Donald Lunev lisas, et kuusk ei ole selline jääde, mida peaks erilisel viisil kokku koguma. Varem on olnud küll kohti nende ladustamiseks, et neist siis suvel jaanituld teha, kuid selliste kohtade puhul tekib jäätmeefekt – inimesed hakkavad sinna ka oma muud prügi tooma.
Samasugused kogemused on ka Kohila keskkonnaspetsialistil Nele Leitarul. Kui on mõni jäätmekogumiskampaania, ilmub sinna ka teistsugust prügi. Nii et ühist kogumis- või põletamiskampaaniat neil ei ole, kuid inimesed, kes on oma jõulukuuskedega hädas, saavad Kohila valla poole pöörduda ja probleemile leitakse lahendus. Leitaru lisas, et viimastel aegadel on Kohilas üks koht, kuhu saab oksi viia ja kus need piisava koguse korral hakkesse lähevad. Enne Leitaru tööleasumist oli valla aednikul tavaks sõita alev umbes nädal pärast kuuskede väljaviskamist läbi, need prügikonteinerite kõrvalt üles korjata ning samuti hakkesse viia.
Eraldi kampaaniat kuuskede kogumiseks ei ole ka Kehtnas. Keskkonnaspetsialist Aivar Puur sõnas, et seniajani on inimesed nende kõrvaldamisega ise hakkama saanud. Ja kuna äravisatavaid kuuski väga palju ei teki, ei ole olnud probleem ka see, et neid prügikastide juurde jäetakse.
Märjamaal ei ole samuti ei varem ega nüüd kogumiskampaaniat. Keskkonnaspetsialist Grete Neidre sõnas, et neil on hajaasustust palju ning paljud väikesed kogukonnad teevad ise oma kogumiskampaania ja põletuse. Alevis märkimisväärset probleemi vanade kuuskedega Neidre sõnul ei ole, igatahes prügikastide ümbruses neid üldjuhul ei silma.
Üks koht, kuhu jõulukuuski saab ära viia, on jäätmejaam. Märjamaa jäätmejaam küll ei võta haljastusjäätmeid vastu, kuid neil on leping Mäepere jäätmejaamaga. Ühe kuuse pärast aga sõitu ette ei võeta. Nii et jõulukuusest lahtisaamiseks on kõige mõistlikum koguda kokku kuuskedega seltskond ja üks ühine jõuluaja ärasaatmispidu tuleplatsil korraldada.
