Iga aasta alguses tehakse eelmise aasta kokkuvõtteid – nii ka raamatukogudes. Maakonna kõiki raamatukogusid hõlmav külastajate statistika valmib küll alles veebruari keskpaigaks, aga esimese vaatluse põhjal võib tõdeda tendentsi, et täiskasvanud lugejate näitajad on langenud, ent laste arvud enamasti tõusnud.
Laste lugemisharjumusele on Rapla keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Kaja Tammari sõnul mõjunud positiivselt suvelugemise projekt. „Lapsed on sellest väga huvitatud, kevadel ootavad nad selle algust ja külastavad suvekuudel sageli raamatukogu. Laenutuste arvu tõstab ka programmis olevatele raamatutele kehtestatud lühem laenutustähtaeg,” räägib Tammar ja lisab, et positiivselt mõjub ka see, et soovituslik koolilugemine nooremates kooliastmetes käib ajaga kaasas. Nimestikes on uusi autoreid ja häid toredaid raamatuid. Samuti nendib Tammar, et lapsi toovad lugema ka raamatukogus toimuvad lastele suunatud üritused, mida on päris palju.
Rapla maakonnas tegutseb ühe väga huvitava nähtusena raamatukogu-postipunkt Lelles. Raamatukogu ja postipunkti juhataja Mariina Madisson, kes on ühtlasi Lelles ka kultuuritöö eestvedaja, ütleb, et postipunkti liitmine on raamatukogu külastatavusele hästi mõjunud. „See teeb külastatavuse suuremaks. Mul on tõusnud nii laenutuste kui ka külastajate arv. Külastusi on mul 2018. aastal olnud 4878, eelmine aasta oli 4258. Nii et päris palju on tõusnud,” räägib Madisson. Postipunkt on Lelle raamatukogus nüüd kolmandat aastat.
„Eakate osakaal on külastajate seas päris suur, sest siinsamas tegutsevad ka rahvamaja ning eakate huviringid ja päevakeskus on siinsamas. Nii et eakad külastavad väga hoolega. Samas postipunkti külastused tulevad paljuski töölkäiva inimese poolt. Sageli käiakse pakke välja võtmas. See on kõige sagedasem põhjus, miks postipunkti tullakse. Pakke tuleb iga päev, näiteks täna tuli mul 20 pakki. Kes tuleb pakile järele, neil on tihti ka lapsed kaasas ja laste külastuste arv on tõusnud, nii et see on mõjunud igati positiivselt,” räägib Madisson.
Eidapere raamatukogu juhataja Anne Idvand jällegi räägib, et rongiliikluse lõppemine ja sellest tingitud bussiliikluse muutumine mõjub raamatukogu külastusarvudele negatiivselt. „Lokuta inimesed päeval ei saa raamatukokku enam tulla, sest Järvakandi buss ei tule enam,” räägib Idvand. Enne käis buss, millega inimesed said pooleks tunniks raamatukokku tulla ja siis tagasi sõita, aga praegu seda võimalust enam ei ole. „Kuna see Pärnu rong kadus ära 8. detsembrist ja koos sellega kadus ka buss ära, siis on see periood kuu ja viis nädalat. See on küll lühikene aeg, aga annab juba külastatavuses tunda. Eks ta pikema aja jooksul näitab ennast rohkem. Ei saa siit inimesed Lokutale poodi ega sealt siia. See annab ka Lokuta poe külastatavuses tunda,” räägib Idvand.
Seega võivad raamatukogude külastatavust mõjutada ka hoopis muud tegurid kui ainuüksi soov või soovimatus lugeda.