Alu kooli lapsevanemad tahavad vabadust kooli valida

Rapla vallavalitsus plaanib Alu kooli tänavustele lõpetajaile sügisel Rapla Kesklinna koolis eraldi viienda klassi avada – mitmed lapsevanemad näevad selles aga valikuvabaduse piiramist.

Alu kool on neljaklassiline, seega seisab selle lõpetajail paratamatult ees koolivahetus. Kõige enam on Alu kooli lõpetajad seni jätkanud Rapla koolides, mõni on läinud ka Hagudi põhikooli. Tänavuses Alu kooli neljandas klassis õpib 14 õpilast, kelle vanemad kutsus Rapla vallavalitsus eelmise nädala alguses koosolekule, et arutada edasisi plaane. Neid tutvustasid Rapla abivallavanem Margo Hussar ja haridusnõunik Tiina Roosimägi. Alusse olid tulnud ka Rapla Kesklinna kooli direktor Tõnis Blank ja õppealajuhataja, et rääkida lapsevanemaile oma koolist.
Koosolekule kogunenud lapsevanemad olid üllatunud, et otsus, millisesse kooli laps sügisel panna, oli nende eest juba tehtud – kuigi mõni neist oleks ka ise Kesklinna kooli valinud. Teised see-eest soovivad, et laps jätkaks Vesiroosi koolis.
Eelmisel aastal avati Raplas Alu kooli lõpetajatele lisaklass Vesiroosi koolis. Siis lõpetas Alu kooli üheksa õpilast, kellest kaheksa jätkaski selles uues klassis, üks läks Hagudisse. Lisaks tuli Vesiroosi klassi üks õpilane mujalt, nii et seal õpib taas üheksa õpilast. Kokku on Vesiroosi koolis nüüd kolm viiendat klassi.
Neljandaid klasse on sel õppeaastal mõlemas Rapla põhikoolis kaks. Vesiroosis õpib mõlemas neist 25 õpilast ehk juba praegu üks üle normi. Seadus ütleb, et üle 24 õpilase võib põhikooli klassis olla vaid kooli hoolekogu nõusolekuga. Kõnealuste klasside jaoks on see ka saadud. Rapla Kesklinna koolis on ühes neljandas klassis 21 ja teises 24 õpilast.
Rapla vallavolikogu hariduskomisjoni liige ja Vesiroosi kooli gümnaasiumiaegse hoolekogu liige Alar Mutli ütleb, et nad on varasemail aastail hoolekogus klasside suurust arutanud ja leidnud, et ei ole üldjuhul mõistlik klasse suurendada, sest õpetajate koormus läheb sel juhul liiga suureks. Ta lisab, et saab samas aru lapsevanemaist, kes tahavad oma lapse panna kooli, kus vanem vend või õde juba ees, aga kui ei mahu, siis ei mahu.
Seega tuleb paratamatult ühte või teise Rapla kooli Alu õpilaste jaoks lisaklass luua. Rapla abivallavanem Margo Hussar selgitab, et nad ongi nõuks võtnud luua lisaklasse kordamööda ühe ja teise kooli juurde. Üks põhjus on see, et see aitab tagada aineõpetajatele paraja arvu tunde – alakoormus vähendaks töötasu ja ülekoormus poleks jälle teistpidi hea. Viiendas klassis nimelt lisandub mitmeid aineid, mida annavad aineõpetajad.
Lisaklassi avamine mõlemas koolis tähendaks vallale ka lisakulu, mida annab vältida, kui piirduda ühe lisaklassiga. Kahe uue klassi puhul kahes koolis tuleks tõenäoliselt juurde palgata õpetajaid, kellele samas ei õnnestuks tagada täiskoormust. Tiina Roosimägi lisab, et õpetaja võib tõepoolest kutsuda ka mujalt koolist tunde andma, kuid tema kogemus näitab, et põhikohaga õpetajad on rohkem südamega asja juures, kuigi ka n-ö külalisõpetajad võivad olla väga head.
Alu kooli neljanda klassi lõpetab kevadel ka kooli hoolekogu põhikooli õpilaste vanemate esindaja Marve Reede laps. Reede peab juba gümnaasiumide ajast heaks seda, et Rapla kaks kooli on erinevad, mõlemad oma tugevustega – Rapla Kesklinna kool, endine ühisgümnaasium, rohkem tulemustele suunatud ja akadeemilisem, Vesiroosi kool aga õpilasekesksem ja pigem loovainete suunaga. Nõnda leiab ta, et mõnel väiksest koolist tulnud lapsel võib Kesklinna koolis raskeks minna, kes samas Vesiroosi koolis hästi hakkama saaks.
Roosimägi leiab aga, et koolide eripärasid pole enam õige rõhutada, sest põhiharidus on standard, mille iga põhikool peab tagama. Samuti on need kaks kooli põhikoolidena veel täiesti uued – nad said põhikoolideks ju alles sel sügisel, kui Rapla riigigümnaasium avati – ja nõnda on vara nende eripärade või tugevuste üle praegu arutleda, enne tuleks anda paar aastat aega koolidel end sisse töötada, leiab Roosimägi.
Veel lisab Roosimägi, et neil Alu kooli tänavustel lõpetajatel, kes praegu teadaolevalt eelistaksid jätkata Vesiroosi koolis, pole kindlasti põhjust karta, et nad Kesklinna koolis hakkama ei saa, sest nad on tublid õpilased, kes on pealegi saanud Alu koolis tugeva põhja alla. Üldse pole Roosimägi kuulnud, et Alu koolist tulnud lapsed kustahes koolis hätta jääksid.
Vesiroosi kooli puhul räägitakse ka ruumipuudusest, mis paneb lapsevanemaid imestama, sest kadus ju koolist gümnaasiumiosa, mille arvel peaks nüüd ruumi jätkuma. Vesiroosi koolis on praegu 28 klassikomplekti, Kesklinna koolis on neid 20. Margo Hussar selgitab, et gümnaasiumide ajal olid koolid ülerahvastatud. „Nüüd on normaalne olukord ja tahame seda ka hoida, mõlemas koolis,” ütleb Hussar.
Rapla Vesiroosi kooli direktor Jaan Reimund soostub, et tõepoolest võib koolis paralleelklasside lisandudes tekkida ruumikitsikus. Praegu, 28 klassikomplekti puhul, on koolis paralleelklasse rohkem kui kunagi varem. Ta võrdleb, et varasemal ajal, kui kool oli 12-klassiline ja kahe paralleeliga, oli 24 klassikomplekti.
Roosimägi kinnitab, et kui Vesiroosi kooli klassides peaks kohti vabanema, näiteks kolib keegi ära, siis loomulikult võivad Alu õpilased sinna minna. Eraldi klass avatakse Kesklinna koolis aga ikkagi, ka siis, kui sinna jääb vähem õpilasi, kui praegu oodatud. Roosimägi leiab, et õpilastel on hea jätkata juba sissetöötanud meeskonnaga, õpetajad tulevad ju paratamatult uued.
Marve Reede sõnutsi pelgavad aga lapsevanemad ka seda, et äsja uueks ja ilusaks remonditud Alu kooli võib tabada Kodila kooli saatus. Seal on kunagisest põhikoolist alles vaid lasteaed. Kui selgub, et neljanda klassi järel Alu õpilased järgmist kooli valida ei saa, siis hakatakse seda tegema juba esimesse klassi astudes või esimestes klassides – ehk pannakse laps kohe Raplasse soovitud kooli ja Alu kool jääb üha tühjemaks.