2012. a märtsis sain oma sugulase Linda Pello (Tomingas) käest tema vanaisa Kustas Riedebachi (Riide) käsikirjalise päeviku, mis oli kirjutatud aastatel 1897 – 1917. Päeviku oli leidnud Linda vend Riho Tommingas oma kodutalu pööningult Maidlas, Kõrgemäelt.
Lugejale selgituseks: Kustas Riedebach (1875 – 1954) oli minu vaarisa, tal oli kaks tütart – Helene Auguste (1912 – 1986) ja Alma Madlise (1913 – 1944). Helene Augustel oli viis last – Linda (abielludes Pello), Aarne, Riho, Henn ja Einar. Alma Madlisel, minu vanaemal, oli kolm last – Liidia (1936 – 2006), kes sündis Sikeldis, elas Hagudis ja Kädval, Jüri (1937) minu isa, kes sündis Kaius, elas Hagudis ja praegu elab Tartus (on Eesti Maaülikooli emeriitprofessor) ning Avo (1941 – 2011), kes sündis Hagudis, elas samas ja Kärus ning Tormas.
Minu isa Jüri Randjärv on meie suguvõsa ajaloo uurimisega tegelenud viimased 40 aastat. Selgunud on, et pärast Põhjasõda (1700 – 1721) elasid meie esivanemad peamiselt tänase Rapla valla territooriumil asunud Kodila, Sikeldi ja Alu mõisate aladel. Nii on minu vaarisa Kustas sündinud Palamulla küla Jaani-Mardi talus, vaarema Leena on sündinud Palamulla küla Tammiku talus, vanaisa Jüri on sündinud Sikeldis Järve talus ja koolis käinud Alus.
Vaarisa Kustase esiisa oli Jaan (sündinud umbes 1720), kelle isa oli Jaani Mart (1741 – 1804). Tema pojal Mats Riedebachil (sündinud 1773) oli viis last, kellest Jürri Riedebachil (Jaanimardi Jüril 1799 – 1867) oli omakorda viis last. Tema poeg Jüri Riedebach (1836 – 1906) oli abielus Madli Kappetiga (1841 – 1888). Nendel oli kuus last: Jüri (1861 – 1942), Jaan (1863 – 1883), Mart (1865 – 1938), Ann (1871 – 1941), Kustas (1875 – 1954) ja Leena (1881 – 1894).
Nüüd siis vaarema Leena poolsest harust. Tema esivanemad olid Tuisu Jüri (1725 – 1807) ja Madli (1737 – 1789). Neil oli kuus last: neli tütart ja kaks poega – Tuisu Mart (1769) ja Kivisilla Jüri (1771). Kivisilla Jüri abikaasa oli Madli Tiismann, neil oli kuus last – kolm poega ja kolm tütart. Kõige noorema poja Saueaugu Kustase (Tiismann) (1818) ja tema abikaasa Kai Tiismann Lehmlochi (Norberg) (1814 – 1880) tütar Madli Willard (Tiismann) (1856 – 1923) oli abielus Tammiku talu perepoja Mart Willardiga (1852 – 1937) ning neil oli kaheksa last – viis poega ja kolm tütart: Mart (1881 – 1922), Jüri (1885 – 1942), Leena (1888 – 1952), Juuli (1889 – 1948), Jaan (1892 – 1943), Johannes (1895 – 1969), Maria (1896 – 1953), August (1899 – 1985).
Tuleb välja, et Jürisid, Marte ja Leenasid oli meie suguvõsas päris palju ja nende üle arvet pidades võib silme eest päris kirjuks minna.
Ja suguvõsa tutvustuse lõpuks saan öelda, et Tuisu Mardi pojapoeg oli kuulus misjonär ja esimene Alu vallakoolmeister aastatel 1868 – 1874. Tema nimi oli Hans Tiismann. Tollane Rapla pastor Malm ja köster Karell hindasid Tiismanni tööd väga kõrgelt, seevastu Alu paruni Lilienfeldtiga ei olnud tal eriti hea läbisaamine. 22. mail 1999. aastal avati Alu-Metskülas Tuisu talu maadel mälestuskivi Hans Tiismannile. Tema täpsem elulugu on kirjas Arvi Paidla kogumikus “Raplamaa” ning Armar Paidla raamatus “Mõisapargikool”.
Pärast ema surma 1888. aastal jäi Kustas Jaanimardile oma isa ja vanema venna Jüri juurde. Teine vend Mart, kes oli abiellunud Mari Kõrgemaaga (1873 – 1938) elas Märjamaal Uuemõisas. Enne Vene kroonusse minekut oli Kustas tööl mitmes mõisas tallimehena – Härgla, Kaiu jm. Oma kroonusse minekust 1897. a sügisel, teenistusest tsaari armee kahurväes Varssavis, sõidust Port-Arturi ja osavõtust Vene-Jaapani sõjast (1901 – 1902) ning Esimesest maailmasõjast (1915 – 1917) on Kustas kirjutanud oma päevikutes.
Kustas Riedebach abiellus 1911. aastal ja elas oma perega Kaius Allika talus, kus nendel oli 13 ha maad. Nagu juba eespool kirjutasin, oli Kustase abikaasa Leena Villard (1888 – 1952), kes oli pärit Palamulla küla Tammiku talust. Neil oli kaks tütart – Helene Auguste ja Alma Madlise. Alates 1928. aastast elas pere Kustase ehitatud uues majas. Siin sündis ka minu isa Jüri 1937. aasta suvel.
Helju Linderi poolt 2007. aastal koostatud raamatust „Kaiu talud ja saunad” võime lugeda 39. lk, et „Allika talu asus küla keskel. Nende suure küüni ees oli lage plats hobuvankrite või autode jaoks. See oli aastaid – nii vana kui uue peremehe ajal – Tallinna liinibussi peatus ja külauudiste vahetamise koht. Buss sõitis Kaiu õhtul ja läks linna tagasi hommikul. Bussijuhil oli Allika talus magamiskoht. Allika talule kuulus endine mõisa hiigelsuur küün. See oli talu ajal jaotatud nii loomalaudaks, aidaks kui ka panipaigaks.”
Perekonnanimede eestistamise kampaania käigus (1935-1936) võtsid ka Jaanimardi pere nooremad mehed uued nimed: Riisalu (Alus ja Palamullas), Reinvee (Tallinnas), Rahuoja (Märjamaal), Kaljumets (Kaius). Kustase pere uus nimi oli Riide.
1939. aasta sügisel müüs Kustas Allika talu Jaagup Riismanni (1897 – 1984) perele ja kolis koos oma noorema tütre Alma Madlise perega Hagudisse Mäe tallu. Vanem tütar Helene Auguste oli juba enne läinud Maidlasse Kõrgemäe tallu oma mehe August Tomingase juurde, kus neil sündis viis last.
Hagudi asunduse Mäe talul oli 29 ha maad, millest 9 ha oli põldu, ülejäänud oli karjamaa, mets ja heinamaa, mis asus kahes lahustükis – Hagudi mõisa taga Keila jõe ääres ja üle raudtee Hagudi soo ääres. Mäe renditalus elas enne sõda minu vanaisa Jüri venna Martin Randjärve (1905 – 1985) pere. Kui minu vanaisa (Jüri) ja vanaema (Alma Madlise) vanemad ostsid Mäe talu päriseks, kolis Martini pere 1939. aastal siit Sikeldisse Järve tallu, tagasi oma koju, kus elasid Mart (1873 – 1947) ja Leenu (1872 – 1958) Randjärv (isa vanavanemad) oma noorema tütre Salmega (1914 – 1995). Enne nimede eestistamist oli nende perekonnanimi Randdorf.
1941. aasta suvel, kui sõda oli juba alanud, mobiliseeriti vanaisa Jüri Nõukogude armeesse. Mäe talu asus 2 km kaugusel Hagudi raudteejaamast ja 1 km kaugusel Hagudi külast. Elumaja kõrval oli endise Hagudi mõisa suur maakivist seintega küün, mis oli kasutusel heinte hoidmiseks. Kui rinne jõudis Hagudisse, olid sakslased Hagudi külas ja venelased Hagudi alevis. Üle Mäe maja lendasid mürsud. Naabertalude inimesed olid tulnud Mäe talu küüni varjule. Õnneks siia ükski pomm ei langenud ja kõik pääsesid eluga. Mäe talu küün ehitati sõja-aastatel ümber laudaks, aidaks ja heinaküüniks. Talus puudus ka elekter, mis toodi majja samuti sõja ajal. Selle raske töö tulemusena haigestus minu vanaema Alma Madlise, kes suri 31 aasta vanuselt 1944. a detsembris ja on maetud Rapla kalmistule. Pärast Teise maailmasõja lõppu 1945. aasta kevadel demobiliseeriti vanaisa Jüri ning vanavanemad Kustas ja Leena läksid Maidlasse, oma vanema tütre pere juurde. Siin nad elasid oma elupäevade lõpuni. Nad on maetud Rapla kalmistule.
