FOTOD: Kultuurikeskuse uus maja – see on Rapla jaoks suur saavutus

22. veebruaril tähistati Rapla kultuurikeskuses kolme suurt tähtpäeva: kultuurikeskuse uue maja avamist ja äsja möödunud 85. sünnipäeva ning Eesti Vabariigi aastapäeva. Pidustused kestsid terve päeva ja neist käis osa saamas üle paarisaja inimese.

« ‹ of 2 › »

Pidupäev algas kell 13 piduliku lindi läbilõikamisega kultuurikeskuse keskväljaku poolse sissepääsu juures. Kultuurikeskuse juhataja Age Rebel ütles, et pikki kõnesid pidama ei hakka, aga sellel väikesel pidulikul momendil tahaks ta korraks koos olla kõigi nendega, kelle abil on maja renoveerimine teoks saanud. „Mul on täna väga rahulik ja tore siin olla. Õhtu on kõik veel ees, aga praegu on see ajalooline hetk, et saame lindi läbi lõigata,” ütles Age.

Pärast lindi läbilõikamist astuti uksest sisse ning tulijaid tervitasid trepil Rapla laulustuudio lauljad Thea Paluoja juhendamisel. Ühes kõlanud laulus olid read: „Aeg käib vanas seinapalgis vaikse tik-tak sammuga. Suure häälega ta pole, kuid on suure rammuga.” Kahtlemata polnud tegemist juhusliku valikuga, vaid lauluga, mis vana maja uueks saamist omamoodi märgiliselt tähistas.
Siis suundusid kutsutud vastvalminud kinosaali, kus jagati vastastikku tänusõnu ja kingitusi. Ühtlasi sai veenduda, et kinotehnika tõesti töötab. Ekraanil mängiti 6 minuti pikkust videot, mis näitas 1,5 aasta jooksul tehtud ehitustööd.
„Me paneme suurt rõhku sellele, et meil on uus kinosaal, aga tegelikult sai maja juurde veel palju muidki väärtuslikke ruume, mille üle rõõmustada ja mida me peame nüüd sisustama ja millega me peame hakkama saama ja Raplale vääriliselt siin majas toimetama,” rääkis Age asjaosalisi tänades. Esimese tänukummarduse tegi ta maja meeskonnale ja nentis, et on olnud ikka päris pöörane aasta. Selle aja jooksul asjadele lahendust otsides ja üheskoos aru pidades on Age sõnul nende meeskond päris ühtmoodi mõtlema hakanud.
Seejärel tänas Age Rebel Valtu Projekt OÜ-d, kes maja projekteeris, ning Expolio OÜ-d, kes teostas ehitustööd. Mõlemat ettevõtet kiitis Age väga hea koostöö eest ning nentis, et Raplamaa oma meestega on ikka väga hea asju ajada. Olulise tänu sai ka ehitusjärelevalvet teostanud OÜ Tarindiprof, kes hoidis näpuga järge, et kõik õigesti saaks ehitatud.
Ehk kõige sügavam kummardus läks aga Rapla vallale, kelleta poleks seda maja sündinud. „Selle objekti kõige suurem otsustaja oli vallavolikogu ja seal olid päris suured vaidlused. Nii mitmedki vallavolikogu liikmed kahtlesid, kas sellist suurt investeeringut sellisesse asutusse on vaja, sest tõesti, see on nii endise kui ka praeguse Rapla valla suurim investeering, mis on tehtud. Ja kui vaatame ka valla nelja-viie aasta investeeringute kavasid, siis kahjuks ei näe, et nii suure investeeringuga objekti oleks lähiajal ees ootamas. Tuleb anda au volikogule, kes ühele kultuuriasutusele sellise summa valla eelarvest eraldas,” rääkis Rapla vallavanema kohusetäitja Meelis Mägi.
„Mul on väga hea meel selle maja üle ja mul on väga hea meel, et selline meeskond siia kokku sai alates projekteerimisest ja ülesehitamisest. Ma saan aru, et see keemia oli tõesti fantastiline. Loodame, et ka meie teiste vallaobjektidega võib nii minna,” lisas Mägi.
Kui aeg oli hakata šampusepudeleid avama, manitses Age mehi, et ärgu nad lampidesse löögu ja ekraani tuleb ka hoida. Õnneks läks šampusekork lambist mööda (kuigi üsna napilt).

Eesti tunne
Tol pidulikul päeval oli esimest päeva avatud ka uus kohvik, mis on tänaseks saanud nime A la Rapla. Kohvikupidajad on Artur Catering koostöös Kenneth Koosmaga Eastern Outbackist.
Artur Cateringi perenaine Kaja Asuküla tunnistas, et esimese päeva ees on küll väike närv sees, aga koostöö kahe tegija vahel on sujunud hästi. „Kenneth jääb loomingulise köögi juhiks. Kennethil on toidu osas oma nägemus ja ma toetan seda,” rääkis Kaja ja ütles, et tema jääb juhatama cateringi ja kohviku olmepoolt.
Peoõhtul olid kohviku teenindajatel käed tööd täis, sest uudistajaid oli palju ja toitude ootejärjekord oma 30 minutit. Rahulolematuid nägusid aga näha ei olnud. Oodati kannatlikult ja mõisteti, et alles on esimene päev ja süsteemid vajavad sissetöötamist.
Rõõmsate nägudega olid ka noortekeskuse värsketes ruumides istunud noored, kes ütlesid, et nüüd on võrreldes varasemaga ikka mitu korda parem. „Nüüd on rohkem ruumi,” hõikasid poisid võidurõõmsalt.

Kiidusõnu kostis ka majaga tutvunud inimeste suust. „See on ikka saavutus Rapla jaoks. See mitmekesistab kindlasti siinset kultuuripilti ja annab juurde palju võimalusi,” arutles õhtul üks härrasmees enne piduliku kontsertetenduse algust.
Peoõhtu teiseks meeleolukaks osaks oligi Rapla kultuurikeskuse noorte näitetrupi kontsertlavastus “Eesti tunne”, mille lavastas Piia Põder. See oli põimik luule- ja laulutekstidest, videoinstallatsioonidest ja mõtisklustest, mis kulges mööda tajutavat ajatelge minevikust tänapäeva ning püüdis avada neid sügavaid tundmusi, mida meie kodumaa on läbi aegade meie inimestes tekitanud.
Oli rõõm tõdeda, et selles kunstilises tervikus oli tugevat juurte tunnet ning pisut oli inspiratsiooni ammutatud ka pärimusest. Kõige ülevam hetk oli etenduses Kert Markus Valdeku esitatud laul „Koit”. See Tõnis Mägi laul kõlas etenduses Balti keti episoodis ning tõi ihule kananaha ja silma pisarad.
Eriliselt puges hinge ka laul „Tuhanded külad”. See laul on kirjutatud 70-ndate alguses, ent kõlab nii päevakajaliselt: „Lapsed sündisid, sirgusid suureks, võõrdusid külast ja maast, rebides puruks põlised juured, kodust lahkusid nad. Rändasid ringi, kandsid kingi pastelde asemel nad, otsisid õnne avali silmi, õnn jäi neil leidmata. Oo sünnimaa, oo Eestimaa, kuni su küla veel elab, elad sina ka.”
Publik reageeris ovatsioonidega ja tõusis pärast etendust püsti. Lavastuse meeskonnas olid koreograafid Riho Pohla, Mari-Liis Tali, muusikaline juht Thea Paluoja, kunstnik Maarika Riismaa, valgustajad Kalju Visnu, Artur Vorontsov, helimees Heiti Vahtra, lavastaja Piia Põder. Osatäitjad olid Merilyn Elge, Carl Alas, Kert Markus Valdek, Robert Rebel, Hannes Sassi, Inga Tarto, Eliise Orav, Daniela Torilo, William Stein, Caspar Alas.

Testistumine kinos
Etendusele järgnes peoõhtu Ivo Linna, Antti Kammiste ja ansambliga Supernova. Vaadates küpsemaid paare osavalt rumba- ja sambasammul mööda tantsupõrandat libisemas, meenus vanakooli tantsuõhtu, mille sarnaseid paarkümmend aastat tagasi kultuurimaja saalis sageli peeti. Toona nimetati neid vist klubiõhtuteks, kuhu ka meid õega lapsena kaasa võeti ja kus meid teinekord isa ka tantsitas. (Küllap just sealt pärineb mu tantsuoskus.)
Saalis toimuvat kanti üle ka kinosaali ekraanil, nii et kes tantsu keerutada ei soovinud, võis ka pehmes kinotoolis õhtust osa saada. Oli palju neidki, kes avatud kinosaalis hoopis testistumisi läbi viisid, et tuleviku tarbeks kindlaks teha, millises reas on kõige parem kino vaadata. Väidetavalt pidi kõige parem vaadatavus olema viiendas reas.
Kuigi inimesi oli õhtule kogunenud palju, hajusid nad suure maja peale siiski niimoodi ära, et kitsas ei olnud ja soovi korral leidus ka vaiksem nurgake, kus mõtteid mõlgutada. Niimoodi omapäi konnates sattusin Weinbergi saali, ruumi, mis on nime saanud Rudolf Weinbergi järgi, kes oli Rapla proviisor ja ärimees. Weinberg on Rapla 6-klassilise algkooli rajamise algataja ning Rapla seltsimaja ehitust toetanud mees. Tore, et kultuurikeskus on Linda toale, Rütmani galeriile ja Valgre toale lisaks saanud nüüd ka Weinbergi saali.

Samuti avastasin teise korruse koridori suurest aknast välja vaadates, et meie keskväljak on päris tore ja küll on ikka hea, et avaraid aknaid maja selles pooles jagub, et on võimalik läbi akna ka väljakule pilke heita.
„Tahan tänada meie maja meeskonda. Kui ei oleks neid, siis ei sünniks siin selliseid vägevaid asju. Meil on maailma kõige ägedam kamp, kellega koos neid asju teha. Aitäh, noored, ja aitäh, bändimehed, ja kõik see rahvas, kes täna on meie pittu tulnud. Loodan, et saite endale Eesti tunnet. Oleme tähistanud Rapla kultuurikeskuse uue maja avamist ja meie äsjamöödunud 85. sünnipäeva,” ütles Age Rebel pärast kontsertetendust ning soovis kõigile mõnusat peotuju.