0.5 C
Rapla
Esmaspäev, 17 jaan. 2022

Maamaksumuudatused jäävad üldjuhul paari euro piiresse

Kuidas on saanud mu hekist mets ja põllust õu? Miks tuleb kiviaiale kasvanud lepavõsa aluse maa eest maksta metsamaa maksu? Nii küsivad maaomanikud pärast maakatastri seaduse muudatuste jõustumist.

Mõne aja eest tabas ühes Raplamaa vallas elavat maaomanikku üllatus, kui ta sai teada, kui palju ta tänavu maamaksu peab maksma. Vahe pole küll teab mis suur, kuid miks ikkagi rohkem kui eelmisel aastal? Selgus lihtne põhjus – tal on tänavu metsamaad rohkem kui mullu. Sellest sai maaomanik muidugi aru, et metsamaa eest tuleb rohkem maksta kui näiteks rohumaa eest, sest mets toob ka rohkem tulu. Ta ei mõistnud aga seda, kuidas tal tänavu metsa rohkem on kui eelmisel aastal, kui ta seda juurde ei ole soetanud. Oma murega pöördus maaomanik valla maanõuniku poole. Üheskoos maakatastri kõlvikute* kaarti uurides selgus tõde – metsaks oli arvatud suureks kasvanud kuusehekk.


Kummalisi avastusi tuli ette teistelgi – kellel oli metsaks määratud võssa kasvanud kraav, kellel kivihunnik. Maaomanike küsimuste ja mõnikord ka pahameele surve all olevad Raplamaa valdade juhid ja maanõunikud soovisid saada asjas rohkem selgust. Nii korraldas Raplamaa Omavalitsuste Liit Märjamaa raamatukogus nädala eest teabepäeva, kuhu olid esinema kutsutud Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu ja kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss.
Kõigepealt selgitas Triinu Rennu, miks selle aasta alguses jõustunud maakatastri seaduse muudatusi üldse tegema hakati – nimelt eesmärgiga parandada omal ajal kiiruga läbi viidud maareformi käigus tekkinud vead ja ebatäpsused. Samuti kinnitas Rennu, et ära õiendatakse ka kõik maakatastri korrastamistöö käigus sisse juhtuvad vead. See tähendab muu hulgas seda, et hekki ega kraavi ikkagi metsaks ei loeta, olgu see kuitahes metsistunud. Ka Maa-ametini on jõudnud üks juhtum, kus hekk ja mets olid omavahel sedavõrd kokku kasvanud, et ortofotolt ei olnud neid võimalik eristada ja need arvestatigi kokku. Kuid viga parandatakse ja omanik metsamaad juurde ei saa. Sellegipoolest on korrastustööga Eestis juurde tekkinud üle 60 000 hektari ja Raplamaal üle 2400 hektari metsamaad – eeskätt seetõttu, et kunagised heina- ja põllumaad on metsa kasvanud.

Maareformi vigade parandus
Kui 1990. aastate algul hakati ellu viima maareformi, tuli seda teha kiiresti. Maakataster loodi 1993. aastal eesmärgiga registreerida maaomandi asukoht ja ruumiline ulatus. „Valitsuse tasandil algul loobuti täppismõõdistamisest, et saada maale kiiresti omanik,” selgitas Rennu. Maamõõtja mõõdistas piiri, määras kõlvikud ja koostas plaani. Teine maamõõtja tegi selleaegseid võimalusi mööda sedasama naaberkrundil. Hiljem selgus aga pahatihti, et piirid, mis peaksid kokku langema, seda ei tee ja pindalad on ebatäpsed. „Küllap teate, et maareformiga tehti suhteliselt palju vigu, nüüd tuleb need parandada,” ütles Rennu. Ta lisas, et sellest aastast mindi üle uuele katastri kontseptsioonile, mille eesmärk on ajakohastada katastriandmed. Piir looduses ei muutu ja
muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil.
Kuid on võimalik, et ajaga on muutunud kõlvikud ehk maa looduslik seisund. Näiteks põllule on kasvanud mets või on mingit tükki rohumaast hakatud kasutama õuemaana. Maa-ameti eesmärk on, et kaart vastaks olukorrale looduses. Rennu rääkis, et maa loodusliku seisundi andmeid hakatakse edaspidi uuendama dünaamiliselt. Kõlvikute pindalad arvutatakse korra aastas.
Andres Juss näitas ortofotot, millelt oli näha tükike õuemaad rohumaa servas. Varasemate andmete järgi oligi see looduslik rohumaa, kuid nüüd võis fotolt silmata, et üks tükk sellest on aiaga eraldatud ja sinna on paigaldatud batuudid ja muu õuele iseloomulik.
Kõlviku andmeid kontrollitaksegi ortofotodelt. Rennu rääkis, et nüüd on nende fotode tase nii hea, et on võimalik isegi vahet teha, kas eterniiditahvli all on puukuur või lihtsalt suurem puuriit – varem see võimalus puudus.
Rennu tõi välja kolm asja, mida võib andmete uuendamine maaomanikule kaasa tuua: piiriandmete kokkuviimisega võivad muutuda piiripunkti koordinaadid, katastriüksuse plaanil olevad kõlvikud asendatakse Eesti topograafia andmekogu omadega ja piiripunkti andmete muutusega kaasneb pindala muutus. See tähendab, et muutuvad maamaksu alusandmed.
Ligi 60 protsendi katastriüksuste pindala jäi siiski endiseks. Üle viie protsendi muutus pindala vaid 3,3 protsendil katastriüksustest. Ülejäänul olid muudatused väiksemad. Kõige suurem oli muutus maakondades, kus maareformi alustati kõige varem, näiteks Pärnus. Rapla oli keskmine.
Rahas jääb muudatus üldjuhul mõne euro piiresse aastas, ütles Rennu. Ta lisas, et tegelikult on Eesti inimene maa-asjus põhimõttekindel – tahab andmed muuta tegelikkusele vastavaks isegi siis, kui tal maamaks sellest tõuseb.
Valdade maanõunikud on kogenud aga ka seda, et paari euro pärast ei hakata üldse vaidlemagi, vaid lüüakse käega.

Metsa kasvanudheinamaad
Nagu Eestis üldse, nii ka Raplamaal tuli korrastamise tulemusel kõige rohkem juurde metsamaad. Samas RMK-l metsamaa pindala hoopis vähenes. „Kui algul vaadati, et RMK maa, siis määrati see kohe metsaks, kuigi tegelikult oli soo,” tõi Juss näite.
Kõige rohkem metsamaad on Raplamaa valdadest lisandunud Rapla vallas – üle tuhande hektari. Metsamaa pindala suurenes ka Kohilas ja Kehtnas, kuid vähenes Märjamaal.
Märjamaal tuli juurde „muud maad”. See on seotud kahe üle tuhande hektarise pindalaga RMK maatükiga, mis varem olid valdavalt kirjas metsamaana, kuid fotolt on selgelt näha, et tegu on rabadega, mis loetakse muuks maaks.
Kõigis valdades suurenes ka õuemaa pindala. Kõige rohkem vähenes nii Eestis kui ka Raplamaal loodusliku rohumaa pindala. Haritava maa pindala suurenes Kehtna vallas ja teistes vähenes. Juss tõdes, et Kehtna valla puhul ongi tegu aktiivse põllumajanduspiirkonnaga. Varem loeti ka näiteks eraisikute või üksikmajapidamiste viljapuuaiad haritavaks maaks, nüüd lähevad need kirja õuemaana.
Maa-ameti hinnangu järgi tulenes kõige suurem maksustamishinna muutus õuemaa ümberpaiknemisest, kui vaadata üksikisiku tasandilt. Põhjus on selles, et inimesed kasutavad õuemaad aktiivsemalt kui varem, näiteks niidavad seda murutraktoriga, selgitas Juss.
Samas muutus maksustamishinnas ei pruugi üldse kajastuda muutusena maamaksus. Näiteks tõusis Kohila vallas maksustamishind kuus protsenti, mida oli rohkem kui teistes valdades. Jussi hinnangu järgi on selle põhjus tõenäoliselt aktiivne kinnisvaraarendus selles piirkonnas. Erinevalt teistest valdadest maamaks seal aga kokkuvõttes ei tõusnud, sest kodualuse maa eest maamaksu maksta ei tule. Märjamaal tõusis maamaks kolm ning Kehtnas ja Raplas kaks protsenti.

Maatoimingud lihtsustuvad
Teabepäeval osalejad küsisid, kas lageraiega saab metsamaast „muu maa”. Rennu vastas, et seda ei juhtu ja kui nii on kuskile märgitud, siis on see viga. „On tulnud mitmeid päringuid, et tegin lageraie, võtke metsamaa maha. Seda me ei tee,” kinnitas Rennu.
Viga on ka see, kui võsastunud kraav on määratud metsamaaks, sest metsamaad hakatakse lugema, kui kraavi ääres on metsariba laius üle 16 meetri.
Maanõunikud küsisid ka, kes peaks kinni maksma piiri muutmise, kui maamõõtja on teinud vea või on viga tekkinud mõnel muul maaomanikust olenematul põhjusel. Rennu ütles, et nad liiguvad sinnapoole, et ka need vead parandada. Kui aga omanikul on piiri kordasaamisega kiire, peab ta paratamatult uue mõõtmise ise tellima. „Kellel on suuremad muutused, need võtame esimeses järjekorras ette,” lubas Rennu.
„Tavalise inimese elu läheb lihtsamaks, kui ta soovib teha maatoimingut,” tõi Rennu välja veel ühe muudatuste kasuliku külje. „Inimene, kes tahab teha ühte maatoimingut, ei pea tulevikus enam jooksma erinevate asutuste vahel. Andmete korrastamine ongi eelduseks lihtsamateks maatoiminguteks.”

Vt ka: Maa-amet, www.maaamet.ee/et/uudised/hea-maaomanik-tutvu-oma-maa-andmetega

* Kõlvik on ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa: haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa või muu maa – näiteks märgala või tee.

Näited

Miks tõusis maamaks Raplamaa valdadest kõige rohkem Märjamaa vallas, kuigi kõrge maksustamishinnaga metsamaa seal hoopis vähenes?
Märjamaa vallas vähenes metsamaa pindala 161 ha võrra. Kui jätta arvestusest välja kaks RMK maatükki, mis asuvad kaitsealal ja on seetõttu maksuvabad, mille metsamaa pindala vähenes ligikaudu 3500 ha võrra, siis maksustatava metsamaa pindala suurenes vallas umbes 3000 ha. Kuna maamaks 1 ha metsamaalt on ligikaudu 4 eurot, siis ongi prognoositav maamaksutulu tõus sellega seletatav. Rõhutame, et tegemist on prognoositava numbriga, mis ei arvesta maksuvabastuste ja soodustustega.

Maamaksu kasv
metsamaa näite varal
Kui maatulundusmaale lisandus 0,5 ha metsamaad, mis varem oli muu maa (näiteks märgalale kasvas mets), siis maamaks sellelt alalt oli endise Koonga valla hindamistulemuste näitel http://www.maaamet.ee/hv/334.pdf maksimaalse maamaksumäära 2,5% korral muu maa osas 0,5 ha × 32 eurot/ha × 2,5% = 0,4 eurot ja nüüd 0,5 ha × 185 eurot/ha × 2,5% = 2,31 eurot ehk maamaks tõusis 1,91 eurot.

Õuemaa lisandumise näide
Kui varem oli 0,5 ha maatulundusmaa kõlvik muu maa ja nüüd on 0,4 ha muud maad, millele lisandub 0,1 ha õuemaad, siis varem oli maamaks 0,4 eurot ja nüüd on maamaks 0,4 ha × 32 eurot/ha × 2,5% + 1000 m² × 0,38 eurot/m² × 2,5% = 0,32 + 9,5 = 9,82 eurot.
See tuleb tasuda, kui puudub koduomaniku maksuvabastus. Kui koduomaniku tingimused on täidetud (maatükil asub hoone, kuhu on omanikul sissekirjutus), siis maamaksu summa on jätkuvalt 0 eurot (vabastus on õuemaa osas ja muult maalt makstav summa jääb alla 5 euro).

Näited tõi Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised