1.6 C
Rapla
Pühapäev, 24 okt. 2021

Libeduse- ja lumetõrjest Rapla maakonnas

Helerin Väronen

Kuigi kevad läheneb aina jõudsamalt ja suuremad kõnniteed ning kergliiklusteed on periooditi jäävabad, uurisime maakonna valdadelt, kui suures ulatuses libedatõrjet tehakse, kui palju libedusetõrjeks raha on määratud ja kui palju sellest on kulunud ning kui tihti inimesed vallale teada annavad kohtadest, mis libedatõrjet vajab.

Märjamaa teedespetsialisti Mikk Vaarmanni sõnul tehakse Märjamaa vallas talihooldust kaheksas hajaasustuse piirkonnas (maht 435 km teid, 8615 m2 platse), Märjamaa alevi tänavatel, platsidel (maht 29,4 km tänavaid, 16 586 m2 platse) ja kõnniteedel ning kergteedel (maht 13,3 km). Talihooldust teostab üheksa erinevat firmat. Libedusetõrjet tehakse lepingu järgi kõigil eelmainitud teedel, tänavatel, platsidel, kergteedel ja kõnniteedel. Märjamaal on libeduse tõrjeks kasutatud karestamist (tappteraga) ja puistet (liiv, graniitkillustik). Vaarmann sõnas, et kuna piirkond on suur ja tingimused erinevad, on sellel hooajal hajaasustuses tehtud karestamist mõnes piirkonnas kaks ringi ja mõnes mitte kordagi. Märjamaa alevi tänavatel on tehtud libedusetõrjet kaks korda karestamisega ja üks ring puistega (liiv). Kõnniteed ja kergteed on pideva libedusetõrje all (puiste graniitkillustikuga).
Libedusetõrjeks eraldi raha ei ole Märjamaal määratud, need tööd on talihoolduse raha sees. Hajaasustuse lepingud on kuupõhised ja ülekulu valla jaoks ei ole (ettevõtja jaoks kindlasti on). Märjamaa alevis on talihoolduseks eraldatud rahast kasutatud 1. märtsi seisuga 88%. Valla poole pöörduvad inimesed talihooldusest tingitud probleemidega keskmiselt 3-4 korda päevas ja Vaarmanni sõnul on pooltel juhtudest märkused põhjendatud.

Kohila vallavalitsus on sõlminud talihooldetööde ja ka libedusetõrje teostamiseks lepingu Leonhard Weiss Viater Ehitus AS-ga. Libedusetõrjet teostatakse lepingu järgi vastavalt sõiduteede ja kõnniteede/kergteede seisunditasemele. Kohila abivallavanem Argo Luik sõnas, et kuna ilmastik on olnud sellel aastal keeruline (üsna tihti sulatab ja külmetab), on nad lisaks kõnni- ja kergteedele teostanud libedusetõrjet ka sõiduteedel. Kodanikke on teavitatud talihooldefirma ametlikest kontaktidest, et tagasiside oleks kõige operatiivsem, kuid Luige sõnul leidub alati ka neid kodanikke, kes otse Kohila valda helistavad. Kõigile küsimustele on vald aidanud lahenduse leida.
Vallavanem Heiki Hepner lisas, et detsembris ja jaanuaris on neil libedusetõrjele kulunud 59 523 eurot, kusjuures valdav osa sellest kulus jaanuaris. Veebruari osas ei ole veel Hepneri sõnul arvet esitatud ja kindlasti lisandub ka märtsis kulusid. Hepner prognoosib, et kokku võiks tänavu Kohila vallavalitsusel kuluda talvel libedusetõrjele ca 120 000 eurot.

Kogu talve kohta veel andmeid küll pole, kuid Rapla vallal kulus jaanuaris valla teede ja kõnniteede hooldusele 112 000 eurot. Tänavune talv on kõigile olnud keeruline. Võrdluseks võib tuua Rapla valla teede talvise tervikhooldussumma 2018. aastal, mis oli 58 000. Rapla valla avalike suhete spetsialist Kat­rin Kruusimägi sõnas, et teehooldusküsimustes valla poole pöördujaid ikka on, kuid need asjad on saanud kõik lahenduse. Sel aastal on küll tavapärasest rohkem lund olnud, kuid ületamatuid probleeme ei ole tekkinud. Vahel on tekkinud küsimused sellega, kus lõpeb valla tee ja kus algab eratee, kuid ka need küsimused on saanud lahenduse, ütles Kruusimägi.

Kehtna vallavalitsuse taristuspetsialisti Marko Valgma sõnul korraldavad nad Kehtna vallas lumelükkamist oma haldusala piirides ning ka väljaspool. Väljaspool tähendab seda, et vastavalt eramaa omanike soovile püüavad nad lükata vähemalt vajaliku kinnistu sissesõiduteeni. Kokkuleppeid ja suhtumisi on erinevaid.
„Oleme püüdnud hoida hoiakut, et aastaringse elutegevuse püsimiseks majapidamistes oleks ligipääsetavus sõiduautoga. Siinkohal soovin erateede omanikele südamele panna, et saaks puhastatud teeperved võsastikust ja võimalusel ka puudest tee teljest vähemalt 4 meetri ulatuses.
Loodus on vahepealsete aastatega kasvanud ning selleaastane kohati väga raske lumi sulgeb teed. Lumelükkajatega on meil selline kokkulepe, et suurema tõrke puhul jääb lumi lükkamata ja antakse kohe teada meile ja maaomanikule. Kõrgemate masinate tuled, peeglid, kojamehed, klaasid on üsnagi sagedased vigastuste ohvrid ning võivad anda teenuse hinnale olulist lisa,“ selgitas Valgma.
Nii nagu Rapla ja Märjamaa vald on jaotatud operatiivsema lumetõrje teostamiseks osadeks, on ka Kehtna vald jaotatud 9 osaks. Libedusetõrjet tehakse alevike piirkondades vastavalt kasutajatele. Üldiselt hoolitsevad piirkonna lumetõrje teostajad ka libeduse eest. Ainult Kehtnas teeb seda omavalitsuse masin. Valgma lisas, et ekstreemtingimustes on nad teinud jääpinnase karestamist ka teistes alevikes.
Libedusetõrjele Kehtna vallas eraldi kuluarvestust ei ole. „Kogu hooaja lumetõrjele oli planeeritud, tuginedes eelnevatele aastatele, 40 000 eurot. See summa on nüüdseks ületatud julgelt. Edasine kahjuks läheb suviste investeeringute arvelt. Oleme jämedalt arvestanud, et üks lumetõrje terve valla alal võtab suvel ca 500 meetrit kavandatavat korralikku mustkatet vähemaks. Arvatakse, et omavalitsustel on raha küllaga, kuid kahjuks see nii ei ole. Tahaks paljude inimeste elu kergemaks teha, kuid lihtsalt ei ole võimalik,“ sõnas Valgma.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised