Siim Jõgis
Raplas asub tänav, mille nimi viitab 1924. aasta 1. detsembril toimunud riigipöördekatsele Tallinnas. See on Jürna tänav. Nime on see saanud Eesti kommunisti Johannes Jürna järgi, kes oli üks osaline detsembrimässus.
Seitse aastat tagasi liikusid Rapla vallavalitsuses mõtted muuta tänava nime, kuid kunagise kommunisti nime kannab see tänase päevani.
Jürna tänav ristub Viljandi maanteega ning asub Savi tänava ja Vesiroosi saviaukude vahel. Aastakümneid tagasi asus seal telliskivitehas, mis kandis samuti Jürna nime. Vikipeedia vahendusel võib lugeda, et Johannes Jürna moodustas Raplas Punakaardi salga, kes abistas Harju- ja Viljandimaal mõisate ülevõtmist. 1920-ndate alguses oli ta EKP Rapla Komitee organisaator. 1924. aastal osales ta 1. detsembri riigipöördekatses ning põgenes järgmisel aastal Nõukogude Liitu. Jürna tapeti 13. märtsil 1930 Poliitilise Politsei agentide poolt.
2012. aastal oli õhus, et Jürna tänava äärde rajatakse Kaitseliidu linnak. Sama aasta 30. juunil ilmunud numbris kirjutas sellest plaanist ka Raplamaa ajaleht Nädaline. Siis oli juttu, et linnaku rajamine peaks realiseeruma 2016. aastal. Kahjuks nii ei läinud. Küll aga oli üks osa linnaku rajamisest ka Jürna tänava nime muutmine. Toonane Rapla vallavanem Indrek Kullam rääkis ajalehele, et see lihtsalt ei sobi, kui Kaitseliidu linnak asub Johannes Jürna nimelise riigipööraja tänaval. Ta pakkus välja, et uus tänavanimi võiks olla “Tule”, vihjates pigem tulele ja mitte nii väga tulemisele. Ühest küljest seostuks see Kaitseliiduga ning samal ajal viitaks ka ajaloolisele tellisetehasele, mis sellel tänaval asus. Nüüd on möödunud peaaegu seitse aastat, Kaitseliidu linnakut seal ei ole, uut tänavanime samuti mitte.
Raplamaa Sõnumid võttis ühendust Rapla vallavolikogu liikmetega, et küsida nende arvamust. Küsisime neilt: “Kui sobilik see teie arvates on, kui üks Rapla tänav kannab tuntud kommunisti nime?” Volikogu esimees Rene Kokk vastas: “Vallas ei ole meil Jürna tänava nime osas arutelu olnud selle aja jooksul, kui mina olen vallaga seotud olnud. Mõned aastad tagasi tuli see teema arutelu alla ühel istumisel tutvusringis. Isiklikult olen seda meelt, et selle võimaliku nimemuutmise juurde peaks ühel hetkel aruteluga tagasi tulema küll.”
Vastuse saatis ka volikogu liige Tarmo Lukk. Tema vastas nii: “Küsimus on igati asjakohane ja vajab minu jaoks ajaloolise mälu selgitamist. Võtan enda ülesandeks teemaga tegeleda ja leida mõistlik lahendus.”
