6.6 C
Rapla
Esmaspäev, 4 märts 2024
ArtikkelFOTOD: Päikesesüsteem, julged värvid ja palju valgust ehk Ringkäik Kohila gümnaasiumi juurdeehitises

FOTOD: Päikesesüsteem, julged värvid ja palju valgust ehk Ringkäik Kohila gümnaasiumi juurdeehitises

Helerin Väronen

Kaugel ei ole see aeg, kui Kohila gümnaasiumi juurdeehitis on päriselt valmis. Käisime esmaspäeva hommikul piilumas, mis seal õpilasi ees ootab.

« kohta 10 »

Direktor Neeme Lumi võtab meid uksel vastu ja viib läbi uste, kus kirjas, et sisenemine on rangelt keelatud. Esmalt sattume administratsiooniplokki, kus hakkab asuma näiteks juhiabi, kes külalisi vastu võtab. Lumi näitab, et sisenemiseks on kaks peaust, tagumine garderoobide juures asuv on mõeldud tavapäraselt koolipere jaoks, eesmine nendeks puhkudeks, kui korraldatakse vallaüritusi ja suundutakse auditooriumisse või aulasse. Algklasside majaosa saab selleks ajaks lukustada.
Teisele korrusele viiv trepp jääb silma oma tõesti väga ilusate küljeklaasidega.
Majas liikudes on näha tegutsevaid töömehi ja koristajaid. Pisitöid on veel teha ja mööbliga läheb ka veel natukene aega. Lumi sõnab, et varsti hakatakse seda järk-järgult tarnima, lepingu täitmise tähtaeg on aga tegelikult mai keskpaik. Koolil on tarnijatega loodud meeldiv koostöö, eesmärgiga veel enne kooliaasta lõppu uude majja sisse kolida.
Ruumide üleandmisega alustatakse sel nädalal. Ehituse ametlik lõpptähtaeg on aga tegelikult selle aasta juulikuus. Eelmisel nädalal alustasid ka erinevad ametkonnad ruumide ülevaatamist, neljapäeval käis näiteks päästeamet maja kontrollimas. Ülevaatuse tulemusi Lumi veel ei tea, see selgub neljapäevasel koosolekul. Lumi ei jõua ära oodata, millal nad uut koolimaja kasutama saavad hakata, ja on ülitänulik vallale, et nad koolile ja kogukonnale sellise kingituse on teinud.

Kirevad värvid ja päikesesüsteem

Teisele korrusele suundudes tuleb mul meelde, kuidas pärast sarikapidu mööda neid koridore kõndisin. Siis oli veel kõik ühtlaselt hall, nüüd aga paistab igaltpoolt majast palju valgust ja kõikjal torkab silma heledus ning algklasside osas ka palju värve.
Kui oma ringkäiguga auditooriumisse jõuame, räägib Lumi, et seal plaanivad nad 17. aprillil korraldada õpilaste konverentsi. Mööblitarnija on lubanud selleks ajaks toolid paigaldada ja Lumi loodab, et samal päeval saavad nad ka vaheosa ametlikult avada, et saaks ilusa avaürituse teha.
Auditooriumis on ka voldiksein, mis võimaldab teisele poole paigaldada auditooriumi ürituse ajaks väikese banketilaua. Vaade ruumile avaneb ka kolmandalt korruselt. Kuigi ma ei ole Rapla gümnaasiumi auditooriumit vahetult näinud, ainult pildilt, tundub, et kahe kooli nendel ruumidel on mingi omavaheline sarnasus. Ka fotograaf sõnab, et sarnasus on olemas.
Kohila vallas tegutseva keskkonnahariduse keskuse ruumid hakkavad samuti paiknema gümnaasiumi juurdeehitises. Olemas on ruum keskuse juhile Kirsti Solvakule ja õppeklass, kus saab teenusena pakkuda erinevaid keskkonnaalaseid loenguid ja töötubasid.
Kolmandal korrusel avaneb võimalus piiluda käimiskoridoris auditooriumisse. Vaadates auditooriumit, on kerge ette kujutada, et seal võiks ka mõni kontsert aset leida. Vähemalt tunne on selline, et ruumi akustika võiks seal hea olla. Lumi pöörab me tähelepanu ka vineerist laele, mis talle endale väga meeldib.
Algklasside majaossa suundudes osutab Lumi akna taga paistvale seinale, kuhu tuleb uus sepistatud kooli logo. Varem asus logo samas kohas, kuid uus tuleb suurem ja veel väärikam.
Algklasside osas saame pilgu heita tulevasse õpetajate tuppa, kus on juba ka kööginurk olemas. Ülejäänud juurdeehitise ruumid on pigem heledates toonides, aga algklasside maja on rõõmsalt erksates toonides.
Algklasside osas näeme ka midagi sellist, mis tõelise vau-efekti tekitab. Alguses paistavad vaid suured latakad laes, kuid siis selgub, mis need tegelikult on. Lumi ideena on sinna moodustatud LED-lampidest päikesesüsteem. Ühes koridori otsas on suur Päike ja riburadapidi tulevad kõik planeedid. Ainult Päike pole proportsioonis planeetide suurusega, kuid planeetide suurused ja vahekaugused on omavahel küll paigas. Lumi on andnud õpetajatele ülesande koos lastega iga planeedi kohta panna seinale väike infotahvel olulisemate märksõnadega.
Mul on planeetide järjestus ammusest ajast peas, kuid tihtipeale ei tea inimesed peale Maa ja Marsi teiste planeetide asukohta. Kui aga niimoodi päevast päeva nende planeetide alt läbi kõndida, siis ei ole varsti ilmselt Kohilas last, kes ei teaks planeetide järjestust või muid andmeid nende kohta. “Koolimaja seinad ja laed peavad ka ju õpetama ja rääkima,” nendib Lumi.
Lumi räägib, et kui tal selline idee tekkis, uuris ta, kas oleks ettevõtet, kes selliseid LED-lampe toodab, ja leidis ühe, kes oli kohe valmis koostööd tegema. Kogu võimsus kõikide lampide peale on 100 vatti. Viimase planeedi, Neptuuni all asub rekreatsiooniala ja kaugele ei jää ka ronimissein, millesarnast soovivad õpetajad võimaluse korral ka alumisele korrusele.
Piilume ühte klassiruumi, kus tagaseinas on pikk tume riba, mis esmapilgul tundub tahvlina. Tegelikkuses täidab see aga helisummutaja rolli ja samas saab sinna ka õpilaste töid kinnitada. Seina toonid on küll kontrastsed, kuid see muudabki klassiruumid huvitavaks. “Alguses olid need värvid natukene harjumatud, kuid aina enam hakkavad need mulle meeldima,” sõnab Lumi. Värvilahenduse mõtles välja projekteerija Buune Projekt OÜ.

Palju ruumi ja valgust

Kui vaadata kogu Kohila gümnaasiumi juurdeehitist väljast, ei tundu see üldse nii suur kui sees olles. Ja ruumi on uues osas tõesti palju. Kokku on Lumi sõnul netopinda 3200 ruutmeetrit, millest laias laastus 2000 on algklasside päralt ja 1000 vaheehitiste all.
Välispidiselt värvilahenduselt sarnaneb kooli juurdeehitis Rapla kultuurikeskuse juurdeehitisega, kus samamoodi on kasutatud musta, punast ja valget. See on kombinatsioon, mis toimib alati. Lumi sõnul tundus talle alguses selle värvilahenduse puhul must värv väga sünge, kuid on hakanud järjest enam meeldima. Fotograaf lisab, et meie kliimas määrdub heledat karva fassaad ka kiiresti, nii et selline tume ongi praktilisest seisukohast mõistlikum.
Üks uue hoone olulisi asju on lift. Kuigi praegu ei ole koolis liikumispuudega lapsi, on nii suurt investeeringut tehes vaja ka sellistele asjadele mõelda. Katsetame korraks, kas lift töötab. Täitsa töötab ja direktor saab ka esimest korda lifti sisse astuda.
Kasutamata pinda on alumisel korrusel palju, kuid juba on kooliperel mõtteid, mida sinna teha võiks. Ühe ideena on plaan rajada klaasist seintega raamatukogu. Sellest väljapoole saab luua lugemisnurga. Silme ette tulebki pilt sellest, kuidas praegu tühjas kohas asuvad tulevikus kott-toolid ja raamaturiiulid.
Astume ka korraks Lumi tulevasse kabinetti sisse, mille üks sein on sinine ja teises seinas paistab suurte akende tagant kohisev jõgi.
Õue vaadates jääb praegu veel silma kõrguv mullakuhi, mis tõi meelde selle, kuidas ehituse käigus avastati ebameeldiva üllatusena saastunud pinnast. Probleem sai lahendatud, kuid sellega seoses tekkis küsimus, kas mingeid üllatusi on ehituse käigus veel välja tulnud. Ühe õpilase vanaema olevat küll kunagi ühe puu alla mingi üriku matnud ja ehitajatele sai seda ka öeldud, kuid midagi sellist leitud ei ole.
Juurdeehitise ümber on palju jalgrattahoidjaid ja lisandunud on ka parkimiskohti autodele. Varem oli kahe parkla peale 70 kohta, nüüd on neid 100 ringis.
Kohila gümnaasiumi juurdeehitis on mõnus, valge ja avar. Tekitab endaski tahtmise uuesti õpilane olla, et nii ägedas keskkonnas õppida saaks.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Kõik uudised
Kuulutused