Siim Jõgis
Keavast sirgunud motosportlane Sander Luisk (22) läheb mais algavale hooajale vastu kõrgete eesmärkidega. 2018. aasta hooaja suures osas vahele jätnud noormees sihib nüüd kõrgeid kohti nii Baltimaade kui ka Eesti meistrivõistlustel Superbike’i klassis.
Unistada julgeb ta ka mõlema kategooria meistritiitlist. Põhjust optimismiks annab seegi, et algaval hooajal on tal istumise all uus tsikkel – Ducati Panigale V4.
Luisk esindab Eesti ja Baltimaade meistrivõistlustel Vihur Motosport tiimi. Nende all sõidab ta alates 2017. aasta lõpust. Nüüd ootab ees 2019. aasta hooaeg ja Superbike’i klassis ei ole eesmärk mitte niisama osalema minna, vaid püüda poodiumikohti ning miks mitte ka kõige kõrgemat kohta pjedestaalil, ütles Sander. Eestimaa pinnal saab teda tänavu näha esimest korda võistlemas hooaja avaetapil Pärnus auto24ringil 18. ja 19. mail. Enne seda on veel treeninglaager Itaalias Misano motoringrajal.
Tegemist on maailmakuulsa rajaga, kus toimub ka üks Superbike’i ja MotoGP etapp. Varem on Sander käinud sarnases laagris Tšehhis, kuid Itaalias mitte. Terve rada on broneeritud sõitjatele ning tiimidele, kes tulevad üle maailma kokku rataste testimiseks. Võistlemist otseselt ei ole, küll aga on lootus seal silma jääda maailma tippu kuuluvatele tiimidele.
Eesmärk: Pärnu raja rekord
Baltimaade kohalik võistlus koosneb kuuest etapist ning kestab kevadest sügiseni. Neli etappi toimuvad Pärnus, üks Lätis Riia lähistel (Bikernieki) ja üks Soomes (Alastaro). Konkurents on muidugi tugev. Sellised nimed nagu Hannes Soomer ja Martin Pärtelpoeg ei vaja tutvustamist inimestele, kes on kohalikke motoringrajavõistlusi tähelepanelikult jälginud.
Samas ei ole Superbike’i võistlusklass, mis on kõige kõrgem, Sander Luisu jaoks midagi uut. Seal on ta end proovile pannud juba mitu aastat. Kuid lisaks headele kohtadele on Sander seadnud endale ühe eesmärgi veel. Hinge peale on talle jäänud Pärnu ringraja rekordi sõitmine. Praegu kuulub see rekord tema konkurendile Hannes Soomerile. Luisu isiklik rekord on sealjuures kõigest 0,8 sekundit aeglasem kui Soomeril. Mõlemad sportlased sõitsid oma parima tulemuse välja samal võistlusel, kus tingimused olid väga head ja konkurents tugev.
See on kindlasti üheks eelduseks hea tulemuse saavutamisel. Kui tugevat konkurentsi pole, ei ole mõtet ka üleliia pingutada. Sõiduvead ja kukkumised võivad minna kalliks maksma. Sander Luisul on selle koha pealt olemas isiklik kogemus. 2018. aasta avaetapil Pärnus tegi ta läbi tõsise kukkumise, kuigi seda ei põhjustanud tema enda sõiduviga. Tervis jäi küll korda, kuid kannatada sai ratas. Seega võeti tookord vastu tõsine otsus sõit katkestada, kuid tagantjärele vaadates võib öelda, et see oli õige.
Pärast esimest etappi enam Luisk eelmisel hooajal ei võistelnudki. Küll aga tegi trenni. Ta rääkis, et põhjus oli ennekõike rahaline. Oma sihiks on ta seadnud üle-euroopalise võistlussarja Euroopa IDM. Selles sarjas sooviks Luisk end ühel hetkel proovile panna ning sellest lähtuvalt 2018. aasta võistlused vahele jäetigi.
Isa ja perekonna toetus
Nüüd on Keava noormees taas võistlusrivis ning valmis rajal endast parimat andma. Koos meeskonnakaaslase Mihkel Osulaga sõidavad nad tänavu uutel punast värvi tsiklitel – Ducati Panigale V4. See lisab nii kiirust rajal kui ka optimismi eesmärkide täitmisel. Rattad anti mõlemale Vihur Motospordi piloodile üle hiljuti toimunud Tallinn Motor Show ajal.
Siis kommenteeris Sander Luisk uut ratast nii: „Uus Ducati on kindlasti üks kõige paremaid rattaid, millega oma karjääris edasi liikuda. Juba algne platvorm, millisena Ducati otse tehasest tuleb, on väga tugev. Olen sada protsenti kindel, et tegu on ühe kiireima võistlusrattaga, mida sellel hooajal rajal näeb. Minu enda sõidustiilis ja eelistustes tuleb küll mõned muudatused teha seoses seadistusega. Samuti on vaja ka tsiklit veidi „sügavamalt“ tundma õpida ning kohaneda. Mis on omakorda huvitav ja väljakutsuv.“
Sandri kõige lähedasem ja suurem toetaja on tema enda isa Ülari Luisk. Isa on seni käinud kaasas igal etapil, kus Sander on võistelnud. Kaasa aitab ta nii tehniliste kui ka jooksvate küsimuste lahendamisel. Temal endal on varasem kogemus rallispordist. Ülari Luisk tõdes, et ühest küljest on muidugi uhke tunne näha oma poega rajal võistlemas, kuid samas on see keeruline ka. „Raske on just see, kui vaatad, et kõik on korras, ja siis järsku juhtub midagi. Aga uhke tunne on muidugi ka,“ sõnas isa Ülari.
Motosport on teatavasti kallis spordiala. Oma rahakoti peal tehnikasporti ei harrasta. Ülari Luisk tõi välja, et üks rehvijooks maksab 600 kuni 700 eurot. Neid võib ühe võistlusnädalavahetuse jooksul minna neli või viis komplekti, et kiirust säilitada. Seetõttu ütlesidki nii Sander kui ka Ülari, et nad on senistele toetajatele väga tänulikud. Ilma nendeta ei oleks Sandril võimalik kõrgeid poodiumikohti püüdma minna.
Küsimustele vastas Vihur Motospordi pealik ning Sander Luisu treener Marko Rohtlaan
Kui kaua te Sander Luisu treener olnud olete?
2016. aasta septembrist. 2018. aastal sõitis ta juba Vihur Motospordi all.
Mis on Sandri tugevused piloodina?
Tal on kiire õppimisvõime. Kui ta esimest korda rajale tuli, oli tal tehnika ajast maha jäänud, aga sõiduoskused omandas kiiresti. Lühikese ajaga oli tema areng väga hea. Ta sõidab sarnaseid aegu nagu teised, kes on temast viis kuni kümme aastat kauem motoringrajal võistelnud.
Mis on teie ootused Sandrile algaval hooajal?
Loomulikult oleme kõik huvitatud, et tal sel aastal võimalikult hästi läheks. Loodame, et ta võidab vähemalt ühe etapi, sest seda saavutust tal ei ole. Usun, et ta võib võita rohkemgi etappe.
Ühe eesmärgina tõi Sander välja, et ta tahaks ületada senise Pärnu ringraja rekordi. Mis te arvate, kas ta on selleks võimeline?
Kõik sõltub olukorrast. Selleks tuleb kõvasti tööd teha, sõita ka teistel radadel ning teha iga nädal trenni. Rekordiüritusi võib väga kergelt nurjata näiteks see, kui rajale on õli maha läinud. Palju on kinni ka ilmaoludes ja loomulikult peab ratta seadistus paigas olema. Ütleme nii, et Pärnus rajarekordi sõitmine on väga raske, aga kindlasti mitte võimatu ülesanne.
