Vivika Veski
„Sada aastat metsa lugu” tutvustab metsa ajalugu arhiivides, muuseumides ja erakogudes leiduvate fotode kaudu, Raplamaalt on raamatusse jõudnud eeskätt Vardi metskonna tegemised.
Raamatu andis välja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja koostas RMK pärandkultuurispetsialist Triin Kusmin. „Raamatus esitletud piltidel elustuvad omaaegne elu ja meelelaad, tööd ja töövahendid, inimesed ja nende suhe metsaga,” rääkis Kusmin.
Raamat algab 1920. aastatega. „Iseseisvunud Eesti algusaastad on poliitiliselt ja majanduslikult rasked. Kõigil elualadel, ka metsanduses, tuleb alustada oma riigi kehtestamist ning ülesehitamist. 13. novembril 1918 alustab tööd Eesti riiklik metsavalitsus,” alustab raamat ülevaadet saja aasta ajaloost.
Sealtsamast saab lugeja ka teada, miks on Eestis ülekaalus riigimets: „1919. aastal vastuvõetud maaseaduse järgi ei kuulu riigistatavate mõisate metsad jagamisele. Kuna need moodustavad umbes 70% metsadest, saab sellega aluse riigimetsa ülekaal.”
Sealsamas leidub aga ka vihje põhjusele, miks oli eelmise iseseisvuse ajal Eestis metsa hoopis vähem kui praegu – nimelt põlistalude kõrvale tekivad uute maaomanikena asunikud ning mets hakkab aina kiiremini taanduma põllupidamise ja karjakasvatuse ees.
Raamat on üles ehitatud kümnendite kaupa. Kümnendi lühikokkuvõttele järgneb üle kahe lehekülje kollaaž illustreerivatest fotodest, joonistustest ja dokumentidest. Järgnevad lühikesed tekstilised ülevaated teemade kaupa vaheldumisi fotodega, millel leiduvat kirjeldavad pikemad fotoallkirjad.
Näiteks esimesel, koostaja erakogust pärit pildil võib näha metsa raadamist, mida tollases kõnepruugis kutsuti laastamiseks. Üks meestest raiub seal läbi kase juuri, et puu langedes ei jääks maha kändu. Esiplaanil on värskelt kaevatud kraav, et kuivendada asundustalu tulevast põldu.
Raadamine või „laastamine” võetigi ette selleks, et muuta kunagised metsaheinamaad põlluks.
1920. aastail tegutses Eestis viis paberivabrikut. Üks neist oli Kohilas, kuid see siiski raamatusse jõudnud ei ole. Pildil on kujutatud hoopis Türi puupapivabriku sisevaadet. Sellel vabrikul oli olnud ka litsents paberi tootmiseks Nobeli preemia tunnistusele.
Killukest Raplamaa metsaajaloost tutvustab raamat 1930. aastate osas, kus fotol on kujutatud Sutlema metskonna töötajad 1936. aastal. Mehed kannavad vormirõivast, mida on kaks varianti. Kahel metskonna töötajal samas vormirõivas puudub. 1937. aastal oli Eestis 102 riigimetskonda. Metskondades töötas 102 metsaülemat, 69 abimetsaülemat, 126 metsnikku ja 1439 metsavahti, lisaks 102 asjaajajat, 123 metsatööstuse kontoriametnikku ja 125 praakerit.
1940. aastate kollaažis paelub pilku värviline joonistus hallipäisest mehest koos punast pioneerikaelarätti kandva tüdrukuga. Nende ees laiub viljapõld ja pildil on kiri: „Siin oli soo. Stalinlik looduse ümberkujundamine on kolhoosi jõukuse alus!”
1950-ndate plakatlikul joonistusel käib metsavarumisplaani ennetähtaegne täitmine käsisaagide ja hobustega. Kõrval kutsub Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Jahimajanduse Valitsus üles hävitama hunte – täpsemalt massiliselt hävitama. Hunditapjale lubatakse ka 7000 rubla preemiat.
1960. aastatel algas Eesti metsa ja üldse looduse jaoks helgem ajastu, mida on metsamehed hakanud nimetama „Tedre ajaks”. Vanemad metsamehed meenutavad seda siiani heldimusega. Metsamajanduse ja looduskaitse minister Heino Teder oli järginud oma metsandusalases tegevuses põhimõtet – kui elab küla, siis elab ka Eestimaa. Tema juhtimisel oli ministeerium teinud kõik, et hoida Eesti metsa ja loodust järgnevatele põlvkondadele. Minister Tedre ettepanekul asutati 1972. aastal ka Eesti metsatöötajate meeskoor Forestalia, mis tegutseb siiamaani.
Aga muidugi jättis samal ajajärgul metsale suure jälje ka 1967. aasta orkaanimõõtu torm.
Noorendike hooldus Varbolas
Raplamaa jõuab raamatusse taas 1970. aastate lõpu fotoga, mis on pärit fotograaf Jüri Pere erakogust. Seal on kujutatud metsatee ehitamist Vardi metskonnas. Enamik metsateedest ehitati tollal seoses kuivendustööga. Rajatava tee kõrval ongi näha kraavi. Fotol kallutab veoauto ZIL-130 materjali teele ja metsnik jälgib töö käiku.
1980. aastail hooldati metskondades hoolega noorendikke, mis olid kasvanud 1967. aasta tormis kannatada saanud metsade asemele. Fotol on näha Vardi metskonna Varbola vahtkonna metsavaht ja raietööline võsasaagidega.
Suurem osa tänapäeva juhtivatest metsatööstusettevõtetest loodi 1990. aastatel, näiteks Imavere saeveski Järvamaal, mis oli avamisel moodsaim Eestis.
Aga esimestel taasiseseisvusaastatel tekkis õigusruumi muutumise tõttu ka rohkem võimalusi metsa varastada. Raamatus on foto, kuidas harvendusraie nime all on metsast välja raiutud kõik palgipuud.
2000. aastatel hakati välja kujundama Natura 2000 kaitsealade võrgustikku, kuhu võeti lisaks varasematele kaitsealadele ka uusi. Alles maaomaniku rolliga harjuvates metsaomanikes tekitas see emotsioone, kardeti piiranguid metsade majandamisel. Sel kümnendil hakati metsas jõudsalt välja arendama puhkemajanduse struktuuri.
2004. aastal viidi Eesti Euroopa Liiduga liitumise puhul läbi suured metsaistutustalgud. Metsa istutati üle miljoni noore puu – sümboolselt üks iga eestlase kohta. Jüri Pere fotol on näha miljoni puu talgud Pajaka külas.
2010. aastatel kujunevad välja erametsaomanike ühistud, kes pakuvad omanikele abi eeskätt metsa majandamisel.
Raamatusse on jõudnud ka foto meeleavaldusest 2017. aasta detsembris. Meeleavarduseks nimetatud kogunemisega sooviti tähelepanu pöörata elukeskkonna hoidmisele. „Kõik koos Eesti metsa abiks,” kuulutab näiteks üks plakat.
Samal kümnendil algas mitmes metsas, mis oli kujunenud kuivendatud soo asemele, soo taastamine.
Raamat lõpeb fotoga metsanduse visioonikonverentsist 2011. aastal. Neid konverentse on korraldatud alates aastast 2006.
Kummardus Eesti metsale
Raamatu koostaja tõdeb, et vanu metsandusfotosid vaadates võib näha nii mõndagi tänapäeval kummalist – kuidas sobivate karjamaade puudusel metsas loomi karjatati, 1950. aastatel nõukoguliku „looduse alistamise” põhimõtte kohaselt metsi lennukitelt putukamürkidega pritsiti või paepealsetele metsastamiseks istutusvagusid sisse lõhati.
„Mõned probleemid tunduvad aga väga tänapäevased, näiteks 1920. aastate metsateadlaste mure toonase metsapoliitika pärast ning 1960. aastatel, matkaradade ja lõkkekohtade rajamise algusaegadel tõstatunud küsimus populaarsete metsapuhkuse kohtade liigsest tallamisest ja prügistamisest. Fotod ja nende lood näitavad, kuidas on kasvanud ja kasvatatud tänased metsad,” lisas Kusmin.
Triin Kusmin võtab kokku, et raamat on kummardus Eesti metsale ja metsa targalt hoidnud, kasvatanud ning kasutanud inimestele, samuti tähistatakse sellega 150 aasta möödumist esimese eestikeelse metsandusraamatu ilmumisest.
