Helerin Väronen
Üle-eelmisel reedel, 5. aprillil tunnustas Rapla Valla Külade Ühendus Rapla valla sädeinimesi ja tublisid külasid. Üheksast sädeinimese kandidaadist valiti parimaks Kuusikul elav Anne Laub, kes juba aastast 1974 on panustanud palju aega ja energiat kogukonna hüvanguks.
Anne esitajaid sädeinimeseks oli lausa viis, nende hulgas ka Kuusiku külavanem Ants Kuningas. Juba ainuüksi see, kui paljud Annet sädeinimeseks peavad, näitab, et tiitel läks õigesse kohta.
Annet iseloomustatakse kui sooja südamega head ja toetavat kaaslast, kelles on autoriteeti. Igas kodukandi ettevõtmises teeb ta kaasa ja kaasab endaga ka teisi. Tema kodu on aastaid olnud Rapla Valla Külade Ühenduse staabiks, kus on peetud koosolekuid ja jõulupidusid. Seda külalislahkust, mis Anne juures valitseb, saime ka meie tunda, kuna laual olid ahjusoe imemaitsev kringel, õunad ja kohv. Rääkisime Annega sellest, mis Kuusikul ära on tehtud ja mis veel tegemist vajaks.
Istudes koduselt hubases köögis, rääkis Anne, et ta poleks ealeski uskunud, et tema seekord selle sädeinimese tiitli saab. Sel aastal küll tuli lausa kutse üritusele, kuid Anne mõtles, et ehk on see seotud sellega, et Kuningas on nüüd külavanem. Tütar Maarika Nurmsoo, kes ka ise Kuusiku külavanema ametit pidanud, ütles aga, et olgu ema ikka õigel ajal kohal ja kenasti riides. “Ütlesin talle, et ära jama, mis sa räägid siin mulle nii imelikku juttu. Kui ma peaks võitma… siis ma ei tule,” rääkis Anne naerdes. Eks see hetk, kui ta aasta sädeinimeseks kuulutati, võttis Annel hinge kinni ja põlved värisema, kuna tähelepanu keskpunktis olemisega ei ole ta harjunud.
Kohusetundlikud
pensionärid ja juurte juurde saabunud noored
Anne juured on Ohukotsus ja viimased 45 aastat on Anne elanud Kuusikul. Pärast Türi tehnikumi lõpetamist oli tal töökohana valida kas Kehra või Kuusiku. Vanemate pärast langes valik Kuusiku kasuks. Juba toona oli Anne see, kes kogu aeg midagi organiseeris, kas kultuuri- või spordiüritusi. Majandi tõttu ei olnud siis ka rahaprobleeme. Sellele ajale järgnes tohutu lagunemine, mille tagajärjel paljud Kuusiku hoonetest varemetes olid. Uuesti kõige ülesehitamine võttis aega, kuid nüüd on Kuusiku jõudnud sinnamaale, et asjad lähevad aina tõusvamas joones.
Traditsioonilised üritused on Kuusikul näiteks jaanituli, suvelõpupidu ja hoogtööpäevakud. Aktiivselt saadakse kokku ka pensionäridega. Pundiga liitus ta küll enne, kui ta ise pensionile jäi. Kokku on neid hetkel 14. Iga kuu tähistatakse kellegi sünnipäeva, koos on käidud ka teatris ja näiteks Märjamaal Papagoi majas. Koos on tähistatud südamepäeva ja võimlemas käidud. Nüüd on aga pensionäre vähemaks jäänud ja paljudel tervisehädad, nii et Anne käib üksi Raplas trennis.
Üritustest osavõtmises on pensionärid Anne sõnul need kõige kohusetundlikumad, tullakse kohale ka kipsis käega. Näiteks eelmisel teisipäeval käis Anne “oma memmedega”, nagu ta ise neid kutsub, Altveskil Austraalia folk-rocki legendi Kaurna Cronini kontserdil. Mis sest, et Anne tundis end haigena ja põlved valutasid, ruttu sai memmedele helistatud, kamp kokku aetud ja saadud muusikaelamus oli kohaleminekut väärt.
Anne kiidab pensionäre, sõnades: “Nad on nii tublid ja toredad.” Nende kooskäimiskohaks on nüüdsel ajal uutes lasteaiaruumides asuv päevakeskus, mis küll väikesteks istumisteks on hea, kuid suuremateks üritusteks ei ole sobivaid ruume Kuusikul kusagilt võtta.
Samas näitab ruumipuudus, et elu Kuusikul käib. Kõik tühja ja kõledana seisnud korterid on ära ostetud ja seda enamasti noorte poolt, kelle lapsepõlvemaad on Kuusikul. Vahepeal on kaugemal oldud ja nüüd tagasi juurte juurde jõutud. Anne kiidab ka noorte töökust: “Väga tublid noored on meil.” Vähemalt kord kuus toimuvad Kuusiku külakeskuses koosolekud, kus Ants Kuningas külavanemana suunab, kes mida teeb.
Anne sõnul on olnud aegu, kui rahva suhtumine oli selline, et külavanem peab palju tegema. Kuid tema arust on külavanema roll tegelikult esindada küla, organiseerida ja hoida nii-öelda külal silm peal. Rõõmustab, et sellest on hakatud aina enam aru saama.
Eelmise aasta jaanipäeva korraldasidki suuremalt jaolt just noored, tehes seda uutmoodi ideedega. Järgmine suurem üritus, kus on palju organiseerimist alates söögi tegemisest, parkimise korraldamisest kuni külastajate registreerimiseni, on 25. mail tulev “Ilmatu Ilmapäev”.
Aastaid on ka Rapla Valla Külade Ühendus oma üritusi Kuusikul pidanud, seda just Anne juures. Tal on kõrvalhoones 60-kohaline saal, kus sai pidada näiteks jõulupidusid koos rikkaliku laua ja esinejatega. Pärast suure valla moodustamist ei ole külade ühendus külas käinud.
Kuid jätkates rõõmsamal toonil, siis väga palju tehakse Kuusikul talguid ja põhiline koht on park. “Seda teeme väga-väga südamega. Me oleme temaga nii palju vaeva näinud, et kui nüüd käest lasta, siis oleks väga kahju sellest,” sõnas Anne. Palju on neid, kes helistavad suvel ja soovivad pargis lapse sünnipäeva pidada. Istumiskohtadeks veeti kohale suured ümarpalgid, mida siis nii memmed kui ka noored ühiselt koorimas käisid. Olemas on väike lava ja grillikoht, korvpalliplats ja täismõõtmetes jalgpalliplats. Anne meenutas, et kui ta noor oli (lisades naerdes vahele, et ega ta praegugi vana ole), toimusid pargis suured võistlused ja Kuusiku laulupidu. Seda viimast traditsiooni tahaks Anne taastada.
Talgutele tullakse ka väljastpoolt Kuusikut, enamasti Raplast. Ja tulevad ka täiesti võõrad inimesed nõu ja jõuga appi. Üks suur mure on aga nii Annel kui ka teistel kohalikel selle pargiga seoses. Park võib ju ilus ja korras olla, kuid puhastamata sodine jõgi rikub vaatepilti. Altveskil on paadid olemas, kuid kuidas sa sõidad, kui paat kinni jääb.
Probleemiga on käinud tutvumas ka keskkonnaminister, kuid seda ajal, kui valitsemisaeg hakkas ümber saama. Anne loodab, et nüüd, kui omakandimees (Rene Kokk) keskkonnaministriks ehk saab, õnnestub lõpuks ka see veekogu korda saada. Anne unistab, et ühel ilusal päeval on jõe ääres kiiged ja liivarannaga ujumiskoht. Üks selline ilus ujumiskoht kuluks ju vallale vägagi ära.
Tegemist vajavatest töödest toob Anne veel välja muinsuskaitse all oleva aiandi, kus kunagi kasvasid tomatid ja kurgid ning hiljem peeti jäneseid. Nüüd on see lagunenud, aga kohalike soov on see taastada. Selle jaoks on kaks korda juba koristustalgud olnud, kuid tööd on seal veel palju teha.
Esimene üritus selleaastases kalendris on aga südamepäev, mille käigus minnakse kepikõndi tegema. Suve kohustuslikeks sündmusteks on jaanipäev ja suvelõpupidu. Jaanipäeval on noored need, kes tegelevad lastega ja korraldavad neile mänge. Hiljem on ühismängud ka suurematele. Kuna Kuusiku jaanipäeva peetakse teistest varem, on võõrast rahvast sageli palju kohal. Ilmselt mängib siin oma rolli ka Kuusiku kaunis park. Suvelõpupeo idee tekkis aga kaheksa aastat tagasi, kuna mujal toimusid sarnased üritused.
Kolm aastat on vabariigi aastapäevadel toimunud lipuheiskamine, küll kolmes erinevas kohas. Esimesel aastal oli see mõisa ees, teisel aastal uue lasteaia ees ja kolmandal kortermaja juures. Anne loodab, et ehk järgmiseks aastaks saab mõisa ette lipuplatsi, et oleks üks kindel koht olemas.
Ürituste õnnestumiseks on paljutki ära tehtud projektide kaudu. Näiteks saadi eelmisel aastal Kuusiku kandi juubeliürituse jaoks toetust, et soetada lauad ja pingid. Nüüd soovitakse projektirahaga soetada võimendi ja valjuhääldi.
Anne meenutab aega, kui taheti teha suuri projekte suurte rahadega. Mõisa ümbrus taheti endisaegsel kujul taastada, ehitada rosaarium, kuid vaid paberile need ideed jäidki.
Aastaid on räägitud veel ühest projektist – Raplat ja Kuusikut ühendavast kergliiklusteest. Selle saamine on paljude Kuusiku inimeste, sealhulgas Anne suur unistus. Praegu on suure maantee ääres kõndimine eluohtlik tegevus. “Kolm väga suurt õnnetust juba on, kas ikka veel ei aita?” küsib Anne ja räägib, kuidas ta ise käib rattaga Raplas, kuid kui reka tuleb, siis võtab see pea ringi käima ja on oht sügavasse kraavi lennata. Anne unistab, et kunagi on see soovitud kergliiklustee olemas ja mööda seda saab liikuda jala, lapsevankriga, jalgrattaga, rulluiskudega, kepikõndi teha… Ja palju rohkem inimesi jõuaks siis üritustele ja külakoosolekutele kohale. Päris paljudel jääb kohaletulek sageli selle taha, et lihtsalt ei julgeta tulla mööda maanteeäärt.
Inimeste probleemide lahendamise eest seismine on Annele hästi iseloomulik. Aastaid kuulus ta Rapla vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni piirkonna esindajana. Selle aja kohta rääkis Anne, et komisjonis olek andis talle võimaluse olla kursis seadusemuudatustega, pakutavate teenuste ja toetustega ning inimeste probleemidega valda pöördumine oli lihtsam. Seniajani hoiab ta end sotsiaalvaldkonnaga kursis. Inimesed on ka harjunud tema poole oma muredega pöörduma. “Ma ei jäta neid, kui hätta jäävad, siis ikka tuleb aidata,” sõnas Anne.
Kuusikult lahkudes jääb sisse helge tunne ja rõõmus meel sellest, et Kuusikul on selline inimene nagu Anne Laub. Igale poole on ta nõus minema, koos teistega tegema ja sütitab ka teisi kaasa tegema. Talle omasel tagasihoidlikul viisil sõnab ta küll, et tema pole midagi korda saatnud, kuid just see oskus enda säraga ka teisi sädelema panna on anne, mida ei ole paljudele antud.
