Mari Tammar
25. aprillil toimunud Rapla vallavolikogu koosolekul arutati muuhulgas Rapla valla ja haridus- ja teadusministeeriumi vahelise kokkuleppe muutmist, mille põhirõhk on Rapla täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamisel ja täiskasvanuhariduse viimisel omavalitsuse haldusalast riigi haldusalasse. Volikogu heakskiidu saanud lepingu järgi lõpetab Rapla täiskasvanute gümnaasium oma iseseisva tegevuse 31.08.2021.
Muudetud lepingust võib lugeda: „Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi töö ümberkorraldamise tulemusena luuakse võimalus mittestatsionaarses õppes põhi- ja keskhariduse omandamiseks Rapla Gümnaasiumis alates 01.09.2018 ja Kehtna Kutsehariduskeskuses ning Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis alates 01.09.2020.”
Kus neis kolmes koolis õpilane edasi õpib, saab ta teha omal valikul. Lepingus on kirjas: „Tagamaks Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilaste sujuv õppekorralduse jätkumine, teevad riigigümnaasium, kutseõppeasutused ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasium üleminekuperioodil tihedat koostööd, luues ühise töörühma ning kaasates muuhulgas karjäärinõustamise spetsialiste ja teisi toetavaid osapooli.“
Otsus, et täiskasvanute gümnaasium oma iseseisva tegevuse lõpetab, tehti vallavanem Meelis Mägi sõnul aastaid tagasi, kui otsustati Raplasse riigigümnaasiumi loomine.
25. aprillil, kui haridus- ja teadusministeeriumi lepingut vallavolikogus arutati, polnud kõigile volikogu liikmetele aga üheselt mõistetav, et see otsus on juba (eelmise volikogu koosseisu poolt) tehtud ning vastavasisulise küsimuse ka Aare Heinvee esitas. Talle selgitati, et juriidiliselt on kõik korrektne ja otsus on varem tehtud. Käesolev arutelu puudutab varem haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud lepingut ja selle muudatusi.
Seejärel tõstatas Heinvee teema, et täiskasvanud õppijat ei ole selle otsuse tegemisse kaasatud, kuigi Rapla vald on korduvalt rõhutanud, et haridus on üks prioriteetidest ja kaasamine on oluline. Otsest vastust ta sellele kommentaarile ei saanud, küll aga selgitati olemasolevaid alternatiive. Arutelu all oleva lepingu kohaselt avaneb täiskasvanud õppijal võimalus omandada haridust ka Kehtna ja Vigala kutsekoolis ilma kutset õppimata, kui selleks soovi ei ole, ning täiskasvanuharidust pakub juba praegu ka Rapla gümnaasium.
„Me ei lõpeta täiskasvanute haridust, vaid me lõpetame ühe asutuse tegevuse. Täiskasvanute haridus nii nagu ta praegu toimib, toimib ka uues olukorras edasi ja toimib mitmete uute võimalustega,” kommenteeris Tarmo Lukk.
„Täna see variant, mis on saavutatud, nende alternatiivide näol, on minu arvates väga hea. See annab õpilastele uusi võimalusi ja ma loodan, et need, kes muidu omandaks ainult keskhariduse täiskasvanute gümnaasiumis, võib-olla vaatavad ka selle pilguga, et õppida kutse juurde. Küll aga ei ole see nii, et me eeldame, et kõik õpilased, kes täna käivad täiskasvanute gümnaasiumis, hakkavad nüüd käima Kehtnas. Järgmised sammud peavad olema need, et riigigümnaasiumis saaks olema võimalikult sarnased ja head tingimused nendele täiskasvanud õppijatele, kes täna õpivad täiskasvanute gümnaasiumis. Nüüd tuleb edasi teha tööd selle nimel, et need tingimused luua siia Raplasse ning Kehtna ja Vigala jäävad pigem võimaluseks ja alternatiiviks,” rääkis volikogu esimees Rene Kokk.
Heinvee juhtis tähelepanu aga sellele, et lepingus on kirjas kvaliteedi nõue riigigümnaasiumile ehk et kes seal õppida tahavad, peavad õppima viis päeva nädalas ja valima n-ö akadeemilise suuna. „Me oleme HTM-iga selles usus olnud laua taga, et nad garanteerivad riigigümnaasiumis kaugõppe vormi samal kujul. Tõsi, täna ta riigigümnaasiumis veel nii ei tööta, aga minule teadaolevalt seepärast, et kriitilist massi õpilaste huvi veel selle jaoks ei ole. Mina elan täna siiras teadmises ja kokkuleppes, et nad teevad kõik selle nimel, et võimalikult sarnane õppeviis sinna tuleks,” vastas Rene Kokk.
Volikogu andis heakskiidu kõne all olnud lepingule, kus on fikseeritud täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamine 31.08.2021.
*
Kommentaarid
Sirje Kautsaar, Rapla gümnaasiumi direktor:
Mittestatsionaarne õpe on Rapla gümnaasiumis rakendunud. Täna õpib mittestatsionaarses õppes 11 õppijat. Tänased õppijad osalevad statsionaarse õppe tundides. Nende soov oli õppida oma eakaaslastega koos. Mõned neist soovisid endale tagada selliselt võimaluse korral ülemineku statsionaarsesse õppesse.
Tänase praktika tulemusel muutub järgmisel aastal õppekorraldus. Peamine muutus seisneb selles, et mittestatsionaarse õppe grupid luuakse eraldi ja õppenädalas toimub 2 juhendatud õppepäeva ja 1 veebiseminari päev. Täpsem järgmise aasta õppekorralduse info on leitav kooli kodulehel rubriigis Mittestatsionaarne õpe. Kui õppija näeb võimalust sellise korralduse juures lapse või töö kõrvalt õppida, siis on võimalik meil haridust omandada. Täiskasvanud õppurid on meie kooli oodatud.
Vello Kübar, Rapla täiskasvanute gümnaasiumi direktor:
Täiskasvanud õppija (erivajadustega õppija), kelle jaoks õppimine on vaid elu üks osa töö ja/või pere kõrvalt, vajab paindlikku, nende eripäraga arvestavat ja andragoogilistest põhimõtetest lähtuvat füüsilist ja vaimset õpikeskkonda. Muudatuste juures on oluline, et täiskasvanud õppija õppimine ja õpetamine jätkuks:
1. Autonoomses füüsilises õpikeskkonnas ehk täiskasvanud õppijale turvalises ja motiveerivas füüsilises õpikeskkonnas.
2. Õpetajatel peab olema piisav pädevus, tahe ja tingimused täiskasvanute õpetamiseks.
*
Vastab täiskavanute gümnaasiumi õpilane Mairi Rannu
Kas teie arvates on Rapla täiskasvanute gümnaasiumi iseseisva tegevuse lõpetamine põhjendatud?
Ei, kindlasti mitte! Väga palju erineva sotsiaalse tausta ja õpivõimekusega õpilasi on tänaseks just neile mõeldud arengu- ja õppekavaga omandanud põhi- või keskhariduse just Rapla täiskasvanute gümnaasiumis. Eelmisel aastal õpilaste seas läbi viidud küsitluses oli selgesti näha, mida nad arvavad kooli sulgemisest, ning ka vallaametnikele sai nende seisukohad väga hästi lahti seletatud. Seda, et see teema nüüd aasta hiljem uuesti arutlusele tuleb, ei olnud kuskil märgitud.
See on väga kurb, et õpilaste arvamusega ei arvestata, kes on teinud suuri muutusi oma elus, et omandada poolelijäänud haridus. Milleks lõhkuda toimivat süsteemi, kus on õpilaste ja õpetajate vahelised suhted head ja usaldavad ning kus õpilased tahavadki ilma sundimata õppida. Õpilased on leidnud motivatsiooni ning seadnud uued eesmärgid, mida tulevikus saavutada soovivad. Nad pingutavad heade tulemuste nimel. Palju tänu selle eest koolile, mis võimaldab neil ennast avastada ning seeläbi täiskasvanuks saada.
Kas teie arvates on õpilastele pakutavad alternatiivid piisavad ja õpilastele sobilikud?
Alternatiivide osas tekib kohe rida küsimusi: kas õpetajad on saanud vastava hariduse, et õpetada just täiskasvanud õpilasi? Kuidas on korraldatud töötavatele ja pisiperega õpilastele võimalused, et nad ei peaks valima? Kas need õpetajad, kes on meisse süstinud enesekindlust elus läbi lüüa, ka kooli lõpetamiseni meiega jäävad? Kas kutsehariduskeskuses saan omandada ainult keskhariduse, kui mul ametikoht juba olemas on? Kuidas on korraldatud tugisüsteemid õpilastele, mis praeguses koolis toimivad? Mis on siis need plussid ja mille või kelle arvelt, et ära kaotada eraldiseisvad täiskasvanutele mõeldud koolid?
Me ei taha õppida koos oma laste ja lastelastega, me ei taha valida töö ja kooli vahel, me ei taha jälle puutuda kokku nende inimestega, kelle pärast me oma hariduse oleme varem katkestanud. Me oleme siiani suutnud paralleelselt hakkama saada ja seda suuresti tänu oma koolile.
