7.2 C
Rapla
Pühapäev, 25 sept. 2022
spot_imgspot_img

Tunne Kelam esitles Rapla raamatukogus oma uut raamatut

Siim Jõgis

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam esitles kolmapäeval, 24. aprillil Rapla keskraamatukogus oma uut kõnede ja kirjutiste kogumikku “Isamaa tõde hoieldes”. Selle puhul oli ta valmis istuma laua taha Raplamaa Sõnumitega, et arutada nii tema uue teose sisu kui ka rääkida tööst Euroopa Parlamendis

Eesti inimesed on valinud Kelami europarlamenti kolmel korral ning tema töö on seal kestnud viisteist aastat. Kas eelseisvatel valimistel valitakse ta sinna ka neljandat korda? See võimalus tundub ebatõenäoline, sest Kelam on Isamaa nimekirjas alles viimasel, kolmeteistkümnendal kohal. Samas ütles ta, et kui Eesti valijad talle selle positsiooni taas kord usaldavad, siis on ta valmis sinna tagasi minema.
Isamaa nimekirja eesotsas on sel korral endine kaitseväe juhataja Riho Terras. Kelam andis talle oma õnnistuse kaasa, öeldes, et tema tugevus on rahvusvahelised kontaktid ning teadmised julgeoleku valdkonnas.

Kas teie uue kõnede ja kirjutiste kogumiku pealkiri “Isamaa tõde hoieldes” viitab erakonnale Isamaa või kodumaale?
Ikka kodumaa. Erakond seisab kodumaa eest.

Aga inspiratsiooni on see saanud laulupealkirjast “Isamaa ilu hoieldes”?
Jah, seda küll. Tuim pealkiri poleks midagi öelnud. Tähtis on see, mis meid vabaks teeb – vabaks teeb tõde. Piiblis on kirjas, et tõde teeb teid vabaks. See oli 1987.-88. aastal, kui saime teada tõe Molotovi-Ribbentropi pakti kohta ja salaprotokollide olemasolust. Siis oli selge, et meil on õigus saada vabaks. Oli selge, et me ei olnud Nõukogude Liiduga seaduslikus abielus, vaid meid oli okupeeritud. Polnud isegi ametlikku lahutust vaja. Meie õigus saada vabaks rajanes tõele.

Kuidas te oma teosesse tekstid ja kõned valisite? Kogu materjal ei oleks sinna ju ära mahtunud.
Kõik kindlasti ei mahtunud. Tahtsin veenduda, et materjalid ei kordu. Valisin erinevad perioodid. Praegu saab koolipoisi pilguga vaadata, et kõik pidigi nii minema. Saab välja tuua aastad, millal miski toimus, mis viis välja Eesti iseseisvumiseni. Minu arusaam on see, et nii ei pidanud tingimata minema. Jõudude vahekord oli tegelikult vastupidine. Balti riigid püüdsid Nõukogu Liidust lahku lüüa ja selle peale saime läänest hoiatuse, et ärge paati kõigutage. Oli hetki, kus lootused olid kõrgel, ja siis langes see jälle madalale. Tegelikult olid kõik võimalused avatud.

Balti riikide iseseisvumine üheksakümnendate alguses ei olnud iseenesestmõistetav. Mis lõpuks selleni ikkagi viis?
Mina usun jumalikku juhtimisse. Jõudude vahekord oli meie kahjuks. Lääneriigid ei soovinud meie iseseisvumist, sest ühe suure riigiga oleks neil kergem asju ajada. Nende huvi oli see, et Nõukogude Liit püsiks ja Saksamaa saaks taasühineda. Muidugi aitas palju kaasa see, et lääneriigid ei tunnustanud meie okupeerimist. Ameerika Ühendriikide suur teene oli see, et pool sajandit oli nende poliitika sama, mis ta praegu on Krimmi suhtes. Balti riikide annekteerimist ei tunnustatud. See sundis Nõukogude Liidu juhte käituma ettevaatlikumalt. Nad tundsid, et Balti riigid ei ole päriselt nende osa.

Tõesti arvate, et Nõukogude Liidu juhid sedasi tundsid?
Olen selles päris veendunud. Venestamise poliitika oli ettevaatlik. Nad jälgisid ühe silmaga, mida arvavad sellest ameeriklased. Seetõttu taheti ka Eesti elanikkonda venekeelseks muuta, et selle asjaga ühele poole saada.

Kui mõelda veel selles kontekstis, siis kas 1980. aasta olümpiamängude purjeregati korraldamine Tallinnas võis ka olla märk näitamaks, et Eestimaa kuulub Nõukogude Liidule?
Võib-olla küll. Sama hästi oleks võinud need pidada ka Musta mere ääres.

Te olete olnud Euroopa Parlamendi saadik viisteist aastat. Mis võiks olla üks selline asi, mille üle te olete uhke ja saate öelda, et see asi sai tehtud?
Euroopa Parlament on parim koht, kus Eestit tutvustada. See ülesanne ei saa kunagi läbi, sest kunagi ei tunta meid liiga hästi. See on julgeolekuprobleem. Ainult siis, kui meid hästi tuntakse ja väärtustatakse, võib loota, et meile tullakse tõsiselt appi, kui asi läheb hulluks. Minu viimane raport eelmise aasta detsembris oligi just julgeoluteemal.
Küsimus on selles, kuidas rakendada NATO artiklit number viis reaalses sõjalises olukorras. 2007. aasta aprillis toimus Tallinnas mäss. Siiamaani seostatakse seda Pronkssõduriga. Asi polnud tegelikult selles. Pronkssõdur oli mitu kuud ettekääne. Venemaalt toodi Eestisse poliitilisi aktiviste ja ka Vene saatkond oli selgelt mängus. Veebruaris oli valitud uus Riigikogu koosseis ning ametisse määratud valitsus, mida juhtis Andrus Ansip. Venemaale see ei sobinud.
Tegelik eesmärk oli vallutada migratsiooniameti arhiiv. Õnneks hakkasid noorukid jooma ja röövima ning ei tulnud selle ülesandega toime. Kui see teema Euroopa Parlamendis üles kerkis, osales väliskomisjoni koosolekul kuus Vene diplomaati. Nad jälgisid tähelepanelikult, mis toimub. Neid huvitas, kas piirdutakse formaalse protestiga või toimub midagi tõsisemat.

Eesolevatel Euroopa Parlamendi valimistel kandideerite te ka. Kas asute saadiku kohale, kui te valituks osutute?
Kui valituks osutun, siis küll.

Olete Isamaa nimekirjas viimasel kohal. Kas teil on ambitsiooni veel viis aastat Brüsselis töötada?
Asi pole isiklikus ambitsioonis, meil on seda kohta vaja. Mul on olnud võimalus ja au olla kõige suuremas Euroopa Rahvapartei fraktsioonis. On oluline, et meil oleks jätkuvalt seal oma esindaja. Sellele ma püüangi kaasa aidata. Isiklikud ambitsioonid on siinkohal täiesti teisejärgulised.

Isamaa kandidaat number üks on Riho Terras. Kas tema oleks selles fraktsioonis hea saadik?
Minu arvates oleks ta väga hea saadik. Ta on töötanud NATO-s ja tal on suurepärased sidemed rahvusvaheliste kaitsestruktuuridega. Julgeoleku- ja kaitsepoliitikas tunneb ta end kodus.
Ühte teemat tahaksin veel puudutada. Brexit. Kas see on muutunud naljanumbriks?
Muidugi on. See on üks Putini suurimaid võite. Putini käsi oli Brexiti rahvahääletusel selgelt mängus. Samuti Rupert Murdochi ajalehed ja Briti finantsringkonnad, kes soovisid suuremat sõltumatust. Propaganda töötas täistuuridel. Loodi justkui uus Loch Nessi koletis, kelle vastu tuleb võidelda. Sellisena esitleti Euroopa Liitu. Praegu mulle tundub, et sellest venimisest võib veel asja saada. Briti valitsusel on alati võimalik lahkumisavaldus tagasi võtta. Aina enam kerkib esile vajadus korraldada uus rahvaküsitlus.

Eestis asus ametisse uus valitsus. Kas te näete võimalust, et meie uus valitsus võiks kuidagi muuta suhtlemist Euroopa Liiduga?
Ei, seda võimalust ma ei näe. Kõik on paika pandud. Üks minister võib oma käitumisega iseennast kompromiteerida, see võimalus on alati olemas. Samas on tema kõrval ametnikud. Alati on õhus küsimus, kas ministri jõud käib ministeeriumi ametnikest üle. Eriti on see aktuaalne noorte ja algajate ministrite puhul.

Mida te siis peale hakkate, kui teid Euroopa Parlamenti tagasi ei valita?
(Muheledes) Sellest võime rääkida järgmisel intervjuul.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised