Siim Jõgis
Endine kaitseväe juhataja Riho Terras külastas teisipäeval, 14. mail Kohila gümnaasiumi ning pidas õpilastele loengu robootikast. See oli üks osa tema visiidist Raplamaale, mille käigus külastas ta ka Raplamaa Sõnumite toimetust. Ees ootavad Euroopa Parlamendi valimised ning seal kandideerib ta Isamaa erakonna esinumbrina.
Terras rääkis, et vastupidiselt kõikidele ootustele võib ta valituks osutudes hakata europarlamendis enim tegelema maaeluküsimustega. Ta on selle valdkonnaga olnud seotud suure osa oma elust. “Tahan saavutada selle, et Eesti põllumeest käsitletakse võrdsena teistega ja mingeid suuri erisusi ei tehtaks,” ütles ta. Lisaks poliitikale tuli juttu ka tema tihedast seosest Kohila piirkonnaga.
Täna on teil Raplamaa päev. Mis märksõnad seostuvad teile Rapla maakonnaga?
Olen Kohila jahiseltsi liige, mu abikaasa on Kohilas kasvanud ja elanud. Mu ämm ja äi elavad seal. Minu parim sõber elab Pajaka külas. Kui nüüd hakata neid kõiki üles lugema, on kokkupuutepunkte lugematul hulgal. Regulaarselt käin Kohila ümbruses jahil.
Nüüd on maikuu. Viimastel aastatel olete maikuus veetnud palju aega Kevadtormil. Kas sel aastal on hea meel, et te ei ole sellega seotud või pigem igatsete?
Huvitav on see, et praegu käib üle kogu Eesti samasugune trallitamine nagu aasta aega tagasi Siilil. Kilometraaž ei ole sugugi väiksem. Otsest nostalgiat mul küll ei ole. Üks etapp minu elust sai 5. detsembril läbi. Nüüd teen uusi asju.
Hea meel on näha, et 10 000 meest oli maastikul, õppus läks korda ja midagi halba ei juhtunud. Noored mehed saavad järelikult hästi hakkama.
Kas mõlgutasite mõtteid poliitikasse astumise üle juba siis, kui veel kaitseväe juhataja olite?
Pigem mõlgutasin siis mõtteid selle üle, et mitte poliitikasse astuda. Esialgu ei astunudki ja läksin tööle moodsasse tehnoloogiaettevõttesse. Poliitikapakkumine tuli mulle üllatusena. Kui Isamaa erakond sellega lagedale tuli, arutasin seda pere, sõprade ja tuttavatega ning nad arvasid, et ma peaksin selle ikkagi ära proovima. Nad ütlesid, et kui läheb hästi, siis on Eestil olemas esindaja, kes suudab selle ülesandega toime tulla. Usun, et suudan oma elukogemuste baasil Eestit hästi esindada.
Kas Euroopa Parlamendi saadikute seas on kindraleid?
Ei oska vastata. Küll aga tean, et seal on olnud sõjaväelasi, aga kas ka kindraleid, seda ma ei tea.
Täna, 14. mail on Tallinnas Prantsusmaa parempopulistliku erakonna juht Marine Le Pen. Ta kutsuti sinna teie erakonna koalitsioonipartneri poolt. Oli see õige käik?
Kui te küsite, kas see mulle meeldib, siis kindlasti mitte. Le Pen on tuntud kui venemeelne suuršovinistlike ideede toetaja. Eestlasi kasutab ta kindlasti ainult ära. Täpselt samamoodi ei meeldi mulle teise koalitsioonipartneri liikme Yana Toomi käimine Pronkssõduri juures, kus inimesed Georgi lintidega püüavad Eestit kahjustada. Eks see nii ongi, et koalitsioonipartnerite juures ei pruugi kõik meeldida.
Kas see oli teie kindel soov kandideerida just europarlamendi valimistel ja mitte Riigikogu valimistel?
Jah. Riigikogu valimiste eel andsin välja väga selged signaalid, et seda ma teha ei taha ja ei teinud ka. Isegi sellist pakkumist ei oleks ma vastu võtnud. Europarlamendi puhul usun, et minu keeleoskus ja kogemused annavad teatud eelise.
Mis keeli te kõnelete?
Inglise, saksa, vene ja eesti keelt räägin soravalt. Prantsuse keelest saan aru ja suudan lugeda, rääkida ei oska.
Üks teema Euroopa Liidu puhul on brittide käitumine – kas nad jäävad liitu või astuvad välja. Kas teile tundub ka, et kogu Brexiti teema on muutunud naljanumbriks?
Ei ole, see on väga kurb. Minu arust on see suur probleem. Britid ise on selle supi kokku keetnud. Vähetuntud fakt on see, et 1979. aastal juba britid ühe korra referendumi korraldasid. Siis jäid nad liidu liikmeks. Praegu on see küsimus seal ühiskonna lõhestanud. Aga üks on selge, pärast Brexiti tingel-tanglit on teistes riikides toetus Euroopa Liidule kasvanud. Kuidas see lõpeb – keegi ei tea. Ma ei ole kindel, kas nad üldse välja astuvad.
Te olete vaieldamatult tugev rahvusvahelistes suhetes ja militaartemaatikas. Mis on veel sellised teemad, mis te oma hinge peale võtate, kui valituks osutute?
Olen jahimees, palju olnud maaga seotud. Põllumeeste teemad lähevad mulle korda. Viimastel nädalatel olen palju käinud põllumajandusettevõtetes ja kuulanud nende muresid. Ma üldse ei välista, et vastupidiselt kõikidele ootustele, et ma hakkan tegelema julgeolekupoliitikaga, hakkan võib-olla tegelema hoopis maaeluküsimustega. Tahan saavutada selle, et Eesti põllumeest käsitletakse võrdsena teistega ja mingeid suuri erisusi ei tehtaks.
Kui oluline on teie arvates see, et Euroopa rahvapartei fraktsiooni kuuluks eestlane?
Erakordselt oluline. Seda nii minu kui ka terve Eesti jaoks. Isegi Marju Lauristin ütles ühes intervjuus Vikerraadiole, et kui Isamaa ei ole esindatud Euroopa rahvaparteis, siis on Eestil poole vähem mõjuvõimu. Ma jagan tema arvamust.
Kas te näete võimalust, et praeguse Eesti valitsuse ajal võib muutuda suhtumine ja suhtlemine Euroopa Liiduga?
Ma ei näe seda võimalust. Tuleks natuke maha rahuneda. Seda, et parempopulistid on valitsuses, on teisteski Euroopa riikides juhtunud ja mingit suurt katastroofi pole tulnud. Saame hakkama. Seda enam, et Isamaa ministritel on selge sõnaõigus ja Isamaa on alati näidanud end tasakaaluka ja mõistliku jõuna.
Veel välispoliitikast. Vaatasin teie intervjuud Postimehele. Seal tekkis elevus Donald Trumpi ümber. Ta ikkagi meeldib teile?
Mulle meeldib tema ettearvamatus. Loomulikult on tal ka oma puudused. Tema oponendid ei saa teada, kuidas ta käitub, kui üks või teine asi juhtub. Nii Ukraina kui ka Euroopa suunal on ta langetanud julgeolekut tõstvaid otsuseid. Ka rahavanker on suurem olnud. See, et ta mõjutab Euroopa juhte panustama rohkem kaitsekulutustesse, on samuti vilja kandnud. Veel kord, ma ei poolda lahmivat stiili, mida ta kasutab. Kui te küsite, kas ma temaga koos õlut võtaksin, siis ilmselt mitte.
Aga olete temaga kohtunud?
Ei ole.
EKRE on hõisanud, et pärast valimisi pannakse europarlamendis kokku parempoolne fraktsioon. Kas teie näete selles ohtu?
Nad on lõhestunud. Kui vaadata seda sama kampa, kes täna Tallinnas sabatit peab, siis ega nad ühel meelel ei ole. Neil on lihtsalt ühine süsteemilõhestav arvamus. Nii mõneski küsimuses lähevad nende arvamused vastuollu. Ma tahaks väga loota, et EKRE ei ole venemeelne. Ma usun, et nad ei suuda nii homogeenselt tegutseda, et see Euroopa Liidu põhisuunale ohtlikuks saab.
Soome on Eestile suur sõber. Nemad ei ole NATO liikmed. Kas Soome võiks NATO-ga ühineda?
Võiks. Ma näen, et see oleks Eestile kasulik. Soomlased on alati teinud julgeolekupoliitiliselt kaalutletud otsuseid ja ajalooliselt paremaid kui Eesti. NATO-ga liitumine on soomlaste otsustada ja mina ei anna selles osas ka nõu neile. Aga Eestile oleks see kasulik.
Kas te näete murekohta selles, et europarlamendi valimistel on aktiivsus olnud madal?
Eks küla ja valla teemad lähevad inimestele rohkem korda kui riigi teemad ja riigi teemad omakorda rohkem kui Euroopa Parlamendi teemad. Midagi erakordset selles ei ole. Usun, et sel korral on poliitiline aktiivsus kõrgem ja inimesi tuleb välja rohkem.
Kas te tunnete end poliitikuna mugavalt?
Ei tunne veel. Eks see vajab harjumist. See on väga erinev minu varasemast tegevusest. Aga mulle meeldib, et olen saanud inimestega rääkida nende muredest ja kohati ka rõõmudest. Vähe küll, aga siiski.
