Helerin Väronen
Kuusiku talli-tõllakuuri paekiviaia restaureerimise teise etapi jaoks saadi kevade hakul muinsuskaitseametilt toetust ja ehitamas on Silur OÜ, nagu ka esimese etapi puhul. Käsitöölane käis oma silmaga tehtavat uudistamas.
Margo Lill Silur OÜ-st sõnas algatuseks, et eelmine aasta oli toetus suurem, sai pikema osa aiast tehtud. Kinnistu piir aga poolitab aia ära ja täies mahus niipea aed restaureeritud ei saa. Kolmanda etapina saab restaureeritav müüriosa kiviplaatidest katte peale.
Vana osa vaadates on näha, et see on mördiga tehtud, kuid nüüdseks on see suures mahus välja uhutud. Kui eestvaates on vana müüriosa veel enam-vähem normaalne, siis teiselt poolt vaadates on aru saada, kui suurt kahju on päike ja külm sellele teinud. Kohati pole seal aeda enam ollagi ja tundub, et olemasolev kukub kohe kokku. Lill rääkis, et vesi ja sooja ning külma vaheldumine ehk kevadine aeg on see, mis kiviaeda kõige enam lõhub. Selle vältimiseks tulebki aia ülemine osa millegagi katta, et vesi kivide vahele ei pääseks. Ka kuivalt ladudes vajab kiviaed katet.
Vanasti tehti põlluäärtes olevad aiad ilma mördita, aga hoonete juures olevad müüritised tehti juba siis lubja ja liiva seguga. Kuivladudega on aga surnuaia ja kirikute juures olevad piirdemüürid, seal on vaid viimased read laotud mördiga. On aga üks kivi, mida tuleb laduda vaid kuivalt, ja see on raudkivi. Lill sõnas, et segu seda kivi paigal ei hoia ja raudkivist tehes tuleb otsida kivile õige asend, et ta ise paigal püsiks. Nii et tegemist on tõelise tasakaalukunstiga.
Mördi kohta sõnas Lill, et selle võiks tegelikult ise teha. Selle lubjamördi liivatera, mis kottidesse on pandud, on liiga peen. Lill soovitas lubjapasta tegemiseks ise karjäärist liiv võtta ja see kuiva lubjaga segada. Sellist klassikalist lubjasegu olevat palju parem töödelda. Türi kiriku restaureerimisel kasutab Silur aga hoopis hüdraulilist lupja, mis õhu käes karboniseerub ja aastate pärast on selle surveaste tugevam kui betoonil.
Sarnase paekiviaia, nagu on talli-tõllakuuri juures, taastamisel või ehitusel peab arvestama, et nii palju kui läheb kivi, läheb ka segu. Ehk kui läheb kant kive, läheb ka kant segu.
Talli-tõllakuuri paekiviaias on kivid osaliselt needsamad, mis seal varem olid, kuid eelmine aasta toodi üks koormatäis ka uusi kive. Uute kividega töötamine on Lille sõnul lihtsam, vanaga on rohkem mängimist. Ja mida suurem kivi, seda kergemini töö läheb. Ajaliselt suudab meistrimees laduda umbes kandi kive päevas, ehk umbes poolteist-kaks rida. Kuid paekivi lõhkumine nõuab natukene teistmoodi oskusi ja seda oleks hea mõne meistri käe all õppida. Ühes aias võib kasutada mitut erinevat kivi ja ka selles restaureeritavas müüris olid sees mõned maakivid, mis sinna umbes samade kohtade peale ka alles jäeti.
Kindlasti on kiviaia ladumisel vaja kasutada nööri, et aed väga sinkadi-vonkadi ei kisuks. Lill sõnaski, et Keilas tänavu müüre taastades oli ta ladujatega hädas, kes ei saanud aru, miks nad nööri järgi tegema peavad, müür on ju vana. Aga ka vana müür või aed peab võimalikult sirgena jooksma, et sellele saaks pärast katteplaadid peale panna. Samuti tuleb jälgida aia või müüri kõrgust, et see terves ulatuses sama oleks. Varem laoti aiad, müürid ja ka hoonete alusmüürid otse pinnasele, ilma vundamendita, nüüd tehakse ikka taldmik alla.
Silur OÜ ise kirjutab tegevuskavad, kooskõlastab ja teeb. Tegemise käigus tuleb aga ka kiviaedade puhul sageli midagi sellist välja, millega arvestatud ei ole, ja tööde maht sellega sageli kasvab. Rahastust juurde aga ei saa. Eks restaureerimistöödega ongi see häda, et need võtavad tohutult aega. Lill lisas, et kui juba on algust tehtud ja mingi toetus saadud, siis enam pooleli jätta ei tohi ja tuleb visalt edasi minna: hoonete puhul edasi liikuda detailide kaupa, müüride puhul juppide kaupa.
Lill on kiviaedade ja -müüridega tegelenud umbes 19 aastat. Infot erinevate aedade ja müüride kohta oleks väga palju rohkem, kui üks artikkel edasi suudab anda. Iga aed on oma olemuselt erinev ja omanäoline. Parema pildi saamiseks tuleks temaga mööda erinevaid objekte kaasas käia. Kiviaedadest on Silur just lõpetanud töö Tallinnas Komandandi teel, kus kunagi ajutise ehitisena tehtud kivimüür oli sisse vajunud. See töö sai kiirkorras tehtud Taani kuninga küllatuleku tõttu. Nii mõnigi kivimüür on niimoodi enne tähtsat külastust värskema olemise saanud. Praegu käivad tööd Keila pargi aias ja kohe läheb töösse Toompea tugimüüri üks osa. Mitmendat aastat käivad restaureerimistööd ka Türi kiriku juures.
Kel huvi vanu kiviaedu uudistada, siis üks koht, mida Lill soovitab, on arhailine Kumma küla. Ka Paluküla poole sõites tasub teeääri jälgida, kus mõlemal pool on vallid, mis annavad aimu kunagistest müüridest. Huvitava kogemuse saab aga siis, kui võtta aega ja käia läbi rannaäärsed külad, ka need kõige pisemad.
Kiviaia ehituse kohta lisas Lill lõpetuseks, et kõige olulisem on olla loominguline. Tegemist on küll füüsiliselt raske tööga, kuid see treenibki hästi. Ravinud ka Vigala Sass inimesi sedamoodi, et pannud nad tööd tegema värske õhu käes. Üleliigsed mõtted kaovad ja samas ravib see füüsist. Nii et peale silmnähtavate tulemuste on kiviaia ehitusest kasu ka inimesele sisemiselt.
