Vivika Veski
Raplamaal kaevandati eelmisel aastal lubjakivi, dolokivi, ehitusliiva, kruusa ja turvast oluliselt enam kui eelneval viiel aasta keskmiselt.
Sama kehtib ka Eesti kohta tervikuna, kuid Raplamaal on mõne maavara puhul kasv keskmisest silmatorkavalt suurem. Näiteks kaevandati maa-ameti andmetel Raplamaal eelmisel aastal 210 000 kuupmeetrit ehituslubjakivi, mis on üle kahe korra rohkem kui eelneva viie aasta keskmine. 2013. aastal näiteks oli see kogus vaid 69 400 kuupmeetrit. Lubjakivi on kaevandatud peaaegu igal aastal rohkem kui eelmisel, kuid silmatorkava, enam kui viiekümne tuhande kuupmeetrise hüppe tegi see näitaja siiski eelmisel aastal.
Igal aastal on lubjakivi teistest kohtadest märksa rohkem kaevandatud Lubja maardlas, mis asub Rapla vallas endise Raikküla valla territooriumil. Eelmisel aastal kaevandas Eesti Killustik OÜ sealt 76 000 kuupmeetrit lubjakivi.
Reinu maardlas Rapla vallas Koigi külas kaevandas AS TREV-2 Grupp Reinu lubjakivikarjäärist 75 800 kuupmeetrit ehituslubjakivi. Sutlema maardlas kaevandas AS Kiirkandur kahest karjäärist kokku 29 400 kuupmeetrit ehituslubjakivi. Ühtlasi pikendati Sutlema I lubjakivikarjääri maavara kaevandamise luba 15 aasta võrra. Kiirkandur AS-ile anti ka uus kaevandamisluba Sutlema III lubjakivikarjääris. Orava maardlas kaevandas Orgita Dolomiiditooted OÜ Orava lubjakivikarjäärist 28 900 kuupmeetrit ehituslubjakivi.
Lubja maardlas kaevandas OÜ Eesti Killustik ka 25 500 kuupmeetrit ehitusdolokivi.
Ehituskruus, liiv ja turvas
Tähelepanuväärselt on kasvanud ka kaevandatud ehituskruusa kogus – samuti üle kahe korra eelneva viie aasta keskmisega võrreldes. Rohkem kui mujalt Raplamaalt kokku kaevandati seda mullu Raja maardlast, mis asub Kehtna vallas Lau külas. Raja karjäärist kaevandas Sokkel Holding OÜ 169 3000 kuupmeetrit ehituskruusa, kuid ka 17 700 kuupmeetrit ehitusliiva.
Ehitusliiva kaevandamise maht kasvas Raplamaal samu ajavahemikke võrreldes umbes 39 protsenti, samas täiteliiva kaevandusmaht hoopis kahanes. Samuti vähenes täitekruusa kogus. Viimast ongi Raplamaal kaevandatud peamiselt vaid ühest kohast, Sutlema maardlast, ja väheses koguses.
Pisut kahanes ka hästilagunenud turba kaevandusmaht, kuid rohkem kaevandati vähelagunenud turvast. Hästilagunenud turvast kasutatakse peamiselt küttematerjalina ning vähelagunenud turvast aianduses. Maa-ameti hinnangu järgi soodustasid mullu suve ilmaolud turba kaevandamist.
Suures koguses, 26 000 tonni, kaevandati turvast mullu Õmma maardlas, mis asub Märjamaa valla lääneosas.
Turbatootjatel edukas aasta
Maa-ametil valmis 2018. aasta Eesti maavarade koondbilanss, mis võtab kokku maardlate ja mäeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul. Eestis kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Põlevkivi ja ehitusmaavarasid kaevandati 2018. aastal pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal keskmiselt, edukas aasta oli turbatootjatel.
2018. aasta lõpu seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 926 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 714.
Võrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kasvas 2018. aastal põlevkivi (9%), tsemendilubjakivi (2%), tehnoloogilise lubjakivi (55%), ehituslubjakivi (8%), ehitusdolokivi (16%), täitedolokivi (551%), keraamilise savi (8%), ehituskruusa (58%), tehnoloogilise liiva (56%), täiteliiva (49%), ehitusliiva (4%), meremuda (15%) ja turba (29%) kaevandamine.
Eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega võrreldes vähenes 2018. aastal tehnoloogilise dolokivi (24%), viimistlusdolokivi (54%), tsemendisavi (25%), täitekruusa (16%) ja raviotstarbelise järvemuda (100%) kaevandamine.
Kasutatud allikas: Maa-amet, maavaravarude koondbilansid
