Vivika Veski
Raplamaal kaevandati eelmisel aastal lubjakivi, dolokivi, ehitusliiva, kruusa ja turvast oluliselt enam kui eelneval viiel aasta keskmiselt.
Sama kehtib ka Eesti kohta tervikuna, kuid Raplamaal on mรตne maavara puhul kasv keskmisest silmatorkavalt suurem. Nรคiteks kaevandati maa-ameti andmetel Raplamaal eelmisel aastal 210ย 000 kuupmeetrit ehituslubjakivi, mis on รผle kahe korra rohkem kui eelneva viie aasta keskmine. 2013. aastal nรคiteks oli see kogus vaid 69ย 400 kuupmeetrit. Lubjakivi on kaevandatud peaaegu igal aastal rohkem kui eelmisel, kuid silmatorkava, enam kui viiekรผmne tuhande kuupmeetrise hรผppe tegi see nรคitaja siiski eelmisel aastal.
Igal aastal on lubjakivi teistest kohtadest mรคrksa rohkem kaevandatud Lubja maardlas, mis asub Rapla vallas endise Raikkรผla valla territooriumil. Eelmisel aastal kaevandas Eesti Killustik Oร sealt 76ย 000 kuupmeetrit lubjakivi.
Reinu maardlas Rapla vallas Koigi kรผlas kaevandas AS TREV-2 Grupp Reinu lubjakivikarjรครคrist 75ย 800 kuupmeetrit ehituslubjakivi. Sutlema maardlas kaevandas AS Kiirkandur kahest karjรครคrist kokku 29ย 400 kuupmeetrit ehituslubjakivi. รhtlasi pikendati Sutlema I lubjakivikarjรครคri maavara kaevandamise luba 15 aasta vรตrra. Kiirkandur AS-ile anti ka uus kaevandamisluba Sutlema III lubjakivikarjรครคris. Orava maardlas kaevandas Orgita Dolomiiditooted Oร Orava lubjakivikarjรครคrist 28ย 900 kuupmeetrit ehituslubjakivi.
Lubja maardlas kaevandas Oร Eesti Killustik ka 25ย 500 kuupmeetrit ehitusdolokivi.
Ehituskruus, liiv ja turvas
Tรคhelepanuvรครคrselt on kasvanud ka kaevandatud ehituskruusa kogus โ samuti รผle kahe korra eelneva viie aasta keskmisega vรตrreldes. Rohkem kui mujalt Raplamaalt kokku kaevandati seda mullu Raja maardlast, mis asub Kehtna vallas Lau kรผlas. Raja karjรครคrist kaevandas Sokkel Holding Oร 169ย 3000 kuupmeetrit ehituskruusa, kuid ka 17ย 700 kuupmeetrit ehitusliiva.
Ehitusliiva kaevandamise maht kasvas Raplamaal samu ajavahemikke vรตrreldes umbes 39 protsenti, samas tรคiteliiva kaevandusmaht hoopis kahanes. Samuti vรคhenes tรคitekruusa kogus. Viimast ongi Raplamaal kaevandatud peamiselt vaid รผhest kohast, Sutlema maardlast, ja vรคheses koguses.
Pisut kahanes ka hรคstilagunenud turba kaevandusmaht, kuid rohkem kaevandati vรคhelagunenud turvast. Hรคstilagunenud turvast kasutatakse peamiselt kรผttematerjalina ning vรคhelagunenud turvast aianduses. Maa-ameti hinnangu jรคrgi soodustasid mullu suve ilmaolud turba kaevandamist.
Suures koguses, 26ย 000 tonni, kaevandati turvast mullu รmma maardlas, mis asub Mรคrjamaa valla lรครคneosas.
Turbatootjatel edukas aasta
Maa-ametil valmis 2018. aasta Eesti maavarade koondยญbilanss, mis vรตtab kokku maardlate ja mรคeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lรตpus ning varu muutused aasta jooksul. Eestis kaevandatakse jรคtkuvalt enim pรตlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Pรตlevkivi ja ehitusmaavarasid kaevandati 2018. aastal pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal keskmiselt, edukas aasta oli turbatootjatel.
2018. aasta lรตpu seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele vรตetud 926 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 714.
Vรตrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kasvas 2018. aastal pรตlevkivi (9%), tsemendilubjakivi (2%), tehnoloogilise lubjakivi (55%), ehituslubjakivi (8%), ehitusdolokivi (16%), tรคitedolokivi (551%), keraamilise savi (8%), ehituskruusa (58%), tehnoloogilise liiva (56%), tรคiteliiva (49%), ehitusliiva (4%), meremuda (15%) ja turba (29%) kaevandamine.
Eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega vรตrreldes vรคhenes 2018. aastal tehnoloogilise dolokivi (24%), viimistlusdolokivi (54%), tsemendisavi (25%), tรคitekruusa (16%) ja raviotstarbelise jรคrvemuda (100%) kaevandamine.
Kasutatud allikas: Maa-amet, maavaravarude koondbilansid
