6.8 C
Rapla
Teisipäev, 8 okt. 2024
PersoonArtur Kokk: Eestis pean jätkusuutlikuks segapõllumajandust

Artur Kokk: Eestis pean jätkusuutlikuks segapõllumajandust

Siim Jõgis

Artur Kokk on juba aastaid majandanud Kehtna vallas Eidapere ja Lokuta piirkonnas kaht põllumajandusettevõtet – Tavex OÜ ja Antera OÜ, mis pika aja jooksul tõestanud end püsivate ja jätkusuutlikena. Kohalikele inimestele on tööd antud üheksakümnendate aastate algusest, mil Lokuta kolhoos lagunes ning arenema hakkas eraettevõtlus.

Raplamaa Sõnumid võttis ette sõidu Eidapere külje all asuva Tavex OÜ valdustesse, kus Artur Kokk meid vastu võttis.
Talupidamine ja põllumajandus on sellele mehele verega kaasa antud. Juba tema emapoolne vanaisa oli põlistalupidaja ning isapoolsed esivanemad pidasid asunikutalu – pole siis ime, et just Kokk oli üks esimesi Eestis, kes 1988. aastal asutas oma talu. See tähendab, et ta kasutas ära kohe esimese võimaluse kaheksakümnendate aastate lõpul, mil sai hakata põllumajandust arendama iseseisvalt. “Taotlesin luba Lokuta kolhoosist ja mulle eraldatigi tükk põllumaad sellises kohas, kus kolhoos ei tahtnud ega pidanud otstarbekaks maad harida. Edasi läks taotlus täitevkomiteesse ja sealt ma talupidamiseks loa saingi,” räägib Kokk.
Pärit on ta tegelikult Tartumaalt Alatskivilt. Oma esimesteks mälupiltideks lapsepõlvest peab ta seda, kuidas nad koos kaksikvennaga aitasid vanaemal Alatskivi meiereisse mannergutega piima viia. Pole liialdus väita, et üheks Koka elu läbivaks jooneks on alati olnud põllumajandus. Tema isa Aksel oli küll põline metsamees, kuid Arturit on tõmmanud alati pigem põlluharimise poole. Juba noore poisi ja noormehena tekkis tal huvi põllumajandustehnika vastu ning pärast Juhan Liivi nimelise Alatskivi kooli lõpetamist suundus ta edasi õppima Tihemetsa sovhoostehnikumi, mis oli tol ajal oma kõrge taseme ja heade võimaluste tõttu noorte seas kogu riigis nõutud kool haridustee jätkamiseks.
“Tung sinna oli suur. Iga koha peale vähemalt kolm tahtjat,” meenutab Kokk, kes sellesse väärikasse kooli vastu võeti ning kolm aastat ja kümme kuud hiljem selle ka tehniku-mehhaaniku eriala diplomiga edukalt lõpetas. „Tolleaegsed masinad, maaviljelus, projekteerimine, joonestamine – see kõik sai Tihemetsas selgeks õpitud. Seal omandatud teadmised ja oskused tegid minu jaoks talupidamisega alustamise kergemaks. Koolist sain kaasa kasulikud teadmised nii tehnika kui ka agronoomia vallast,” räägib Kokk.

1700 hektarit põllumaad

Alatskivi on jätkuvalt tema jaoks oluline paik, mida ta külastab tänini vähemalt neli-viis korda aastas. Tema vanemad on sinna maetud ning lapse- ja noorukiiga seal veedetud. “Alati, kui ma seal käin, vaatan ikka sedagi, kuidas sealkandis põllumaa haritud on. Kurb oli vaadata, et pärast kolhoosiaja kokkukukkumist olid mõisamaad jäänud harimata. Võsa kasvas peale, aga nüüd on osa sellest jälle põllumaana käibele võetud. Olen mõelnud, et metsas võid tulu saamise eesmärgil lageraie teha ühe korra üheksakümne aasta jooksul, aga põllumaa annab igal aastal tulu, kui seda korralikult harida,” sõnab Kokk.
Aastate jooksul on Artur ostnud Lokuta ja Eidapere piirkonnas põllumaad juurde. Küllaltki tavapärane on olnud olukord, kus maatüki omanikud on müünud põllumaa metsa- ja kinnisvarafirmadele – siis on Kokk omakorda üles otsinud nende firmade kontaktid ning ostnud maatüki neilt ära, et see põllumaaks harida. Kui vaadata kaardile, paiknevad osaühingute Tavex ja Antera põllumaad huvitava põhja-lõunasuunalise ahelana, saades alguse Vastja külast põhjas ja ulatudes Ellamaani lõuna pool Vändra lähedal. Tavex OÜ kasutuses on ligikaudu tuhat hektarit maad ning põllumaa moodustab sellest ligikaudu 90%. Mahe-ettevõte Antera OÜ harib 674 ha, millest enam kui kolmsada hektarit on oma põllumaad. Koos kohalikelt maaomanikelt rendile võetud maaga on Artur Koka juhitavate ettevõtete kasutuses kokku ca 1700 hektarit põllumaad.
Piimakarjakasvatusega tegelev Tavex OÜ kasvatab teravilja ja rohusööta, viimastel aastatel on sellele lisandunud ka mais. Kokk ütleb, et esialgu oli ta maisi kasvatamise osas skeptiline, kuid eelmisel aastal sai seda prooviks 19 hektaril kasvatatud ja kõik õnnestus ning tänavu kasvab maisi juba 105 hektaril – kõik see läheb oma lüpsikarja silosöödaks. Mais on hea energia- ja tärklisesööt.

550 lüpsilehma

2018. aasta suvi tõi kaasa vähe sademeid ja põua. Kokk ütleb, et väga palju see tema ettevõtmisi ei mõjutanud: “Peab ütlema, et kõik oli kontrolli all. Me saime oma silo kätte ja söödame seda veel praegugi oma lüpsilehmadele. Seda jagub veel juuni lõpuni ja kauemgi.” Söödavarumisega ei tulnud probleeme ka tänu sellele, et kõik rohumaad olid kolme-nelja-aastased ning mitte vanemad. Küll aga väetati maad tavalisest rohkem, rohumaade kamarasse viidi ka läga. Ka sel hooajal on juba esimene siloring tehtud.

Möödunud aastal soetas Tavex OÜ endale silotegemiseks hekseldi Jaguar 870, mis võimaldab nüüd kogu silo ise ära teha ning enam ei pea seda teenust sisse ostma. Nüüd aidatakse oma tehnikaga pigem teistelgi ettevõtetel silo teha. Antera OÜ on 100% maheteravilja kasvatav ettevõte – nii on see olnud juba aastaid ja kogu toodang (välja arvatud seeme) läheb müüki. Tavexi piimalehmakari on 500-550 pead, millele lisandub noorkari – kokku on ettevõttel ligikaudu 1000 looma. Karja on plaanis tulevikus natuke suurendada ja mõtted ning tegevused selles osas juba ka liiguvad – lüpsilehmakari on viimased paar aastat püsinud samal tasemel, varem on seda oma karja järelkasvust järjest suurendatud. Põuasest aastast tulenenud söödanappuse kartuses sai noorloomi möödunud aastal müüdud ka Euroopasse.
“Vaatasin just 2008. aasta ajalehest, et siis olin rahul 400 lehmaga – 2005. aastal sai valmis vabapidamislaut ja üks lägahoidla, 2008. aastal teine lägahoidla ja tegelikult oli meil tänavugi plaanis tootmise laiendamisele mõeldes ehitada juurde veel üks läga- ja üks silohoidla. Taotlesime PRIA-st toetust, aga kahjuks ei saanud,” räägib Kokk. Varem on toetust muidugi saadud ka ja vaid loetud aastad tagasi rekonstrueeriti PRIA toetuse abiga teraviljaladu, mida võib muuhulgas pidadagi viimaste aastate üheks suurimaks investeeringuks.
Ettevõtja investeerib põllumajandusse järjepidevalt. Näiteks lägalaotamisel enam teenust sisse ei osteta, vastav tehnika soetati oma ettevõttele. Lüpsikarja piim on juba viimased paarkümmend aastat läinud Tavex OÜ-st otse AS Farmi Piimatööstusele, mis varem kandis nime AS Rakvere Piim. “Ma ei ole mõne lisasendi pärast mujalt hakanud uut ostjat otsima. Farmi on selles osas hea koostööpartner, et nad maksavad alati õige ajal raha ära – sellega ei ole meil kunagi probleeme olnud,” kiidab Kokk koostööpartnerit. Ka mõne aasta tagune Venemaa turu ärakukkumine Tavex OÜ-d ei mõjutanud. Keerulisemaid aegu on olnud siingi seoses piima hinna kõikumisega, siiski on ka need ületatud ja hakkama saadud.
Ka praegune aeg ei ole piimatootjale just kõige parem, mõned aastad tagasi sai veel öelda, et 30 senti liitri pealt on hea hind, aga paraku on elu kallinemine teinud oma korrektiivid. Kütuse- ja elektrihind on tõusnud ning kõik see mõjutab. Varasematel aastatel jäi 30-sendise liitrihinna pealt raha ka investeeringuteks, aga hetkel see võimalik poleks.

Talv rahulikum

Tavex OÜ-s töötab 29 inimest, neist 25 täiskohaga ja neli poole kohaga. Töötajate arv on viimasel ajal kõikunud 24 ja 29 vahel. Praegu on see natuke suurem, sest tuleb olla ettevaatav. Vaja on nooremad mehed välja koolitada ning seeläbi saab hoida väikest reservi. Antera OÜ-s on töötajaid neli, aga osa neist töötab poole kohaga ka Tavexis. Talvel on küll natuke rahulikum aeg, kuid tööd jagub ka siis. Nagu öeldakse – rege rauta suvel, vankrit talvel. Seda tõde tasub jälgida. Nii tehakse talvel remonditöid.
Enamik töötajaid on pärit Eidapere ja Lokuta lähistelt, kuid on inimesi ka kaugemalt. Näiteks käib üks inimene tööl Paidest. Eelmise aasta detsembris katkes rongiühendus Tallinna ja Pärnu vahel, mis tähendas, et ka Eidapere inimesed ei saanud enam rongiga sõita. Kokk tõdes Eidapere elanikuna, et selline asjade käik mõjus kogukonnale šokina. Rongiliiklus oli mugav, aga praeguseks on hakatud harjuma ka bussiliiklusega. Artur Koka ettevõtteid see muudatus otseselt ei mõjutanud. Töötajatel seetõttu töölejõudmine keerulisemaks ei muutunud. Enamik töötajaid elab ettevõtte asukohast kilomeetri raadiuses.

Tavexi päästmine hävingust

Eespool sai välja toodud fakt, et Kokk on pärit Alatskivilt, aga jäi täpsustamata, kuidas ta oma eluteega Raplamaale jõudis. See juhtus tänu sellele, et Raplamaalt leidis ta endale abikaasa. Lisaks põllumajandusele on Kokk töötanud ka siseministeeriumi organites, seal oli ta mõnda aega tegev kriminaaljälituses. “Ei saa öelda, et see aeg oleks olnud maha visatud. Kriminaaljälituses sai palju inimestega suhelda ja see andis suhtlemisjulgust,” sõnab ta.
Kriminaaljälituses töötas ta ühe aasta, kuni toonane Mahtra sovhoosi juht Harri Õunapuu kutsus ta enda juurde tööle. Siseministeerium ei tahtnud teda küll ära lasta, aga siiski alustas Kokk 1979. aastal tööd Mahtra sovhoosis. Seal töötas ta kuni 1982. aastani, pärast seda asus tööle Lokuta kolhoosis ning 1988. aastal kolis juba iseenda asutatud tallu ja alustas maa­harimist seal. Nimeks sai see Puismaa talu. Lokuta kolhoos hakkas reorganiseeruma 1991. aastal ning tulemus oli see, et kolhoosi põhjal tekkisid eraettevõtted. Tänaseks päevaks on neid elus veel neli – Tavex OÜ, Lokuta Kaater OÜ, Antera OÜ ja Remfakt OÜ.
Tavex OÜ-s on Kokk tööl olnud alates 1995. aastast. Toona kutsuti ta sinna selleks, et ettevõtet hävingust päästa ja nagu näha, on selle ülesande täitmine õnnestunud. Muu kõrval on omaette huvitav ka Tavex OÜ nime saamise lugu: esimesed kaks tähte “TA” tähistavad taimekasvatust, “VE” veisekasvatust ja “X” tähistab kõiki ülejäänud tegevusi. Euroopas on kaubamärk Tavex Group tuntud kullafirmana. Kokk tõi välja, et tegelikult on see rahvusvaheline korporatsioon püüdnud sama nimega siseneda ka Eesti turule ning avaldanud soovi Tavexi nimi siinmail endale osta. Siiski pole selles osas kokkuleppele jõutud. Seega toimetavad nemad Eestis Tavidi nime all ning Tavexi nime kannab jätkuvalt Eidapere põllumajandusettevõte.
Antera OÜ-l nii värvikat lugu oma nimest kõneleda ei ole. Kokk ütles, et see nimi tulenes kuidagipidi toonaste osanike nimetähtedest.
Konkreetne küsimus Artur Kokale – kui lihtne või raske on praegu Eesti põllumajanduses ettevõttena ellu jääda. “Eestis pean jätkusuutlikumaks segapõllumajandust – paralleelselt taimekasvatuse ja piimatootmisega tegelemine aitab ka keerulisemad ajad kergemini üle elada. Keerulisem on nendel ettevõtetel, kes tegelevad ainult taimekasvatusega,” vastab Kokk. Üks huvitav fakt veel – praegune Eesti keskkonnaminister Rene Kokk on Artur Koka poeg.
Jaanipäeva eel küsisime intervjuu lõpetuseks, kuidas Artur Kokk tavaliselt jaanipäeva tähistab. “Enamasti kodus. Kassivõllimäel on suur tähistamine ja sealt on muusikat koju kuulda. Oma töötajatele maksame igal aastal jaanipäevaks ja jõuluks väikse rahalise toetuse,” vastas Kokk.